Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 29. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitab, et viimasel ajal esineb vanglaametnikega seoses arvukalt probleeme ning kaebaja peab pöörduma seetõttu kohtu poole. Kõik kaebaja vangla direktorile esitatud avaldused lahendab isik, kelle peale kaebaja kaebab. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda erinevad dokumendid (registreerimisnumbritega nr 2-3/3395-2; 2-3/3395-1; 5139-1,2,3; 3434-1; 3432-1; 3435-1; 3433-1; 3447-1; 6-24/6415-1,2; 1-11/609-1,2; 1-11/467-1,2; 1-11/512-1,2; 2-3/3462-1,2; 1-11/492; 2-3/3464-1,2) ning nendega tutvuda. Samuti palub kaebaja välja nõuda videosalvestised, mis kajastaksid 21. oktoobril 2020 kell 13.00 kuni 13.40 toimunut. Kaebaja märgib, et kui kohus saab tema nõudest aru, siis palub ta kaebust menetleda ning kui kaebaja peab midagi täpsustama, siis palub ta saata talle küsimused ja vanglalt välja nõutud materjalid. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.
2.Tartu Halduskohus jättis 4. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja põhjenduste täiendamiseks, tõendite kogumise vajaduse põhjendamiseks ja soovitava menetlusvormi teatamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Ühtlasi jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohus põhjendab, et kaebusest ei selgu, mida kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada ning mis põhjustel ta kaebuse on esitanud. Kaebuses on esitatud üksnes üldsõnalised etteheited vanglateenistujate tegevusele. Seetõttu tuleb kaebajal kaebust täiendada. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda erinevad tõendid, kuid ei ole selgitanud, kuidas need täpselt tema
3-20-2634 kaebusega seonduvad ning mida need tõendama peaksid. Kohus ei saa seetõttu võtta ka seisukohta, kas need tõendid on käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast vajalikud. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema.
3.Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse eelnimetatud halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks, mille Tartu Ringkonnakohus 12. jaanuari 2021. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastas.
4.Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule avalduse, milles selgitab, et
29.detsembri 2020. a kaebuses kirjeldatud materjalid näitavad, et ta läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ning nendes on kirjas kaebuse esitamise põhjuseks olevad teemad, mida ta ei ole terviseprobleemide tõttu suuteline kohtule kirjeldama. Seetõttu palus kaebaja kohtul materjalid vanglalt välja nõuda, nendega tutvuda ja nende põhjal menetlus alustada ning vajadusel materjalid kaebajale saata. Kuna kohus ei nõua vanglalt materjale välja, peab sellega tegelema advokaat. Kaebaja on ka varasemalt pöördunud kohtu poole ning kui kohus kaebajale advokaati ei andnud, saatis kohus talle vanglalt välja nõutud materjalid ja täiendavad küsimused. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.
6.Tartu Halduskohus andis kaebajale 4. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte
5.jaanuaril 2021, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 6. jaanuaril 2021 ning möödus 12. jaanuaril 2021. Kaebaja esitas kohtule 11. jaanuaril 2021 avalduse täiendavate selgitustega, kuid ei ole tähtaegselt kaebuses esinevaid puudusi siiski kõrvaldanud, kuigi ta on selleks kohtu hinnangul võimeline.
7.Kohus selgitas 4. jaanuari 2021. a määruses, et kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud kohtule kaebusi, kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi ning kasutanud edasikaebeõigust (vt nt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109), mistõttu on kaebaja ka antud juhul võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning viimati nimetatud määruses esinevad puudused kõrvaldama. Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi ja advokaadi abi. Ka Tartu Ringkonnakohus ei pidanud
12.jaanuari 2021. a määruses vajalikuks kaebajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi korras advokaati määrata.
8.Kohus jääb oma varasema seisukoha juurde ning on veendunud, et kaebajal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on kaebuses suutnud loetleda erinevaid dokumente koos nende registreerimisnumbritega ning on põhjendatud eeldada, et ta on suuteline kohtule ka selgitama, millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib ja mis eesmärgil ta kohtusse on pöördunud, arvestades, et ta on teistes kohtuasjades suutnud eeltoodut vaatamata oma terviseprobleemidele teha. Terviseprobleemid pole saanud takistuseks ka kohtule arvukate kaebuste esitamisel. Kaebaja esitas nt 2020. aastal Tartu Halduskohtule 50 kaebust, millele
3-20-2634 lisaks esitas ta kohtule ka riigi õigusabi, esialgse õiguskaitse ja eeltõendamismenetluse taotlusi. 2021. aasta 15 päeva jooksul on ta kohtule esitanud juba kolm kaebust.
9.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega ei saa kohus asuda kaebaja asemel kaebust sisustama ning vaidluse eset määratlema ning kaebuses esitatud dokumentide asjakohasust seoses vaidluse esemega hindama. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, millise nõude ta kohtule esitab (HKMS § 38 lg 1 p 5). Kaebus on üldsõnaline, selles ei ole välja toodud vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetust, kuupäeva ja numbrit, samuti ei ole kaebaja kaebust selgelt ja arusaadavalt põhjendanud (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7). Kaebaja on suutnud pealiskaudselt viidata vaid asjaolule, et vangla direktorile esitatud avaldusi lahendab isik, kelle peale kaebaja kaebab, kuid see põhjendus ei ole kaebuse lubatavuse hindamiseks ilmselgelt piisav. Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et vanglale esitatud taotluste ja muude dokumentide lahendamise pädevus ei ole vangistusseaduse ja vangla sisekorra eeskirja järgi ainult vangla direktori pädevuses. Vastupidi, peaasjalikult on taotluste lahendamise pädevus antud abstraktselt vanglateenistuse pädevusse, mis tähendab, et neid võivad vastavalt sisekorrale lahendada lisaks vangla direktorile ka teised pädevad vanglaametnikud.
10.Kohus ei pea õigeks seda, et veel enne, kui pole selgunud kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, nõuab kohus vanglalt välja kaebaja jaoks vajalikud dokumendid ning edastab need kaebuse koostamiseks kaebajale. Kaebaja peaks sellises olukorras suutma vähemasti kohtule selgitada, mis on nende soovitud dokumentide sisu ja miks on need asja lahendamise seisukohast vajalikud (vt ka HKMS § 38 lg 1 p 8) ning mitte üksnes märkima, et tegemist on kohtueelse menetluse materjalidega. Kuna kaebaja on ilmselgelt võimeline kohtu selgitustest juhindudes piisavalt arusaadavaid avaldusi kohtule esitama, kuid ta otsustas seda käesolevas asjas mitte teha, ei pea kohus asjakohaseks kaebuse uuesti käiguta jätmist. Kohtul on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2).
11.Kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebaja ei ole puuduseid nõuetekohaselt kõrvaldanud, kuigi ta on kohtu hinnangul selgelt võimeline seda tegema, siis ei ole võimalik esitatud kaebust menetleda. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.