Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
25.03.2021, Tartu 3-20-1597
Haldusasi
Andrei Toompere kaebus Viru Vangla 17.04.2020. a käskkirja nr 6-3/308-1 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a määrus Andrei Toompere määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Andrei Toompere Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla tunnistas 17.04.2020. a käskkirjaga nr 6-3/308-1 (tl 9-10p) kaebaja süüdi ettekandes nr 6-20/1372-1 fikseeritud rikkumises (kinnipeetav ei viibinud 07.04.2020 temale vanglateenistuja poolt määratud voodikohal (ülemine), vaid oli alumisel voodikohal) ning määras kaebajale karistuseks kartserisse paigutamise 7 ööpäevaks.
Kaebaja esitas 18.04.2020 Viru Vanglale venekeelse vaide (tl 11-11p). Tõlke sai vangla 30.04.2020. Viru Vangla jättis 29.05.2020. a vaideotsusega nr 6-12/128-4 (tl 12-13) kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 03.06.2020.
3.Kaebaja esitas 29.06.2020 Viru Vanglale pöördumise (registreeritud 03.07.2020 nr 6-12/207-1 ja 6-16/105-1, tl 14-14p), milles palus annulleerida temale määratud distsiplinaarkaristus ja kompenseerida talle 7 päeva kartseris viibimine. Kaebaja võttis 07.08.2020. a avaldusega (registreeritud 10.08.2020, tl 39) vaide nr 6-12/207-1 tagasi. Viru
Vangla jättis 01.09.2020. a otsusega nr 6-16/105-2 (tl 15-15p) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 23.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, tõlge tl 4-4p), milles palus tühistada Viru Vangla 17.04.2020. a käskkiri nr 6-3/308-1 ning mõista talle välja hüvitis kartseris viibitud 7 ööpäeva eest.
5.Tartu Halduskohus jättis 19.10.2020. a määrusega (tl 16-17) kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste selgitamiseks.
6.Kaebaja esitas 25.10.2020 kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 23, tõlge tl 29), milles selgitas, et vangla kontaktisik eksitas teda, kui väitis, et enne kohtusse pöördumist tuleb vaidlustada kaebusest keeldumine Viru Vangla direktori juures. Kaebaja märkis, et sai vastuse kaebusele vangla direktorilt pärast seadusega selleks sätestatud tähtaja möödumist. Kaebaja leidis, et kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud temast mitteolenevatel põhjustel.
7.Viru Vangla palus 11.11.2020. a vastuses (tl 37) jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
HALDUSKOHTU MÄÄRUS
8.Tartu Halduskohus jättis 08.01.2021. a määrusega (tl 42-43p) kaebaja taotluse tühistamisnõude esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1); lõpetas menetluse Viru Vangla 17.04.2020. a käskkirja nr 6-3/308-1 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 2); võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 3).
9.Tühistamiskaebuse esitamise 30-päevase tähtaja viimane päev oli 03.07.2020. Kaebus esitati 23.08.2020. Vangla edastas kohtule kaebaja 07.08.2020 allkirjastatud avalduse (tl 39), milles kaebaja märgib, et võtab 29.06.2020 esitatud vaide tagasi, kuna talle selgitati, et vaideotsusele ei saa vaiet esitada ja tal tuleb pöörduda otse kohtusse. Siiski esitas kaebaja kaebuse käskkirja tühistamiseks eeltoodud avalduse koostamisest enam kui 2 nädala möödumisel 23.08.2020.
10.Kaebaja toodud asjaolud ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Vaideotsuses sisaldub korrektne vaidlustamisviide, mistõttu pidi kaebaja olema teadlik kaebuse esitamise tähtajast ja pidi tähtaega järgima. Usutav ei ole kaebaja väide, et kontaktisik andis talle eksitavat informatsiooni. Kaebaja 25.10.2020. a avaldusest (tõlge tl 29) saab järeldada, et kontaktisik selgitas talle kahju hüvitamise taotlemise korda. Ka vangla direktori poolt tähtaja ületamist väidab kaebaja kohtu hinnangul kahjunõuet silmas pidades, sest vaiet distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ei lahendanud vangla direktor, vaid üksuse juht. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja lähtus kontaktisiku antud selgitustest ja esitas vangla direktorile kahju hüvitamise nõude. Kaebaja jättis tähelepanuta vaideotsuse selgituse käskkirja vaidlustamise kohta. Kuna nii kahju hüvitamise taotlus kui ka 07.08.2020. a avaldus on koostatud eesti keeles, saab asuda seisukohale, et kaebaja pidi olema võimeline tutvuma vaideotsuse selgitustega käskkirja edasise vaidlustamise kohta ka kontaktisiku vastavate selgitusteta. Lisaks nähtub Kohtute infosüsteemist, et kaebaja on haldusasjas nr 3-20-2022 esitanud kohtule eestikeelse riigi õigusabi taotluse. Seega on tõenäoline, et kaebaja ei olnud vaideotsust lugedes ja käskkirja edasise vaidlustamise korda välja selgitades ise piisavalt hoolas. Kui kaebajale jäi vaidlustamise kord arusaamatuks, oleks ta pidanud võtma tarvitusele meetmeid, et see välja selgitada.
11.Puuduvad mõjuvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Menetlus kuulub vangla 17.04.2020. a käskkirja tühistamise nõudes lõpetamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruskaebuses halduskohtu 08.01.2021. a määrusega. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivust.
13.Määruskaebuse esitaja väitel vaideotsuse saamisel talle ei selgitatud ega antud teavet, et ta saab kohtus seda edasi kaevata. Ta ei valda eesti keelt. Korduvat kaebust lasi tõlkida eraviisiliselt. Teadmatusest või kavatsetult viis kontaktisik ta eksitusse. Kui ta oleks teadnud kaebuse kohtusse esitamise korda, ei oleks ta kirjutanud korduvat kaebust direktorile. Kui vangla oleks käitunud korrektselt, oleks kontaktisik saanud kuni 03.07.2020 teatada, et vaiet ei saa esitada vaideotsuse peale ja kaebaja oleks saanud esitada kaebuse kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse sisuliselt (II). I
15.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei ole nõus halduskohtu 08.01.2021. a määrusega. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist.
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
18.Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivust. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. II
19.Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses Viru Vangla 17.04.2020. a käskkirja tühistamist ja temale hüvitise väljamõistmist kartseris viibitud 7 ööpäeva eest. Hüvitamisnõude
osas võttis halduskohus kaebaja kaebuse menetlusse. Halduskohus jättis 08.01.2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 kohaselt kaebaja taotluse tühistamisnõude esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse vangla käskkirja tühistamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, sest puuduvad mõjuvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p-d 16-17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19).
21.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vangla 29.05.2020. a vaideotsuse sai kaebaja kätte 03.06.2020. Seega kaebus vangla 17.04.2020. a käskkirja tühistamiseks tulnuks esitada halduskohtule hiljemalt 03.07.2020. Määruskaebuse esitaja on asjas ka nõus, et ta esitas kaebuse tähtaega ületades. Halduskohus on kaebetähtaja ennistamata jätmisel õigesti hinnanud asjaolusid ja kohaldanud seadust. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest taolisi asjaolusid, millest tingituna tulnuks kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kaebaja on ilmselgelt olnud teadlik, et vangla käskkirja vaidlustamiseks tuleb esmalt esitada vaie vanglale. Sellekohane info oli ka märgitud vangla 17.04.2020. a käskkirja lõpus. Sellest eestikeelsest tekstist on kaebaja ilmselgelt aru saanud. Samas käskkirjas on ka selgitatud, et kinnipeetav võib pöörduda kaebusega halduskohtusse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kui vaie jäetakse tähtajaks läbi vaatamata või tagastatakse (v.a tagastamine kinnipeetava poolt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu) või vaie on rahuldatud osaliselt või jäetud vaideotsusega rahuldamata (vangistusseaduse § 11 lg 5). Seega oli kaebajale vaidlustamise kord, s.h kohtusse pöördumine, juba vangla käskkirjas lahti selgitatud ja sealjuures viidati ka asjakohasele seadusesättele. Ka vangla vaideotsuse lõpus on edasist vaidlustamise korda arusaadavalt selgitatud, märkides, et isik võib pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest kaebusega halduskohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kui käskkirjas toodud vaidlustamise korrast oli kaebaja võimeline aru saama, siis vaideotsuses korduvalt märgitud vaidlustamise korrast ta enam ei olnud võimeline aru saama. Määruskaebuse esitaja ei ole ka välja toonud uusi asjaolusid seoses kaebuse hilinenult esitamisega. Määruskaebuse esitaja poolt vähemalt mõningast eesti keele oskust näitab halduskohtu poolt mainitud kahju hüvitamise taotluse ja 07.08.2020. a avalduse esitamine eesti keeles. Samuti haldusasjas nr 3-20-2022 riigi õigusabi taotluse esitamine eesti keeles. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest määruskaebuse esitaja puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis oleks saanud takistada tal tühistamisnõude osas kaebuse tähtaegselt esitamist. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus
nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei olnud kaebuse esitamisel käskkirja vaidlustamiseks ise piisavalt hoolas ja puuduvad mõjuvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis halduskohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas vangla käskkirja tühistamise nõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
22.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.