Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses venekeelsete ajalehtede lugemise õiguse äravõtmisega ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale isiklik raadiosaatja
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule 04.02.2021 kaebuse, milles taotles: 1) tuvastada vene keeles ajalehtede lugemise õiguse äravõtmise õigusvastasus, kuna vangla keeldub neid vabadusest toomast; 2) väljastada kaebaja isiklik raadiosaatja, kuna vangla raadio lülitatakse välja 5–6 ööpäevaks. Kaebaja väitel on ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, kuid tema vaiet ei võetud vastu. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja juriidilist abi.
2.Kohus tegi Tartu Vanglale 08.02.2021. a kohtunõude, millele vangla vastas 15.02.2021 koos asjakohaste kohtueelse menetluse dokumentidega. Kohtu seisukoht
3.Kohus edastab kaebajale koos käesoleva kohtumäärusega koopiad asja juurde võetud Tartu Vangla poolt 15.02.2021. a esitatud tõenditest. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist ja kaebuse täiendamist, kuna leiab, et esitatud kaebus kuulub tagastamisele.
4.Kohus saab aru, et kaebaja ei ole rahul, et Tartu Vangla ei too temale ajalehte „Stolitsa“ Turu 14 aadressilt. Kaebaja leiab, et teda diskrimineeritakse ja palub kohustada vanglat lõpetama tema diskrimineerimine, toimetada vanglasse ajaleht „Stolitsa“ ja väljastada talle raadiovastuvõtja.
5.Tartu Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud kohtueelselt venekeelseid taotlusi, milles nõuab ajalehtede väljastamist (03.06.2020 pöördumine nr 2-3/2113-1; 05.08.2020 pöördumine nr 2-3/2895-1) ja venekeelse ajalehe „MK-Estonia“ väljastamist (29.07.2020 pöördumine nr 2-3/2828-1). Kinnipeetava 30.07.2020 vaidele vangla vastas 17.09.2020 vastusega nr 1-11/428-4.
6.Tartu Vangla märkis vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud kohtueelselt venekeelse taotluse ka isikliku raadiosaatja tagastamise nõudega (03.06.2020 pöördumine nr 2-3/2112-1).
7.Tartu Vangla selgituste kohaselt käib N. Lilitškinile kord nädalas isiklik ajaleht „Stolitsa“. Nimetatud ajaleht on kinnipeetavale saabunud novembris, detsembris ja veebruaris. Tartu Vangla tagab kinnipeetavatele üleriigilised ajalehed „Postimees“ ning venekeelsed ajalehed „Cеверное побережъе“ (põhjarannik) ja „новая газета“ (uus ajaleht). Vangla kinnitusel jagatakse tellitud ajalehed üksuste ja eluosakondade vahel laiali. Suletud eluosakondades annavad valvurid kinnipeetavatele ajalehti kambrisse. Selleks peab kinnipeetav ametnikule selleks soovi avaldama. Kuna ajalehtede hulk on piiratud, siis ei pruugi kinnipeetav saada soovitud lehte koheselt peale küsimist. Ajaleht võib kinnipeetavani jõuda ka alles järgmisel päeval. Kuivõrd viiruse leviku tõkestamiseks piirati kinnipeetavate vanglasisese liikumise võimalust ja eluosakondade kambrid lukustati, siis annavad ka osakondade E7 ja E12 valvurid ajalehti kambrisse vastavalt kinnipeetava sooviavaldusele. Kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis on mõistetav, et temale ajalehti kambrisse ei anta.
8.Seega võimaldab Tartu Vangla kinnipeetavatele sh kaebajale lugeda ka venekeelseid üleriigilisi ajalehti „Cеверное побережъе“ ja „новая газета“. Ajalehtede kambrisse lugemiseks saamiseks piisab kinnipeetava suulisest taotlusest vanglateenistuse ametnikule. Tartu Vangla ei ole väitnud vastuses kohtunõudele, et kinnipeetav peab ametniku poole pöörduma ajalehe lugemise sooviga tingimata eesti keeles. Kohus on samas kindel, et kaebaja on suuteline ka eesti keeles esitama taotluse „soovin ajalehte“. Kaebaja on Tartu Vanglas viibinud pikemat aega, mistõttu ei saa ajalehtede küsimine võimalusel eesti keeles olla ületamatu takistus.
9.Tartu Vangla kinnitusel saabub kaebajale vanglasse jätkuvalt ka isiklik ajaleht „Stolitsa“. Isegi, kui kaebajale ei saabuks nimetatud ajaleht, ei ole kaebaja õigust lugeda üleriigilisi päevalehti (vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 1) praegusel juhul rikutud. Kaebajal on Tartu Vanglas võimalik lugeda kahte üleriigilist venekeelset ajalehte, nagu eelmises määruse punktis märgitud. Juhul, kui kaebaja ei saa mingitel põhjustel isiklike vahendite arvelt konkreetset ajalehte tellida vanglasse, siis puudub kaebajal õigus nõuda vanglateenistuse kohustamist tuua temale ajaleht väljaspoolt vanglat. Samuti puudub kinnipeetaval õigus nõuda muude venekeelsete ajalehtede lugemise võimaldamist, nt ajalehe „MK-Estonia“, olukorras, kus vangla on võimaldanud kinnipeetaval lugeda teisi venekeelseid päevalehti. Ajaline viivitus, mida vangla vastuses kohtunõudele kirjeldab, ei anna alust möönda vangla õigusvastast tegevust.
10.Seega olenemata, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud „MK-Estonia“ ajalehe väljastamiseks kohustamise nõudes, ei pea kohus kaebust tervikuna seoses venekeelsete ajalehtede lugemise õiguse äravõtmisega perspektiivikaks. Kaebaja ei saavutaks oma eesmärki ei tuvastamiskaebuse ega kohustamiskaebusega. Nagu on Tartu Vangla 17.09.2020. a vaideotsuses õiguspäraselt märkinud, on kaebajal endal võimalik rahaliste vahendite olemasolul tellida ajaleht „Mk-Estonia“ VangS § 30 lg 2 kohaselt.
11.Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud veel ka isikliku raadiosaatja kambrisse mittelubamisega.
12.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigust jälgida Tartu Vanglas raadiosaateid (VangS § 31 lg 1) samuti intensiivselt saanud vastustaja riivata ning kohustamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtule ei ole arusaadav kaebaja väide raadio väljalülitamise osas 5-6 ööpäevaks, kuid tuginedes Tartu Vangla vastusele, mille kohaselt on kaebajal võimalik kambris venekeelset raadiojaama kuulata, ei pea kohus vajalikuks kaebust selles osas käiguta jätta. Kui kaebaja on paigutatud distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse, siis võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata kinnipeetava VangS § 31 lg-s 1 sätestatud õigust vastavalt VangS § 651 lg-le 4. Tavarežiimil viibides, on raadiokanaleid võimaldatud kinnipeetaval jälgida kiirtelefonide süsteemi kambritelefonide kaudu, on Tartu Vangla selgitanud vastuses kohtunõudele.
13.Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.30. kohaselt on vanglas keelatud esemeks signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor.
14.Tartu Vangla on kinnitanud vastuses kohtunõudele, et käesoleval hetkel edastatakse kiirtelefonide süsteemi kambriterminalide kaudu nelja raadiokanalit: Vikerraadio, Raadio 2, Kuku raadio ja Raadio 4. Viimase näol on tegemist venekeelse raadiojaamaga, millel on vene keelsete meediakanalite seas suurim kuulajaskond. Raadio 4 edastab uudiseid, analüütilisi saateid poliitikast kodu- ja välismaalt, muusikat ja palju muud, märgib vangla oma vastuses.
15.Kohus leiab, et kuna kaebajale on võimaldatud jälgida oma emakeeles raadiosaateid kambrisse sisseehitatud raadio vahendusel, siis ei ole kaebaja õigusi saanud intensiivselt riivata vangla keeldumine väljastada temale kambrisse isiklik raadiosaatja. Isikliku raadiosaatja väljastamine ei ole kooskõlas ka kehtiva Tartu Vangla kodukorraga (määruse p 10). Kohus selgitab, et Riigikohus asus 19.10.2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-15 seisukohale, et „isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest“ (p 33). Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et Tartu Vanglas kambritesse sisseehitatud raadiotes nelja raadiokanali edastamist ei saa pidada ebapiisavaks raadiosaadete jälgimise õiguse tagamiseks ning informatsiooni saamiseks. VangS § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid raadiokanaleid kui vangla sisseehitatud raadio kaudu edastatavaid (Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 12).
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt, kui tema taotlused väljastada temale venekeelne ajaleht „MK-Estonia“ või tuua temale ajaleht „Stolitsa“ on jäetud rahuldamata, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Samuti ei saa olla kaebaja õigusi intensiivselt riivatud keeldumisega väljastada kambrisse isiklik raadiosaatja, kui venekeelne raadiokanal on kambris kättesaadav, ja vastavasisulise kaebuse rahuldamine on seetõttu ebatõenäoline.
17.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
18.Kaebaja esitas kaebuses taotluse juriidilise abi saamiseks. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu arvates on eeltoodud põhjendustel taotleja võimalus oma väidetavalt riivatud õigusi halduskohtus kaitsta vähene, mistõttu ei ole õigustatud riigi õigusabi andmine. HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Kohus on tõlgendanud kaebaja avaldust kohtule, lähtudes tema tegelikust tahtest. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
19.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.