Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1667
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 21. augusti 2020. a vaideotsuse 5-15/20/169-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks paigaldada avatud osakonna majapidamisruumi mikrolaineahi või pliit
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1667.
Jätta Tartu Vangla 14. septembri 2020. a vastus nr 2-3/3222-2 välja nõudmata.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1667 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
Kinnipeetav XX esitas Tallinna Vanglale 09.06.2020 taotluse paigaldada vangla avatud sektsiooni majapidamisruumi mikrolaineahi, viidates, et näiteks Tartu Vanglas on olemas elektripliit. Tallinna Vangla jättis 16.07.2020 vastusega nr 5-8/20/12813-2 taotluse rahuldamata, kuna XX-l ei ole tungivat vajadust mikrolaineahju järele. Vangla tagab kinnipeetavatele kolm korda päevas sooja toidu ja seega puudub neil vajadus endale ise süüa valmistada. Ka vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda vanglalt sektsioonidesse mikrolaineahjude paigaldamist.
3-20-1667
2.Tallinna Vangla jättis 21.08.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/169-2 rahuldamata XX 20.07.2020 vaide vangla 16.07.2020 vastuse peale. Vaide esitaja on märkinud, et kinnipeetavatel on mikrolaineahju kasutamiseks olemas taldrikud ja vangla kauplusest saab osta toorest toitu (nt kotletid, viinerid). Lisaks jahtuvad ka vangla poolt pakutav söök ja jook, kui jätta need seisma hilisemaks tarbimiseks. Kuna Tartu Vanglas on sarnane võimalus olemas, siis võiks see olla tagatud ka Tallinna Vanglas. Eeltoodu ei anna siiski alust Tallinna Vanglasse mikrolaineahju paigaldamiseks, sest toitlustamine on kinnipeetavatele vanglas tagatud ning vangla kaupluse vahendusel soetatud toiduained on mõeldud lisana, mille soetamise üle saavad kinnipeetavad ise otsustada. Vangla kaupluse tootenimekirjade komplekteerimisel on seejuures peetud silmas, et müüdavad toiduained ei vajaks enne tarbimist eraldi töötlemist. Näiteks ei saa kauplusest soetada toorest liha ja kartuleid jmt, mida oleks tarvis enne tarbimist kuumtöödelda. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et kinnipidamistingimused oleksid kõigis vanglates sarnased, eriti kui tegemist on mugavusküsimustega, millele kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 07.09.2020 kaebuse Tallinna Vangla 21.08.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/169-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks paigaldada avatud osakonna majapidamisruumi mikrolaineahi või pliit. Kinnipeetavale tuleks vanglas tagada võimalus säilitada eluks vajalikud oskused, nt toidu valmistamine. Vangla toidukordade vahe on kuus tundi, mis on väga pikk aeg ja vahepealsel ajal võiks samuti olla tagatud võimalus midagi süüa. Seda enam, et vanglas antakse kinnipeetavatele päevas süüa üksnes 2500 kcal väärtuses, kuigi meeste tarvilik toidunorm on 4500 kcal päevas. Vangla kaupluses müüdavad poolfabrikaadid (viinerid, kotletid) on mõeldud kuumtöötlemiseks. Tallinna Vanglas viibivaid kinnipeetavaid diskrimineeritakse võrreldes Tartu Vangla kinnipeetavatega. Tallinna Vangla majapidamisruumis on ka teisi kodumasinaid, mis ei ole tingimata hädavajalikud (nt külmkapp ja pesumasin). Kui vangla tagab võimaluse toitu jahedas säilitada, tuleks tagada ka võimalus toitu soojendada.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 28.10.2020 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ning lg 2 p-de 1 ja 21 alusel läbivaatamatult, sest pliiti puudutavas osas ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ja mikrolaineahju puudutavas osas on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus kaebuses esitatud menetlusabi taotluse (riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks) läbi vaatamata. XX nõudis vanglale esitatud taotluses ja vaides üksnes mikrolaineahju paigaldamist, mistõttu ei ole ta pliiti puudutavas osas läbinud HKMS § 47 lg 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohast kohustuslikku kohtueelset menetlust. Mikrolaineahju puudutavas osas on kaebaja põhjendanud kohustamisnõuet eelkõige sellega, et Tartu Vanglas on olemas elektripliidid ja Tallinna Vangla kaupluses müüakse pooltooreid (s.o kuumtöötlemist vajavaid) tooteid. Vaidlust ei ole selles, et kinnipeetavatele on Tallinna Vanglas tagatud VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ nõuetele vastav korrapärane toitlustus. Vangla on kaebajale selgitanud, et kinnipeetavatele antakse kolm korda päevas sooja toitu ja neil puudub vajadus ise süüa valmistada. Vaideotsuse kohaselt on ka vangla kaupluse tootenimekirja koostamisel peetud silmas, et müüdavad tooted ei vajaks tingimata kuumtöötlemist. Korrapärase toitlustamise tõttu ei ole kinnipeetavatel tungivat vajadust mikrolaineahju kasutamiseks ja selle puudumine ei riiva nende subjektiivseid õigusi. Vangla kauplusest sisseostude tegemine on üksnes vabatahtlik võimalus mitmekesistada igapäevast menüüd. Kui kaebaja ei soovi konkreetseid tooteid (viinerid, kanakotletid, pihvid) süüa ilma täiendava kuumtöötluseta, võib ta kauplusest valida tooteid, mis seda tema hinnangul ei vaja. Märgitud toodete müümine on käsitatav täiendava 2(4)
3-20-1667 soodustusena, sest vanglal ei ole kohustust neid tooteid müüa. Külmkapi olemasolu ei kohusta vanglat tagama kinnipeetavatele võimalust toitu soojendada, sest külmkapi eesmärk on eelkõige vältida kauplusest ostetud toiduainete riknemist. Võrdlus Tartu Vanglaga ei ole asjakohane, sest mingite täiendavate tingimuste loomist ei saa pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks. Kinnipeetavatele on Tallinna Vanglas tagatud õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine seaduses ette nähtud mahus. Mikrolaineahju puudutav kohustamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning vaideotsuse tühistamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal ei ole vaideotsuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigust.
5.XX palub 05.11.2020 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja selgitas juba vaides, et tema jaoks ei ole suurt vahet, kas majapidamisruumi paigaldatakse mikrolaineahi või elektripliit. Seega oli vastustajale algusest peale selge, et kaebaja eesmärk on tagada toidu soojendamise võimalus ja oluline ei ole, millise seadmega see võimalus tagatakse. Tartu Vangla kinnipeetavad saavad oma toitu soojendada juba alates 2002. a-st. Riigil tuleb kohelda Tallinna ja Tartu vanglate kinnipeetavaid ühetaoliselt (põhiseaduse (PS) § 12). Kaebaja palub nõuda välja ja võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 14.09.2020 vastus nr 2-3/322.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda selle lahendamiseks Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.
7.XX taotlus nõuda välja ja võtta praeguse asja juurde Tartu Vangla 14.09.2020 vastus nr 2-3/3222-2 jääb HKMS § 62 lg 2, § 185 lg 1 ja § 203 lg 2 alusel rahuldamata. Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, kellelt tuleks nimetatud vastus välja nõuda, võib eeldada, et seda tuleks teha Tartu Vanglalt. Samuti ei ole määruskaebuses selgitatud, millist asjaolu soovitakse kõnealuse vastusega tõendada, kuid kaebaja põhjendusi arvestades on usutav, et Tartu Vangla on selles kinnitanud, et kinnipeetavatel on alates 2002. a-st olnud võimalik kasutada elektripliiti toidu soojendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selle asjaolu kohta tõendite kogumine vajalik, sest Tallinna Vangla ei ole 16.07.2020 vastuses ega 21.08.2020 vaideotsuses seadnud kahtluse alla väidet, et Tartu Vangla kinnipeetavad saavad toidu soojendamiseks kasutada elektripliiti. Allpool toodud põhjendustel ei oma nimetatud tõend asja lahendamisel ka tähtsust.
8.Halduskohus tagastas XX kaebuse elektripliiti puudutava kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti. Kaebaja avaldas 09.06.2020 taotluses selgelt soovi, et vangla paigaldaks majandusruumi mikrolaineahju (või 2). Kuigi 20.07.2020 vaide põhjendustes on tõepoolest viidatud, et Tallinna Vanglas võiks samuti olla kas elektripliit või mikrolaineahi, siis vaide esitaja taotluses on selgelt palutud soetada mikrolaineahi kui optimaalne variant (st pliidi puhul oleks tarvis ka vastavaid nõusid, kuid mikrolaineahju jaoks on taldrikud olemas). Seega ei ole õige väita, et kaebaja on taotlenud vanglalt ükskõik missuguse toidu soojendamise võimaluse loomist, ehkki see võis iseenesest olla tema eesmärk. Ainuüksi asjaolu, et pliiti ja mikrolaineahju saab kasutada samal eesmärgil, ei tähenda, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks sisuliselt kõigi köögiseadmete suhtes, mille üheks funktsiooniks on toidu soojendamine. Kuna elektripliit ja mikrolaineahi ei ole olemuselt identsed, siis ei saa välistada, et vastustaja võiks elektripliidiga seonduvalt võtta teistsuguse seisukoha (sh põhjendada pliidi paigaldamisest keeldumist teisiti). 3(4)
3-20-1667
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 annab kohtule õiguse kaebus tagastada, kui sellega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt ei saaks kaebust tõenäoliselt rahuldada. Riive vähest intensiivsust on halduskohus asjakohaselt põhjendanud sellega, et kinnipeetavatele on Tallinna Vanglas tagatud õigusaktide nõuetele vastav regulaarne toitlustamine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 määruse nr 3-20-2039 p-d 4 ja 7.1), mistõttu ei ole täiendavate toidu soojendamise võimaluste olemasolu hädavajalik (nt tervise kaitseks). Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 § 2 ja lisa 1 kohaselt jaotatakse kinnipeetavad toiduenergiavajaduse järgi nelja rühma vastavalt nende vanusele, soole, tehtavale tööle ja kehalise aktiivsuse tasemele. Haldusasjas nr 3-20-2039 esitatud andmete põhjal kuulub kaebaja arvestuslikult rühma R3 (hõlmab 19–50-aastased mittetöötavad mehed ning 31–65-aastased ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed) ja tema ööpäevane toiduenergiavajadus on määrusest tulenevalt 2300– 2700 kcal. Sarnane energiavajadus nähtub ka muudest avalikest allikatest (nt Tervise Arengu Instituudi veebilehe toitumine.ee kohaselt on 31–60-aastase istuva eluviisiga mehe keskmine ööpäevane energiavajadus 2350 kcal ja mõõduka aktiivsuse korral 2700 kcal). Kaebaja väidetud 4500 kcal ööpäevas võiks olla vajalik energiakogus üksnes pideva suure füüsilise koormuse puhul. Seega ei ole alust väita, et kehtestatud toidunormid ei tagaks kinnipeetavatele elutegevuseks vajalikku toidutarvet ja kinnipeetavatel oleks seetõttu enda tervise kaitseks hädavajalik soetada vangla kauplusest lisatoitu ning neile peaks ühtlasi looma võimaluse toitu soojendada. Kuigi vangla kaupluses tavapäraste toiduainete (nt viinerid, kotletid) müümist ei saa käsitada kinnipeetavatele antava soodustusena (nagu on ekslikult märkinud halduskohus), vaid kinnipeetavatele peab VangS § 48 lg 1 kohaselt olema tagatud võimalus soetada vangla kauplusest mh toiduaineid, ei järeldu sellest, et tagada tuleb ka võimalus soetatavaid toiduaineid kuumtöödelda. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et viinerid ja pihvid on tarbitavad ka eelnevalt soojendamata, isegi kui neid enne tarbimist sageli või isegi tavapäraselt soojendatakse või kaebaja seda eelistaks. Halduskohus on õigesti selgitanud, et toidu soojendamise vajadust ei tingi ka külmkapi olemasolu, sest ka jahedas säilitatavaid toiduaineid ei pea enne tarbimist vältimatult soojendama.
10.Eeltoodut arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Vangla avatud osakonna majapidamisruumis mikrolaineahju puudumine kaebaja õigusi riivata üksnes vähesel määral. Kaebusel ei ole arvestatavaid eduväljavaateid ka ebavõrdse kohtlemise argumendist lähtudes. Riik ei pea kõigile kinnipeetavatele tagama täiesti ühesugused kinnipidamistingimusi, vaid tagada tuleb kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus ehk mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (vrd Riigikohtu 26.05.2008 otsus nr 3-3-120-08, p 24). Võrdsuse põhimõttele tuginedes ei saa nõuda teises vanglas antavaid soodustusi või nende laiendamist. Kuna Tallinna Vangla kinnipeetavatele on tagatud VangS § 47 nõuetele vastav toitlustamine ja VangS §-s 48 sätestatud õigus soetada vangla kauplusest mh toiduaineid ning vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavatele ette subjektiivset õigust nõuda toidu iseseisvaks valmistamiseks või soojendamiseks võimaluste loomist, samuti ei nõua sellise võimaluse olemasolu vangla kaupluses müüdavate toiduainete sortiment, siis ei ole kaebaja õigusi mikrolaineahju paigaldamisest keeldumisega rikutud.
11.Kuna kohustamisnõuded kuulusid tagastamisele ja asjast ei nähtu, et vaideotsus saanuks rikkuda kaebaja õigusi eraldiseisvalt (s.o vaide esemest sõltumata), siis tagastas halduskohus kaebuse vaideotsuse tühistamise nõudes HKMS § 45 lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.
12.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.