Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15.01.2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.10.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
2.Tagastada määruskaebuse lisa ühel lehel.
3.Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav.
1.Määruskaebuse esitaja esitas 29.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles selgitas, et viimasel ajal esineb vanglaametnikega seoses arvukalt probleeme, mistõttu ta peab pöörduma kohtu poole. Kõik vangla direktorile esitatud avaldused lahendab isik, kelle peale määruskaebuse esitaja kaebab. Määruskaebuse esitaja palus kohtul vanglalt välja nõuda erinevad dokumendid (nr 2-3/3395-2; 2-3/3395-1; 5139-1,2,3; 3434-1; 3432-1; 3435-1; 3433-1; 3447-1; 6-24/6415-1,2; 1-11/609-1,2; 1-11/467-1,2; 1-11/512-1,2; 2-3/3462-1,2; 1-11/492; 2-3/3464-1,2) ja nendega tutvuda. Samuti palus määruskaebuse esitaja välja nõuda videosalvestised, mis kajastaksid 21.10.2020 kl 13:00 kuni 13:40 toimunut. Määruskaebuse esitaja märkis, et kui ta peab midagi täpsustama, siis saata talle küsimused ja vanglalt välja nõutud materjalid. Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta riigilõivust ja anda talle advokaat.
2.Tartu Halduskohus jättis 04.01.2021. a määrusega (tl 3-4) kaebuse käiguta; andis määruskaebuse esitajale 7 päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuse nõude ja põhjenduste täiendamiseks, tõendite kogumise vajaduse põhjendamiseks ja soovitava menetlusvormi teatamiseks; jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3).
3.Tartu Ringkonnakohus tagastas 12.01.2021. a määrusega (tl 11) määruskaebuse esitaja määruskaebuse (tl 9) Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määruse resolutsiooni p 3 peale.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 11.01.2021 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 6-6p), milles selgitas, et kaebuses kirjeldatud materjalid näitavad, et ta läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ning nendes on kirjas kaebuse esitamise põhjuseks olevad teemad, mida ta ei ole terviseprobleemide tõttu suuteline kohtule kirjeldama. Seetõttu palus määruskaebuse esitaja kohtul materjalid vanglalt välja nõuda, nendega tutvuda ja nende põhjal menetlus alustada ning vajadusel materjalid määruskaebuse esitajale saata.
HALDUSKOHTU MÄÄRUS
5.Tartu Halduskohus tagastas 15.01.2021. a määrusega (tl 14-15) kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).
6.Halduskohus on veendunud, et määruskaebuse esitajal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitaja suutis kaebuses loetleda erinevaid dokumente koos nende registreerimisnumbritega. Põhjendatud on eeldada, et määruskaebuse esitaja on suuteline kohtule ka selgitama, millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib ja mis eesmärgil ta kohtusse on pöördunud, arvestades, et ta on teistes kohtuasjades seda suutnud teha vaatamata oma terviseprobleemidele. Kohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama ja vaidluse eset määratlema ning kaebuses esitatud dokumentide asjakohasust seoses vaidluse esemega hindama. Määruskaebuse esitaja ei ole teatanud, millise nõude ta kohtule esitab (HKMS § 38 lg 1 p 5). Kaebus on üldsõnaline, selles ei ole välja toodud vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetust, kuupäeva ega numbrit, samuti ei ole määruskaebuse esitaja kaebust selgelt ja arusaadavalt põhjendanud (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7). Määruskaebuse esitaja on suutnud pealiskaudselt viidata vaid asjaolule, et vangla direktorile esitatud avaldusi lahendab isik, kelle peale määruskaebuse esitaja kaebab, kuid see põhjendus ei ole kaebuse lubatavuse hindamiseks ilmselgelt piisav.
7.Halduskohus ei pidanud õigeks, et enne kui ei ole selgunud kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, nõuab kohus vanglalt välja määruskaebuse esitaja jaoks vajalikud dokumendid ning edastab need kaebuse koostamiseks määruskaebuse esitajale. Määruskaebuse esitaja peaks suutma vähemasti kohtule selgitada, mis on nende soovitud dokumentide sisu ja miks on need asja lahendamise seisukohast vajalikud (HKMS § 38 lg 1 p 8). Kuna määruskaebuse esitaja on ilmselgelt võimeline kohtu selgitustest juhindudes piisavalt arusaadavaid avaldusi kohtule esitama, kuid ta otsustas seda käesolevas asjas mitte teha, ei pidanud halduskohus asjakohaseks kaebuse uuesti käiguta jätmist. Halduskohtul oli põhjendatud kahtlus, et määruskaebuse esitaja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2).
8.Kuna kaebus ei vastanud HKMS §-de 37-39 nõuetele ning määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud puuduseid nõuetekohaselt, kuigi ta on selgelt võimeline seda tegema, siis ei olnud võimalik esitatud kaebust menetleda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Määruskaebuse esitaja palub 31.01.2021 esitatud määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.2021. a määrus. Määruskaebuse esitaja esitas koos määruskaebusega lisa (omakäeliselt peale kirjutanud: dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang
03.10.2018), millest palus teha koopia toimikusse ja saata dokument talle tagasi. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivust ja anda talle advokaat. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta oli suuteline esitama kaebusi varem, sest tal oli tervis parem. Tal on palju kroonilisi haigusi ja ta võtab erinevaid ravimeid, mille mõju takistab tema tegevusi. Ka on tal puuduv töövõime ja keskmine puue. Ta ei tea, kust võttis numbrid, millest kohtule kirjutas ja mida need tähendavad. Kohtud teda aitavad ja saadavad materjalid, andes tähtaja kaebuse koostamiseks (nt asjad nr 3-20-2663 ja 3-21-43).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
11.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.2021. a määrus. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust juhindudes ja määruskaebuses märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 15.01.2021. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse.
12.Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebaja ei ole puuduseid nõuetekohaselt kõrvaldanud, kuigi ta on selgelt võimeline seda tegema, mistõttu ei ole võimalik esitatud kaebust menetleda. Määruskaebuse esitaja väitel oli ta varem võimeline esitama kaebuseid, kuna ta tervis oli parem, ning määruskaebuses viidatud kohtuasjades halduskohus teda aitas, saates talle vanglalt välja nõutud materjalid ja andes tähtaja kaebuse koostamiseks.
13.Asja materjalidest nähtuvalt jättis halduskohus 04.01.2021. a määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks (kaebuse nõude ja põhjenduste täiendamiseks, tõendite kogumise vajaduse põhjendamiseks ja soovitava menetlusvormi teatamiseks) tähtaja. Halduskohus märkis 04.01.2021. a määruse põhjenduste p-s 4, et kaebajal tuleb teatada, millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab, märkides määruses ka selgelt, mida võib kaebusega nõuda (HKMS § 37 lg 2). Halduskohus selgitas, et kui kaebaja soovib esitada HKMS § 37 lg 2 p-des 1-5 sätestatud nõuded, tuleb tal eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning esitada kohtule seda tõendavad dokumendid. Kui aga kaebaja eesmärgiks on tuvastamiskaebuse esitamine (HKMS § 37 lg 2 p 6), siis tuleb esitada põhjendused, miks tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks on vajalik (04.01.2021. a määruse põhjenduste p-d 5 ja 6). Veel selgitas halduskohus 04.01.2021. a määruse põhjenduste p-s 7, et kaebajal tuleb selgelt märkida vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev ja number ning kaebust täiendavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendada. Halduskohus märkis 04.01.2021. a määruse põhjenduste p-s 8, et erinevate tõendite välja nõudmist taotledes ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, kuidas need täpselt kaebusega seonduvad ning mida tõendama peaksid, mistõttu kohus ei saa võtta seisukohta, kas need tõendid on vaidluse lahendamise seisukohast vajalikud. Halduskohus kohustas määruskaebuse esitajat konkreetselt märkima, millist asjaolu ja millise tõendiga ta tõendada soovib ning mis on tõendite sisu, kas kaebaja soovib mõnda nimetatud dokumenti vaidlustada ning mida kaebaja nimetatud dokumendid ja videosalvestis tõendama peaksid.
14.Määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 04.01.2021. a määruse kätte 05.01.2021 (tl 5p) ning esitas 11.01.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse. 11.01.2021. a avalduses määruskaebuse esitaja väitis, et kaebuses kirjeldatud materjalid näitavad, et ta läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ning nendes on kirjas kaebuse esitamise põhjuseks olevad teemad. Eeltoodust ilmneb ringkonnakohtu hinnangul, et määruskaebuse esitajale oli halduskohtu nõue kaebuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks tegelikult igati arusaadav, kuid ta ei pidanud puuduste korrektselt kõrvaldamist vajalikuks. Määruskaebuse esitaja avalduses märgitust saab järeldada, et määruskaebuse esitajal olid kohtueelse menetluse läbimist tõendavad materjalid olemas, kuna ta märkis, et nendes (dokumentides) on kirjas kaebuse esitamise põhjuseks olevad teemad. Tavapäraselt vastab vangla kinnipeetava taotlusele või lahendab kinnipeetava vaide kirjalikult, märkides vastustes või otsustes ka kinnipeetava poolt kirjutatust lühikese kokkuvõtte. Seega vangla poolt koostatud dokumentidest saanuks kaebaja ülevaate enda poolt varasemalt kirjutatud teemadest. Määruskaebuse esitaja siiski ei suvatsenud puuduste kõrvaldamise avalduses kaebuse esitamise põhjuseks olevaid teemasid kirjeldada ega esitada kohtule vastavaid dokumente. Määruskaebuses viidatud teistes haldusasjades toimunu ei ole võrreldav ega seostatav käesolevas haldusasjas toimunuga. Halduskohus märkis, et terviseprobleemid ei ole takistanud määruskaebuse esitajal arvukate kaebuste esitamist kohtule. Ka käesolevas haldusasjas on määruskaebuse esitaja esitanud nii puuduste kõrvaldamise avalduse kui ka kaks määruskaebust ning seda vaatamata väidetavatele terviseprobleemidele. Seega saab pigem rääkida määruskaebuse esitaja soovimatusest tema käsutuses olevate kohtueelse menetluse materjalide pinnalt halduskohtule selgitada, millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib ja mis eesmärgil ta kohtusse on pöördunud, ning ka esitada vastavad materjalid kohtule.
15.Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus põhjendatult, et määruskaebuse esitaja on ilmselgelt võimeline kohtu selgitustest juhindudes piisavalt arusaadavaid avaldusi kohtule esitama, kuid ta otsustas seda käesolevas asjas mitte teha. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses ka asjakohaselt, et kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama ja vaidluse eset määratlema ning kaebuses esitatud dokumentide asjakohasust seoses vaidluse esemega hindama. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtuga, et käesolevas haldusasjas võib tõdeda, et kaebaja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kuna halduskohtu poolt välja toodud kaebuses esinevate puuduste korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav, siis võimaldab HKMS § 121 lg 1 p 2 kaebuse tagastada. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
16.Kuna määruskaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Ühtlasi tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa.
17.Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on Kohtute infosüsteemi andmetel aastate jooksul pöördunud väga arvukate kaebustega halduskohtusse ja ringkonnakohtusse ning talle on ka korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte tõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kohtu poole pöördujal oleksid juriidilised teadmised, vaid piisab selge nõude esitamisest ja asjaolude ning seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohtumenetluses selgitab ja suunab kohus menetluses osalejaid ning küsib vajadusel täiendavaid seisukohti. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.