1.KÜ Narva mnt 49 hagi R. B. vastu võlgnevuse 419,87 eurot ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R. B.`lt KÜ Narva mnt 49 kasuks korteriomandist, asukohaga xxx, Jõhvi, majandamiskulude, sh halduskulude, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus perioodi 01.04.2014-30.06.2016 eest summas 116 (ükssada kuusteist) eurot 96 senti. Ülejäänud põhivõlgnevuse osas ja viivise summas 17,62 eurot nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
Välja mõista R. B.`lt KÜ Narva mnt 49 kasuks viivis 0,2% põhinõudest (116,96 eurot) alates 01.07.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 09.12.2016 summas 37 (kolmkümmend seitset) eurot ja 90 seni ja alates 10.12.2016 0,2% päevas kuni põhinõude (116,96 eurot) tasumiseni.
4.Hageja poolt tasutud riigilõiv jätta selle (seitsekümmend viis) eurot, R. B. kanda.
5.Välja mõista R. B.`lt (seitsekümmend viis) eurot.
õigustatud ulatuses, so summas 75
KÜ Narva mnt 49
kasuks riigilõiv summas
6.Välja mõista R. B.`lt KÜ Narva mnt 49 kasuks viivis menetluskuludelt (75 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Riigilõiv summas 50 (viiskümmend) eurot jätta hageja enda kanda.
Jätta poolte menetluses kantud õigusabikulud täies ulatuses poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.KÜ Narva mnt 49 esitas 21.09.2015 Viru Maakohtule hagi R. B. vastu võlgnevuse 158,40 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxx, Jõhvi, omanik. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Narva mnt 49. KÜ Põhikirja p. 3.2.1, 3.2.7-3.2.11 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist 0,2% päevas tasumata summalt. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Kostjale on esitatud arved, mida ta ei ole aga korrektselt ega õigeaegselt tasunud. Seisuga 01.09.2015. a on kostja põhivõlg hageja ees
150,60 eurot ning seisuga 01.09.2015.a on viivisevõlgnevus 7,80 eurot. Võla tekkimise periood on juuli 2013 – august 2015. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 150,60 eurot, viivise 7,80 eurot ja lisanduva viivise alates 01.09.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,2% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sh. riigilõiv summas 75 eurot ja esindaja kulud 216 eurot ning viivis menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (k. 1, tl 4-34).
2.Hageja esindaja esitas 23.10.2015 seisukoha kostja 12.10.2015 vastusele. Esindaja ei nõustunud kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel: 1) Kostja väide, nagu tema ei saanud hagejalt arveid ja hageja on kohustatud tõendama kostjale arvete esitamise ja kätteandmise fakti, on pahauskne. Kostja on KÜ Narva mnt 49 liige ning liige on kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Iga korteriühistu liikme põhikohustuseks on majandamiskulude ja tarbitud kommunaalkulude tasumine. Hageja esitab oma liikmetele arved igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 08.-09. kuupäeval postkastidesse panekuga. Hageja esitas arved igakuiselt ka kostjale. Kostja ei ole kunagi pöördunud hageja juhatuse või raamatupidaja poole avaldusega, et tema ei saa korteriühistult arveid. Igakuiselt teeb kostja korteriühistule makseid korteriühistu poolt esitatud arve suuruses või väiksemas summas. Juhul, kui kostja ei saanud hagejalt arveid, siis ei oleks tal võimalik tasuda arvetes esitatud summasid (nt. oktoobri 2013 eest 51,22 eurot jne.). Iga arve osaks on näidukaart, kus on märgitud omanikule kuuluvate kommunaalteenuste arvestite näidud. Korteriomanik võib esitada juhatusele oma arvestite näite täites näidukaardil olevad tühjad lüngad. Kostja esitab oma arvestite näidud hagejale igakuiselt. Eeltoodu alusel hageja leiab, et hageja poolt arvete esitamise ja kostja poolt kättesaamise faktid on tõendatud. 2) Korteriühistus esitatakse arved korteriühistu liikmetele igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 08.-09. kuupäeval postkastidesse panekuga. Jooksval kuul koostatav arve esitatakse eelmisel kuul osutatud ja tarbitud teenuste eest. Arve tasumise kuupäevaks on jooksva kuu viimane kuupäev (põhikirja p. 3.2.7 ja KÜS § 7 lg 4). Põhikirja punkt 5.8 sätestab, et arvestuse summa suurusega mittenõustunud ühistu liikmel on õigus 10 päeva jooksul, arvestades punktis 5.6. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates, pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega, näidates konkreetse mittenõustumise põhjuse. Kostja ei ole ühtegi korda pärast arvete kättesaamist pöördunud hageja juhatuse poole vaidlustamaks arve summa suurust. Põhikirja punkt 5.9 sätestab, et punktis 5.8. kirjeldatud tähtaja möödumisel esitatud avaldus jääb läbi vaatamata ja loetakse, et ühistu liige on arvestusega nõustunud. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et kostjal ei ole õigusi arvete suurust vaidlustada. 3) Võlg hakkas kostjal tekkima alates aprillist 2014. Seisuga 31.03.2014 oli kostjal tasumata 0,16 eurot (arved nr 1403491515 ja nr 1404491515). Pärast seda suurenes võlgnevus igakuiselt pidevalt. Võlgnevuse tasaarveldamisel kohaldas hageja VÕS § 88 lg 6, lg 8 sätteid. Seega on hageja käitunud õiguspäraselt, kustutades jooksvalt tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. 4) Hageja esitab kostjale esitatud igakuised arved, mis sisaldavad osutatud teenuseid, tariife ning kostja poolt tasumisele kuuluvaid summasid. Hageja arvestab korteriühistu liikmetele, s.h kostjale, järgmised kululiigid: hooldustasu; vee soojendamine ja soe vesi (vaidlusalusel perioodil ei olnud kostjal sooja vett tarbitud, sellepärast talle ei arvestatud „vee soojendamist“ ja „sooja vett“.); küte (kostjale arvestatakse kütte eest 8% korteri üldpinnast, s.o hageja arvestab, et kostja korteri köetav pind on 3,91 m2.); korteri elektrienergia; gaas mõõturiga; külm vesi; üldvesi; prügivedu ja üldsoojuskaod. Nimetatud kululiigi kohta selgitas esindaja, et arvestuskäik on järgmine: suveperioodil tarbitud soojusenergiast lahutatakse vee soojendamisele kulutatud summa, mis arvestatakse
korterite veemõõturite järgi. Jääksumma jagatakse korterite vahel võrdselt. Elamu igas korteris on ühesugused siugtorud (käterätikukuivataja) ning põhimõtteliselt saavad kõik korterid soojust võrdselt. Arvele lisatakse mõnikord ka võimalikke sihtotstarbelisi makseid (üldkoosoleku otsuste alusel) või muid täiendavaid teenuseid (nt. korteriühistu liikme tellimusel tema huvides tehtud tööde maksumus). Eeltoodu alusel hageja leiab, et kostja ei esitanud põhjendatud seisukohta või vastuväiteid, mis oleksid hagi rahuldamata jätmise aluseks. (k. 1, tl. 55-112).
3.Hageja esindaja esitas 01.02.2016 seisukoha kostja 21.12.2015 vastusele ja avalduse nõude suurendamiseks. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et „kohtule koos arvetega hageja esitatud kostja nn “näidukaardid“ ja nendel märgitud näitajad ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas hagejale andmed mõõturite näitude kohta omakäeliselt ja allkirjastatuna. Kuid kohtule esitatud nn “näidukaartidel“ puudub kostja allkirja kinnitus andmete õigsuse kohta“. Hageja leiab, et kostja eelpool märgitud väited on valed ja tõendamata, kuna KÜ-l Narva mnt 49 on mitu võimalust mõõturite näitude esitamiseks KÜ-le: 1) interneti kaudu, sisestades andmed veebilehel www.korteriyhistu.net; 2) arve juurde lisatud „näidukaardi“ abil, kandes andmed „näidukaardisse“ ja esitades selle trepikojas asuvasse korteriühistu postkasti; 3) helistades raamatupidajale (raamatupidaja telefoninumber on igas KÜ arves); 4) kirjutades andmed paberile ja jätta selle KÜ postkasti trepikojas. Mõõturite andmed eelmise kuu eest tuleb esitada vähemalt kuni järgmise kuu 1. kuupäeva hommikuni (s.o kell 10.00-12.00). Pärast seda ei ole enam võimalik andmeid vastu võtta ja arvestada, kuna KÜ arved koostatakse eelmise kuu eest. Kostja ei ole kunagi esitanud enda mõõturite andmeid tähtaegselt. Tema alati esitab mõõturite andmed hilinemisega, nt. kuu 1. kuupäeva õhtul või üks päev või mitu päeva hiljem. Sellepärast puudus hagejal võimalus arvestada kostja mõõturite faktilisi andmeid eelmise kuu eest arve koostamisel. Hageja arvestas kostja poolt eelmisel kuul esitatud andmeid. Kostja väide, et hageja on kohtule esitanud ebaõiged andmed kostja poolt iga kalendrikuus esitatud vee ja gaasi tarbitud hulga kohta, on vale. Kostja peab tõendama ka oma väidet, et hageja on kohtule esitanud ebaõiged andmed kostja mõõturite andmete kohta, kostja peab hageja väidete ümberlükkamiseks esitama vastavad tõendid. Hageja leiab, et kostja viited 2013.a. üldsoojuskadude eest nõutavatele summadele ei puutu asjasse, kuna sel perioodil kostjal võlgnevus puudus, kostja võlgnevus algab 2014.a. märtsikuust. Hageja märkis, et alates hagiavalduse esitamisest ei maksnud kostja võlgnevust ega maksa nõuetekohaselt hageja poolt esitatavaid jooksvaid makseid. Sellepärast võlgnevus suureneb. Seisuga 31.01.2016 võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest 265,62 eurot (s.h põhivõlg 253,28 eurot ja viivis 12,34 eurot). Lähtudes eeltoodust hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 265,62 eurot ning viivis alates 01.02.2016. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,2% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni (k. 1, tl. 123-183).
4.Hageja esindaja esitas 11.07.2016 kohtule avalduse nõude suurendamiseks. Hageja märgib, et 01.07.2016 seisuga moodustab kostja põhivõlg 402,25 eurot ja viivised 17,62 eurot, kokku 419,87 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 419,87 eurot ja alates 01.07.2016 viivise 0,2% päevas (k. 2, tl. 9-35).
KOSTJA VASTUSED
5.Kostja esindaja W. Ignatjev esitas 12.10.2015 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole hageja oma nõuet millegagi tõendanud, kohtule pole esitatud mitte ühtegi arvet, jne dokumenti, mis tõendaksid võlgnevuse olemasolu. Ka ei ole hageja tõendanud arvete kättesaamist kostja poolt. (k. 1, tl. 45-46).
6.21.12.2015 esitas kostja esindaja vastuse hageja 23.10.2015 vastusele. Kostja esindaja jääb endiselt seisukohale, et kuna hageja põhjendab oma nõudeid toetudes arvetele, siis järelikult hagejal lasub kohustus esitada kohtule arved, millele on rajatud KÜ nõuded ning tõendama arvel märgitud summa arvestamise aluse, metoodika ja tagama nende täpsuse. Kohtule esitatud KÜ arvete võrdlemisel kostja poolt tegelikult tarbitud vee ja gaasi kogusega, hagejale igas kalendrikuus esitatud mõõturite näitudest ilmneb, et hageja meelevaldselt muudab hageja poolt tarbitud teenuse kogust ning kostjale tasumiseks esitatud rahasummad on ebaõiged. Kohtule koos arvetega hageja esitatud kostja nn “näidukaardid“ ja nendel märgitud näitajad ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas hagejale andmed mõõturite näitude kohta omakäeliselt ja allkirjastatuna. Kuid kohtule esitatud nn “näidukaartidel“ puudub kostja allkirjaline kinnitus andmete õigsuse kohta. Hageja ise kinnitab, et kostja igas kalendrikuus esitab hagejale andmed (mõõturite näidud) tarbitud vee ja gaasi hulga kohta nn näidukaartidel oma allkirjaga kinnitatuna. Seega, hageja on kohtule esitanud ebaõiged andmed kostja poolt igas kalendrikuus esitatud vee ja gaasi tarbitud hulga kohta. Hageja väidab, et KÜ põhikirja p. 5.9 alusel jätab KÜ juhatus läbi vaatamata korteriühistu liikme avalduse kommunaalmaksete arvetes esitatud ebaõigete arvestuste suhtes, kui isik ei ole pöördunud avaldusega juhatuse poole 10 päeva jooksul. Kostja leiab, et eelnimetatud põhikirja p. 5.9 on kehtetu, kuna KÜ üldkoosolek ei ole pädev otsusega ja põhikirjaga piirama ajaliselt korteriühistu liikme seaduslikku õigust pöörduda selgituse saamiseks KÜ juhatusse ning/või vaidlustada KÜ juhatuse tegevus/otsus kohtus. Isiku õiguse realiseerimise ning nõude aegumise tähtajad kehtestab seaduseandja, mitte aga KÜ põhikiri, üldkoosolek või juhatus. Seaduseandja ei ole korteriühistutele andnud õigust piirata isiku õiguste realiseerimise ja hagi aegumise tähtaega. Seega on tühine hageja väide, et kostjal puudub õigus vaidlustada kohtule esitatud hageja kommunaalteenuste arvetes esitatud alusetud nõudeid ja arvnäitajaid. Hageja ei ole tõendanud, põhjendanud ega ka põhistanud 2013.a juuli-, augusti- ja septembrikuu arvetel märgitud ja kostjalt nõutavaid tasusid nn “üldsoojuskadude” eest: arve 1307491515 summas 13.95 eurot; arve 1308491515 summas 13.06 eurot ja arve 1309491515 summas 13.06 eurot. Avalikult on teadaolev asjaolu, et juuli, augusti ja septembrikuus elumaja kütmist ei toimu. Seega, hageja nõuded on alusetud nõuda korteriühistu liikmelt üldsoojuskadude hüvitamist kui kadusid ei ole ning kütmist ei toimu. Hageja ei ole ka tõendanud ega ka hagiavalduses põhjendanud ja selgitanud, milles seisnevad arvetel märgitud üldsoojuskaod. Hageja ei ole nimetanud, millel põhineb kostja kohustus hüvitada suveperioodi alusetud soojuskaod korteriühistule. Kuni hageja ei ole tõendanud kohtule esitatud arvel märgitud iga nõude aluse ja taganud selle täpsuse, on KÜ Narva mnt 49 hagi põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (k. 1, tl. 116-118).
7.10.03.2016 esitas kostja esindaja vastuse hageja 01.02.2016 seisukohale. Kostja esindaja märgib, et: kuna hageja on esitanud hulgaliselt VKG Soojus ja OÜ Biopuhastus arveid, siis hageja on kohustatud ka konkreetselt põhjendama ja põhistama iga arvnäitajast tulenevaid kostjale maksmiseks esitatavaid summasid, kuid hageja paljasõnaliselt ja lakooniliselt väidab, et arved on esitatud kostjale koostatud arvelduste õigsuse kinnitamiseks. Seega, hageja poolt kohtule esitatud VKG Soojus ja OÜ Biopuhastus
arvetest tulenev ei oma asjas tähtsust seni, kuni hageja on põhjendanud igaüht nõudesummat eraldi, mille on esitanud kohtule menetlusdokumentides. Hageja nõuab, et kostja tõendaks korteriühistu poolt hagiavalduses esitatud ebaõigeid andmeid, mille alusel hageja on teinud kostjale valed kommunaalteenuste arvestused arvetes. Hageja poolt kohtule esitatud ebaõigete arvnäitajate tõestamine ei ole raske - hageja ise tõendab enda süüd. Hageja on ise kohtule esitanud kostja omakäeliselt kajastatud tema mõõturite näidud seisuga 01. juuli 2015 (st juuni 2015 eest). Sellega hageja kinnitab, et kostja esitas korteriühistule 2015.a juunikuu näidud, mis peavad kajastuma kostjale esitatud 2015.a juunikuu arves nr. 1506491515 näidatud kommunaalteenuste arvestuses ja maksenõudes. Kooskõlas KÜ Narva mnt 49 „Korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsuste, lepingulisele alusel osutatavate teenuste jaotamise, kulude mõõtmise, arvestamise ning arvete vormistamise eeskirjade“ p.3.3.2, veemõõturite näidud edastatakse tavaliselt kuu viimaseks päevaks kuid mitte hiljem kui järgmise kuu esimese päeva õhtuks. Hageja poolt kohtule esitatud kostja mõõturite näidukirjendist ilmneb, et kostja esitas hagejale 2015 juunikuu näidud 01.07.2015. Seega, korteriühistu oli kohustatud tegema arves nr.1506491515 kommunaalteenuste arvestused kostja esitatud näitude põhjal. Kuid kohtule esitatud arve nr 1506491515 (juunikuu 2015 eest) ei kajasta arvestusi kostja mõõturite näitude põhjal. Arvega nr.1506491515 kohtule esitatud näidukaart juuni 2015 ei kajasta üldsegi kostja eluruumi mõõturite näitusid, mille hageja on kohtule esitanud koos seisukohaga 01.02.2016 lisana 3. Hageja nõuab kostjalt tasu väidetavalt 2013.a juuli-, augusti- ja septembrikuu „üldsoojuskadude“ eest, mis kajastub nii hagiavalduse kui korteriühistu esitatud arvetes kostjale. Kostja leiab, et kuna suvekuudel 2013 küte elumajas Narva mnt 49 puudus, hageja nõue on põhjendamatu mida ka hageja ise kaudselt kinnitab oma 01.02.2016 seisukohas, et ... nõuded 2013 .a juuli-, augusti- ja septembrikuu „üldsoojuskadude“ eest ei puuduta vaidlust käesolevas asja. Kostja esitab isiklikes märkmetes säilitatud mõõturite näidud, mille on esitanud korteriühistule ajavahemikus 01.07.2013 – 01.08.2015. Kostja esitab kohtule väljavõtted pangakontodest kommunaalmaksete tasumise kohta korteriühistule tegelike ja õigete mõõturinäitude põhjal. Kuni hageja ei ole tõendanud kohtule esitatud arvel märgitud iga nõude suhtes selle aluse ja selle täpsuse, on KÜ Narva mnt 49 hagi algselt põhjendamatu ning alusetu, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses ning menetluskulud panna hageja kanda (k. 1, tl. 195-197).
8.Kostja esindaja esitas 10.05.2016 vastuväited hageja nõuetele. Esindaja märgib, et hageja ei ole tõendanud, põhjendanud ega ka põhistanud 2013-2015 suvekuude (juuni-, juuli-, augusti- ja septembri) arvetel märgitud ja kostjalt nõutavaid tasusid nn “üldsoojuskadude” eest: 2013.a.: juuli - 13.95 eurot; august - 15.34 eurot; september - 13.06 eurot; 2014.a.: juuni - 11.68 eurot; juuli - 13.10 eurot; august - 1.18 eurot; september - 7.79 eurot; 2015.a: juuni - 12.38 eurot; juuli - 12.18 eurot; august - 11.22 eurot. Kuna suvekuudel elumaja kütmist ei toimu ja ei ole toimunud, siis on hageja nõuded ja nendelt arvestatud viivis alusetud, et nõuda korteriühistu liikmelt üldsoojuskadude hüvitamist, kuna kadusid ei ole aset leidnud. Hageja ei ole tõendanud ega ka hagiavalduses põhjendanud ja selgitanud, milles seisnevad arvetel märgitud üldsoojuskaod. Hageja ei ole nimetanud, millel põhineb kostja kohustus hüvitada suveperioodi alusetud soojuskaod korteriühistule. Hageja ei ole käesoleva ajani väljastanud tõendina kostja omakäeliselt kirjutatuna ja igas kalendrikuus korteriühistule esitatud vee-, gaasi- ja elektrienergia mõõturite näidud, et veenduda hageja arvestuste õigsuses. Hageja ise on kinnitanud, et kostja esitab igas kalendrikuus hagejale andmed (mõõturite näidud) tarbitud vee ja gaasi hulga kohta nn *näidukaartidel* oma allkirjaga kinnitatuna. Hageja väite, mis on seotud KÜ põhikirja p. 5.9, suhtes jääb kostja
jätkuvalt arvamusele, et KÜ põhikirja p.5.9 on kehtetu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata (k. 2, tl. 2-4).
9.Kostja esitas 28.07.2016 vastuse hagi suurendamise nõudele. Kostja ei tunnista hageja avalduses haginõude suurendamise suhtes esitatud nõudeid. Oma arvestuse õigsuse kinnituseks ei ole kohtule esitatud kostja poolt igas kalendrikuus hagejale lihtkirjalikult omakäeliselt esitatud mõõturite näitusid, mille alusel kostja on hagejale tasunud kommunaalteenuste maksumuse eelneva kalendrikuu eest. 01.02.2016 seisukoha lisas on hageja esitanud kohtule ühe kostja omakäeliselt esitatud mõõturite näidud 2015 juunikuu eest. Kõrvutades eelnimetatud kostja näitu 2015 juunikuu eest, KÜ arvega 2015 juunikuu eest, ilmneb, et arvel märgitud tasumiseks esitatud summad ei ühti kostja poolt esitatud mõõturite näitudega ning näidukaardil (juuli 2015) märgitud arvestite algnäitajatega. Eeltoodu kinnitab, et kõik kostja poolt kohtule esitatud haginõude arvestused koos viivistega on ebaõiged. Kohtule esitatud haginõude suurendamise avaldusega esitatud arved ei kajasta kostja poolt tegelikult tarbitud kommunaalteenuseid. Arusaamatuks jäävad arvetes märgitud nõuded: vee soojendamine, üldsoojuskaod, gaas mõõturiga trepikoda ja üldvesi. Kuna hageja ei tegele vee soojendamisega, siis ei ole ka põhjendatud nõuda kostjalt tasu vee soojendamise eest. Sooja vee tarbimise eest tasu nõue on põhjendatud ainult kostja esitatud arvesti näitude alusel. Seega igasugune nõue vee soojendamise eest on põhjendamatu ning eesmärgiga rikastuda alusetult. Hageja ei ole tõendanud ka samuti täiendavas hagiavalduses esitatud nõuet *üldsoojuskaod* ning milles see nõue seisneb. Gaasi mõõturite näidud esitab kostja hagejale igas kalendrikuus individuaalselt, mistõttu trepikoja mõõturi näitude alusel esitatud alusetut nõuet kostja ei ole kohustatud rahuldama. Selgusetuks jääb ka arvetes esitatud nõue *üldvesi*. Kostja tasub vee kasutamise teenuse eest vastavalt igas kalendrikuus hagejale esitatavate arvestinäitude alusel - *külm vesi* *soe vesi*. Kuni hageja ei ole tõendanud oma haginõudeid, mistõttu kostjalt on võetud menetlusõiguslik võimalus lükata ümber hageja nõuded. Ei ole ju võimalik lükata ümber seda, mida ei eksisteeri. (k. 2, tl. 59-61).
10.03.10.2016 esitas kostja R. B. kohtule avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses tema tervisliku seisundiga (k. 2, tl. 63-68).
11.18.11.2016 esitas kostja esindaja kokkuvõtte kostja vastuväitest. Vastuväite kohaselt on kostja on korduvalt esitanud vastuväited hageja põhjendamatute nõuete suhtes: Hageja ei ole tõendanud, põhjendanud ega ka põhistanud 2013-2015 suvekuude (juuni-, juuli-, augusti- ja septembri) arvetel märgitud ja kostjalt nõutavaid tasusid nn “üldsoojuskadude” eest: aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. 2013-2105 aastate arved on välja toodud 10.05.2016 vastuväites, v.a 2015.a. septembrikuu arve summas 11.22 eurot. 2016.a arved: mai - 14.90 eurot ja juuni - 11.50 eurot. Kostja jääb jätkuvalt seisukohale, et hageja ei ole tõendanud ega ka hagiavalduses põhjendanud ja selgitanud, milles seisnevad arvetel märgitud üldsoojuskaod. Samuti hageja ei ole nimetanud, millel põhineb kostja kohustus hüvitada suveperioodi alusetud soojuskaod korteriühistule. Hageja ei ole teostanud soojuskadude mõõtmist kostja korteris ning kogu korterelamu väidetavad soojuskaod hageja kannab kostja arvele ning nõuab korterelamu Narva mnt 49 soojuskadude hüvitamist kostjalt. VKG Soojus arvetest hagejale nähtub, et korterelamus Narva mnt 49 üldsegi puuduvad soojuskaod. See asjaolu viitab hageja ebaaususele ja pahatahtlikkusele, et KÜ nõuab kostjalt kogu elamu väidetavate soojuskadude hüvitamist, kuna soojuskadusid tegelikult ei eksisteeri ning hageja ei ole kadusid tuvastatud. Hageja nõuded on alusetud, kuna ei vasta kostja tegelikult tarbitud kommunaalteenuse hulgale ning kostja eluruumis asuvatele mõõturinäitudele. Hageja ei ole fikseerinud
kostja eluruumis asuvate mõõturite näitusid, mistõttu hageja esitatud KÜ arvetes märgitud kommunaalteenuste maht ja mõõturite näidud on ebaõiged. Hageja 01.02.2016 leiab oma seisukohas, et kostja peab hageja väidete ümberlükkamiseks esitama vastavad tõendid – st igas kalendrikuus KÜ-le esitatud mõõturite tegelikud näidud. Kostja tasus hagejale KÜ Narva m 49 üldkoosoleku poolt kinnitatud ja esitatud arvetes märgitud tariifide alusel, kuid kostja eluruumis paiknevate mõõturi näitude alusel:
KÜLM VESI
August - hageja nõuab kostjalt maksmist 4m3 eest, kuid kostja tarbis ainult 2m3 September - hageja nõuab kostjalt maksmist 4m3 eest, kuid kostja tarbis ainult 2m3 Oktoober - hageja nõuab kostjalt maksmist -2m3 eest - kostja tasus 2m3 eest November - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Detsember - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest
Jaanuar - hageja nõuab kostjalt maksmist 3.41m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Veebruar - hageja nõuab kostjalt maksmist 3,41m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Märts - hageja nõuab kostjalt maksmist 3,40m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Aprill - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Mai - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Juuni - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Juuli - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest August - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Oktoober - hageja nõuab kostjalt maksmist -0,961m3 eest - kostja tasus 2m3 eest November - hageja nõuab kostjalt maksmist 0m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Detsember - hageja nõuab kostjalt maksmist 1,741m3 eest - kostja tasus 2m3 eest
Jaanuar - hageja nõuab kostjalt maksmist 3.486m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Veebruar - hageja nõuab kostjalt maksmist 2m3 eest - kostja tasus 1m3 eest Aprill - hageja nõuab kostjalt maksmist 1.348m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Juuni - hageja nõuab kostjalt maksmist 0m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Juuli - hageja nõuab kostjalt maksmist 1,63m3 eest - kostja tasus 1m3 eest September - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 2m3 eest November - hageja nõuab kostjalt maksmist 3,94m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Detsember - hageja nõuab kostjalt maksmist 1,54m3 eest - kostja tasus 2m3 eest
Jaanuar - hageja nõuab kostjalt maksmist 1.527m3 eest - kostja tasus 2m3 eest Veebruar - hageja nõuab kostjalt maksmist 0,993m3 eest - kostja tasus 2m3 eest GAAS
Juuli - hageja nõuab kostjalt maksmist 11m3 eest - kostja tasus 10m3 eest Oktoober - hageja nõuab kostjalt maksmist -1m3 vee eest - kostja tasus 9m3 eest November - hageja nõuab kostjalt maksmist 20m3 vee eest - kostja tasus 10m3 eest
Jaanuar - hageja nõuab kostjalt maksmist 11m3 eest - kostja tasus 10m3 eest Veebruar - hageja nõuab kostjalt maksmist 11m3 eest - kostja tasus 10m3 eest Märts - hageja nõuab kostjalt maksmist 11m3 eest - kostja tasus 10m3 eest Juuni - hageja nõuab kostjalt maksmist 2m3 eest - kostja tasus 10m3 eest Juuli - hageja nõuab kostjalt maksmist 2m3 eest - kostja tasus 9m3 eest August - hageja nõuab kostjalt maksmist 2m3 eest - kostja tasus 9m3 eest September - hageja nõuab kostjalt maksmist 24m3 eest, kuid kostja tarbis 10m3 Oktoober - hageja nõuab kostjalt maksmist 20m3 eest - kostja tasus 10m3 eest November - hageja nõuab kostjalt maksmist 10m3 eest - kostja tasus 7m3 eest
Jaanuar Veebruar Märts Juuni Juuli August Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Juuni
- hageja nõuab kostjalt maksmist 7m3 eest - kostja tasus 10m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 14m3 eest - kostja tasus 10m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 14m3 eest - kostja tasus 10m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 2m3 eest - kostja tasus 11m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 10m3 eest - kostja tasus 6m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 10m3 eest - kostja tasus 4m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 1m3 eest - kostja tasus 11m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 23,892m3 eest - kostja tasus 11m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 10,721m3 eest - kostja tasus 12m3 eest
- hageja nõuab kostjalt maksmist 13,587m3 eest - kostja tasus 12m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 11,8m3 eest - kostja tasus 13m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 13m3 eest - kostja tasus 12m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 11m3 eest - kostja tasus 12m3 eest - hageja nõuab kostjalt maksmist 12m3 eest - kostja tasus 11m3 eest.
Hageja ei ole käesoleva ajani kohtule ja kostja nõudel väljastanud tõendina kostja omakäeliselt paberkandjal märgitud ning igas kalendrikuus korteriühistule esitatud vee-, gaasi- ja elektrienergia mõõturite näidud, et veenduda hageja arvestuste õigsuses. Hageja ise on kinnitanud, et kostja esitab igas kalendrikuus hagejale andmed (mõõturite näidud) tarbitud vee ja gaasi hulga kohta nn *näidukaartidel* oma allkirjaga kinnitatuna. Kuid samas väidab, et kostja on teinud seda ja teeb suure hilinemisega. Hageja väite, mis on seotud KÜ põhikirja p. 5.9, suhtes jääb kostja jätkuvalt arvamusele, et KÜ põhikirja p.5.9 on kehtetu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata (k. 2, tl. 80-94).
KOHTUISTUNG
12.21.11.2016 kohtuistungil avaldas kostja esindaja J. Pahka, et kostja soovib enda ärakuulamist vande all. Ta soovib kinnitada, et hagejale esitatud mõõturite näidud on omakäeliselt kirjutatud ja need on õiged. Hageja esindaja ei nõustunud kostja taotlusega, kuna on seisukohal, et kostja ei saa oma ütlustega midagi tõendada. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Hageja esindaja R. Golovenko ütluste kohaselt on arved koostatud kostja poolt esitatud näitude alusel. Võib-olla ta mõnikord andis andmed hilinemisega, siis hageja kajastas selle järgmise kuu arves. On muid tõendamise viise, kostja võib näiteks esitada fotod mõõturitest. Igal kuul korteriühistu liikmed esitavad andmed ja nende alusel esitatakse arved. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet ühelegi arvele, kus oleks näiteks mingid valed andmed märgitud. Esindaja jääb esitatud hagi juurde. Soojuskaod suvel - hageja poolt 23.10.15 esitatud seisukoha p 2.5.3.2 hageja seletas arvestuskäiku. Hageja poolt oli esitatud ka raamatupidamisandmed ja näidatud, kuidas oli jaotus korterite vahel. Arvestused esitati ka täiendavas seisukohas. Näiteks 2015 juuni kuus oli majas tarbitud 109,91 kuupmeetrit sooja vett, kui see kogus korrutada sooja vee hinnaga 5,009558, siis saadakse mingi summa, see summa lahutatakse üldarvust soojuse eest ja saadakse jääk, mis jagatakse korterite vahel ja saadakse see summa, mis esitatakse korteriomanikule. Juunis oli see summa 12,38. Kostjal ei ole sooja vett. Praegu on jutt üldsoojuskaost, mitte vee soojendamisest. See on tavapärane kulu liik ja igal korteriühistul on see olemas.
Mõnikord ei esitanud kostja näite õigeaegselt, kui esitatakse järgmise kuu näidud, siis need korrigeeritakse. Kui kostja saab arved kätte ja näeb, et seal on valed andmed, miks siis kostja pole pöördunud hageja poole ja juhtinud sellele tähelepanu. Võlgnevus suureneb, 20. novembri seisuga on võlgnevus 504,96 eurot. Praegu hageja summat ei suurenda, nõue on 419,97 eurot, so põhivõlg ja viivis. Esindaja ei tea, millal kostja pöördus kirjaga juhatuse poole. Kostja väidab, et kuude kaupa andmed erinevad ja ei lange kokku kostja poolt esitatud andmetega, kostja ei väida, et lõppandmed on valed. Kostja väidab, et on esitanud näidud õigeaegselt, kuid tähtsust pole selles, kas õigeaegselt või mitte, küsimus on selles, kas võlgnevus on olemas, esindaja väidab, et võlgnevus on olemas. Kostja pole tõendanud, et arvetele märgitud mõõturite andmed on valed. Kostja peab tasuma vastavalt esitatud arvele. Gaasi ja elektrienergia andmeid on juhatusel võimalik võtta trepikojast. Kostjalt tahab ta ainult vee andmeid. Veearvesti näidud on arvel näidatud ja kui need oleks valesti, siis kostja oleks seda vaidlustanud. Erinevus tekib ainult siis, kui kostja on esitanud andmed hilinemisega. Kõik arved ja andmed on õiged, arvetes on märgitud tarbitud teenused, on näidatud ka arvestite andmed, kostja pole tõendanud, et need on valed. Esindaja palub rahuldada hagi võlgnevuse 419,87 euro ja viivise nõudes. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 1070 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 945 eurot (8,75 tundi maksumusega 108 eurot tund, sh käibemaks). Kostja esindaja J. Pahka teatas, et kostja jääb oma vastuväidete juurde. Hagi on põhjendamata. Hageja pole esitanud tõendeid, et arvetes olevad näidud on tegelikult tarbitud kogustega vastavuses, sest siin on väga suured erinevused. Hageja pole tõendanud, kuidas on võlgnevus kujunenud alates juulist 2013. Kostja on seisukohal, et ta on kohustatud maksma ainult selle eest, mida ta on tarbinud. Kostjal on olemas kõik mõõturid, ta on kõik näidud hagejale esitanud, hageja on arvetesse kirjutanud hoopis teisi numbreid. Kui hakata arveid ja kostja poolt esitatud näite vaatama, siis, kuni märtsini 2014 on võlgnevus 0, siis on võlgnevus 16 senti ja edasi juba 4,36 eurot. Ühistu pole kordagi käinud kostja kodus mõõturite näite vaatamas. Kostja esitab näidu 2 kuupi, hageja esitab arvel 3,4 kuupi; samuti gaasiga, kostja on esitanud näidu 10 kuupi, hageja paneb arvesse 11 kuupi. Miks need arvud erinevad? On pöördutud hageja poolte, et näitude järgi ei ole arvestatud, et arvetel on teised numbrid. Hageja soovib oma väiteid tõendada arvete ja koondtabelitega, hageja on esitanud ühe kostja poolt edastatud andme, äkki siis võrdleks seda arvet 30.06.2015, mis peaks olema nende näitude põhjal koostatud, mis kostja on esitanud. 39 kw on energiat kulutatud, kostja on kirjutanud 6 kuupmeetrit, hageja on võtnud 2 kuupi. Arvestused on valed ja ka summa, mida hageja nõuab, on tõendamata ja pole põhjendatud. Kui hageja väidab, et andmed on esitatud hilinemisega, siis tuleb esitada tõendid selle kohta. Kostja hagi ei tunnista, nõue on tõendamata, hagi tuleb jätta rahuldamata ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esindaja P. B. märkis, et juunikuus kadus soojus ning palus hagejal selgitada, milliste aparaatidega seda soojuskadu mõõdetakse. Milline kadu on selles kuus, kui ei ole sooja vett, näiteks juulikuus. Varasematel aastatel seda soojuskadu ei olnud. Oktoobris 2013 on külma vee arve miinus 2 kuupi, mida see tähendab? Miks tehakse ümberarvestusi, kui hageja esitab regulaarselt iga kuu õiged arvestite näidud. Esindaja palus hagejal nimetada talle need päevad, millal juhatus käis kontrollima nende mõõtureid, kuna nad ei usu nende antud numbreid ja nad ei lasknud neid korterisse. Esindaja paneb kviitungi iga kuu viimasel päeval kasti. Elektri ja gaasi andmed annavad nad ühistule. Iga kuu viimaseks päevaks on nad arved ära maksnud. Kostja R. B. ütluste kohaselt ütles juhatuse esimees, et ta ei saa uskuda neid andmeid, mida ta on omakäeliselt kirjutanud. Ta pöördus tähitud kirjadega ühistu esimehe poole, et miks talle esitatakse selliseid arveid. Lükkab ümber väite, et ta pole nende poole pöördunud.
Korteriühistu oleks võinud tulla ja kontrollida mõõturite näite. Raamatupidaja ega juhatuse esimees pole kunagi pööranud tähelepanu tema kirjadele, ta pole kunagi vastuseid saanud. Nüüd tuli uus juhatuse esimees, ta rääkis temaga, ka tema pole tulnud kostja juurde mõõtureid kontrollima. Ta kirjutas Popovale tähitud kirja, kuid viimane ei avanud kirjakandjale ust, kiri tagastati. Hageja soovib, et ta pildistaks mõõturit, aga fotol ju pole ka kirjutatud, et see on tema korteri mõõtur. Ka juhatusel on kohustused ja õigused. Miks soojuskaod algasid 2013 aastast, enne seda oli neil samasugune süsteem, siis neid kadusid polnud, nüüd neil 2013 aastast tekkisid soojuskaod. Tema esitab näidu 10 kuupi, saab arve 1 kuubile, järgmisel kuul saab arve 22 kuubile, miks niimoodi tehakse? Nad panevad mõõturite andmed õigeaegselt selleks ettenähtud kasti, millal hageja need sealt võtab, ta ei tea (k. 2, tl. 98-102).
13.Kostja esindaja esitas 24.11.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 1040 eurot, so 14,9 tundi maksumusega 70 eurot tund (ilma käibemaksuta).
14.Kostja esindaja esitas 24.11.2016 kohtule seisukoha hageja menetluskulude kohta ning leiab, et antud kulud on täies ulatuses põhjendamata. Kostja leiab, et kuna hagi ei ole põhjendatud, siis ei ole ka kulud põhjendatud ning kostja palub jätta menetluskulude taotlus rahuldamata.
15.Hageja esindaja esitas 25.11.2016 kohtule seisukoha kostja menetluskulude kohta ning leiab, et kostja menetluskulude taotus on põhjendatud osaliselt, mahus 4,5 tundi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõue
19.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi, asukohaga Narva mnt 49-15, Jõhvi, omanik (tl. 21). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on korteriühistu Narva mnt 49 liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 12-20) tulenevaid kohustusi.
20.Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse, summas 419,87 eurot väljamõistmise nõudes (haginõude suurendamise avaldus, k. 2, tl. 9-11). Hageja ei ole hagiavalduses ega nõude suurendamise avalduses konkreetselt välja toonud, milles kostja võlgnevus seisneb, so milliste teenuste eest on kostja jätnud tasumata. Hagiavalduses on märgitud, et kostja põhivõlgnevus 01.09.2015 seisuga moodustab 150,60 eurot ja viivisevõlgnevus 7,80 eurot, kokku 158,40 eurot. Esmases hagis märgib hageja, et võlgnevuse tekkimise perioodiks on juuli 2013-august 2015. (k. 1, tl. 4-7). 23.10.2016 esitatud haginõude täpsustuses märgib hageja, et 2013. aasta seisuga kostjal võlgnevus puudus ning võlgnevus hakkas tekkima alates 2014.a. aprillist (so märtsikuu eest). Samas täpsustuses selgitab hageja täpsemalt, milliste teenuste eest arveid esitatakse, sh, mida kujutavad endast „üldsoojuskaod“. (k. 1, tl. 55-59). Haginõude suurendamise avalduses on märgitud, et kostja põhivõlgnevus 01.07.2016 seisuga moodustab 402,25 eurot ja viivisevõlgnevus 17,62 eurot, kokku 419,87 eurot (k. 2, tl. 9-11). 21.11.2016 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjal on tekkinud võlgnevus, mis kogu aeg suureneb. Hageja leiab, et kostja väitel erinevad mõõturite andmed kuude lõikes, kuid kostja ei väida, et lõppandmed on valed. Hageja väitel võivad näidud erineda, kui kostja on andmed esitanud hilinemisega. Kostja võlgnevus tuleneb sellest, et alates 2014.a. aprillist on kostja tasunud arveid osaliselt. Kui kostja ei olnud nõus arvetega, oleks tulnud pöörduda hageja poole ja juhtida sellele tähelepanu. Esindaja leiab, et tähtsust ei ole selles, kas kostja esitas näidud õigeaegselt või mitte, vaid küsimus on selles, et võlgnevus on olemas. Esindaja väitel on kõik arved ja andmed õiged, arvetel on märgitud tarbitud teenused, on märgitud arvestite andmed, kostja ei ole tõendanud, et need andmed on valed. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 402,25 eurot ja viivised 17,62 eurot, kokku 419,87 eurot.
21.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel tal võlgnevus puudub, temale esitatud arved on valed ning neil märgitud mõõturite andmed ei ühti kostja poolt hagejale esitatud andmetega. Kostja on alati esitanud mõõturite näidud õigeaegselt ning tasunud arved õigeaegselt. Kostja väitel on ta pöördunud tähitud kirjadega hageja poole selle probleemiga, kuid hageja ei ole midagi ette võtnud ega kostjale vastanud. Kostja esindajate väitel ei ole põhjendatud nõuda suvekuudel teenustasu „üldsoojuskadude“ eest, kuna suvekuudel ei toimu elamu kütmist. Esindajate väitel on tühine korteriühistu põhikirja p. 5.9, mis kehtestab ajalised piirangud esitatud arve vaidlustamiseks.
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
23.Hageja on esitanud kohtule tõenditena korteriühistu Narva mnt 49 Põhikirja (k. 1, tl. 1220), tõendid võlgnevuse, arvete ja laekumiste kohta, so nn „ajalood“ (k. 1, tl. 22-24; 2527; 131-132; k. 2. tl. 20), üldkoosoleku 11.04.2014 protokolli (k. 1, tl. 28-34); arved teenuste maksumuse kohta ajavahemiku 31.07.2013-31.08.2015 kohta (26 arvet; k. 1, tl. 6186); korteriühistu üldkoosolekute otsuste, teenuste jaotamise, kulude mõõtmise, arvestamise ning arvete vormistamise eeskirjad (k. 1, tl. 87-92), korteriühistu poolt teenuste osutajatega sõlmitud lepingud (k. 1, tl. 93-104); korterite nimekiri koos andmetega (k. 1, tl. 105-106); üldkoosoleku 05.05.2015 protokolli (k. 1, tl. 107-108); raamatupidamisdokumendid (veevahe ja soojusenergia kohta, k. 1, tl. 109-112; 180-183; k. 2, tl. 34-35); arved teenuste maksumuse kohta ajavahemiku 30.09.2015-31.12.2015 kohta (4 arvet; k. 1, tl. 127-130); kostja poolt esitatud mõõtude näidud 01.07.2015 seisuga (k. 1, tl. 133-134); teenuste osutajate poolt hagejale esitatud arved (k. 1, tl. 135-179; k. 2, tl. 21-33); arved teenuste maksumuse kohta ajavahemiku 31.01.2016-30.06.2016 kohta (6 arvet; k. 2, tl. 13-18) 01.07.2016 tõend võlgnevuse kohta (k. 2, tl. 19). Antud tõenditega soovib hageja tõendada, et kostjale on osutatud teenuseid ning kostja on teenuste eest tasunud osaliselt, seoses millega on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees.
24.Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega ning hageja esindaja poolt 21.11.2016 kohtuistungil antud ütlustega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Hageja poolt esitatud korteriühistu põhikirjaga soovib hageja tõendada, et kostjal oli õigus ja võimalus vaidlustada talle esitatud arved 10 päeva jooksul (põhikirja p. 5,8 ja 5,9). Nagu nähtub põhikirjast, siis on nimetatud põhikirja muudatused kinnitatud 20.05.2016 üldkoosoleku otsusega. Kostja esindaja väitel on nimetatud põhikirja punktid tühised, kuna kaebuse esitamise kord tuleneb mitte põhikirjast, vaid seadusest. Kohus ei nõustu kostja väitega põhikirja punktide 5.8 ja 5.9 tühisuse kohta, kuna kostja vastusest ning kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud üldkoosoleku(te) protokolli(d), millega põhikiri kinnitati või muudeti. KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli otsuse edasikaebamise tähtajaks 3 kuud, kui kostja selle aja jooksul üldkoosoleku otsust edasi ei kaevanud, siis on otsus jõustunud ja korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslik. Seega on kehtiv ka üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikiri (k. 1, tl. 12-20). Hageja poolt esitatud korteriühistu üldkoosolekute otsuste, teenuste jaotamise, kulude mõõtmise, arvestamise ning arvete vormistamise eeskirjadega soovib hageja tõendada, et hagejal oli õigus esitada kostjale arvet „üldsoojuskadude“ eest. „Eeskirjade“ p. 4.2 määratleb ära järgmised mõisted, „Küte. Korterelamu kütmiseks kulutatud energia. Tariif: teenust osutava ettevõtte poolt kehtestatud hind. Alajaotus: vee soojendamiseks vajalik energia kogus, üldsoojuskaod (siugtoru), küte (jaotatakse elamispinna suurusele)“. Punkti
2.6.2.ja 2.6.3. kohaselt, soojusmõõturi näitude alusel fikseeritud kogus jaotatakse talvisel perioodil küttele kulunud kogusele ja suvisel perioodil üldsoojuskadudele kulunud kogusele. (k. 1, tl. 87-88). Antud dokumendist lähtuvalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda üldsoojuskadudega seotud arvete esitamist. Kostja ei ole nimetatud dokumendi kehtivust vaidlustanud. Kostja on esitanud nimetatud nõuete osas vastuväited ning leiab, et nõuded ei ole põhjendatud, kuna suvisel ajal ei köeta. Samas nähtub hageja poolt esitatud dokumentidest, et nimetatud kulu on seotud vannitoas asuva siugtoruga. Kostja on küll tõendanud, et ta ei kasuta sooja vett, kuid kostja ei ole tõendanud, et tema korteris asuvas vannitoas ei ole siugtoru. Mis puudutab üldsoojuskadude arvestust 2013.a. suvekuude eest, siis selles osas on hageja hilisemates kohtule esitatud dokumentides kinnitanud, et selle aja eest puudub kostjal võlgnevus, seega ei leia need summad võlgnevuses kajastamist.
Seega leiab kohus, et hageja nõue „üldsoojuskadude“ eest 2014, 2015 ja 2016 aasta suvekuudel on põhjendatud täies ulatuses ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetega (kokku 36 arvet, perioodide 31.07.2013-31.08.2015, 30.09.2015-31.12.2015 ja 31.01.2016-30.06.2016 eest) on tõendatud kostjale osutatud kommunaalteenuste kogus ja maksumus. Lähtudes hageja väitest, et kostja võlgnevus kujunes alates 2014. aasta märtsikuust, siis jätab kohus tähelepanuta kõik hageja poolt alates 2013 juuli kuni 2014 märts esitatud arved ja muud tõendid, samuti kostja poolt antud ajavahemikku puudutavad dokumendid ja vastuväited. Hageja poolt esitatud teenuste osutajate poolt sõlmitud lepingute ja nende poolt väljastatud arvetega soovib hageja esindaja tõendada kostjale esitatud arvete alust ja põhjendatust.
25.Kostja lisas vastustele käsikirjalised märkmed selle kohta, millised oli tema poolt ühistule esitatud mõõturite näidud. Kostja vastuste kohaselt ei ühti tema poolt antud näidud korteriühistu poolt arvetel märgitud kogustega. 10.03.2016 kohtule esitatud vastuses märkis kostja, et „Kostja esitab kohtule väljavõtted pangakontodest kommunaalmaksete tasumise kohta korteriühistule tegelike ja õigete mõõturinäitude põhjal.“, kuid kahjuks ei ole kohtule nimetatud dokumente esitatud. Kostja vastuste kohaselt on ta kõik näidud esitanud hagejale hiljemalt järgmise kuu esimese kuupäeva õhtuks, kella 19.00-ks. Hageja väite kohaselt tuli näidud esitada kas kuu viimasel kuupäeval või siis järgmise kuu esimese kuupäeva hommikul, hiljemalt kella 12.00-ni. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud „Eeskirjade“ p. 3.3.2, tuvastas, et kostjal oli õigus esitada näitusid mitte hiljem, kui „.... järgmise kuu esimese päeva õhtuks kell 19.00. Hilisemalt esitatud andmete korral teostatakse arvestust p.
3.6.alapunkti 3.6.1. järgi“. (k. 1, tl. 89). Hageja ei ole kostja väidet näitude õigeaegse esitamise kohta ümber lükanud, hageja on teinud lihtsalt järelduse, et kui hageja poolt arvetel märgitud näidud ja kostja poolt esitatud näidud ei ühti, siis tähendab see seda, et kostja esitas näidud hilinemisega ning tähtis on see, et kostja ei ole arveid vaidlustanud. Kostja väitel on ta pöördunud arvete ebaõigsuse osas juhatuse esimehe poole tähitud kirjade saatmisega, kuid kostja ei ole antud väiteid millegagi tõendanud (kostja ei ole esitanud kohtule väljastusteateid ja/või postikviitungeid kirjade saatmise kohta), seega ei saa kohus kostja vastuväiteid tõendina hinnata. Arvetega mittenõustumise kord on sätestatud korteriühistu põhikirjas.
26.Kohus hindab kohtule hageja poolt esitatud arveid ja kostja poolt esitatud andmeid alates 2014.a. märtsikuust, so väidetava võlgnevuse tekkimise algusest (kostja võlgnevus 2014.a. märtsikuu eest moodustas 0,16 eurot).
27.Kostja esitas kohtule koopiad enda poolt kirjapandud näitudest. Kuigi kostja väidab, et on alati esitanud näidud mitte hiljem, kui järgmise kuu esimese päeva jooksul, siis kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et vähemalt kolmel korral on kostja esitanud näidud hilinemisega: 12.09.2015; 03.10.2015 ja 05.11.2015. Ebeselgeks jääb ka näitude esitamise kuupäev alates 2016. aasta veebruarist, kuna kostja poolt on märgitud, näiteks: veebruar 01; märts 02, aprill 03, jne. Kohtule on ebaselge, kas „01“, „02“, jne tähendavad kuupäeva, või seda, millise kuu eest näidud on esitatud (veebruaris jaanuari eest, jne). Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et näidu kirjapaneku kuupäev ei tõenda seda, et see oli samal päeval ka hagejale esitatud. Kuna kostja ei ole esitanud maksekorraldusi, millest nähtuks, millises summas ja millise teenuse eest on kostja arveid tasunud, siis ei saa kohus võtta esindaja poolt vastuses märgitud andmeid kui tõendit kostja tasumisest (esindaja poolt esitatud tabel, milles on märgitud, et „kostja tasus“). See, kui kostja märkis näidud, ei tähenda seda, et ta arved ka just nimelt vastava näidu ulatuses on tasunud.
28.Kuna peale „üldsoojuskadude“, mille osas kohus on oma seisukoha öelnud, on poolte vahel vaidlus hageja ja kostja poolt esitatud külma vee, elektri- ja gaasinäitude erinevuses, siis pidas kohus vajalikuks välja selgitada, kui suur on lõplik erinevus hageja ja kostja poolt esitatud andmetes. Kuna kumbki pooltest on oma seisukohti tõendanud puudulikult, siis leiab kohus, et puudub muu võimalus nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks ning kohus ei hinda seda, kas arvetel märgitud näidud ühtivad kostja poolt antud näitudega iga arve suhtes eraldi, vaid hindab andmeid üldmahus.
29.Ajavahemikul aprill 2014 – juuni 2016 (so alates 31.03.2014 arvest nr. 1403491515 kuni 31.05.2016 arveni nr. 11605491515 /kaasa arvatud/, kuna 30.06.2016 arve ei olnud veel 01.07.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud), on hageja arvestanud: korteri elektrienergia kokku: 2279 KW (100+55+54+48+46+51+45+66+78+126+ 180+161+117+85+59+39+37+42+42+59+114+109+267+113+93+49+44); gaasi eest kokku: 280 m3 (11+10+10+2+2+2+24+20+10+7+7+14+14+9+9+2+10+ 10+10+1+23,892+10,721+13,587+11,8+13+11+12), külma vee eest kokku: 40,643 m3 (3,4+1+1+1+1+1+2+-0,961+0+1,741+3,486+ 2+2+1,348+2+0+1,63+1+1+1+3,94+1,54+1,527+0,993+2+2+2). Kostja on nimetatud ajavahemiku eest esitanud näidud järgnevas ulatuses: korteri elektrienergia kokku: 2372 KW (185+52+53+47+48+50+44+53+99+ 123+247+110+103+91+56+39+35+58/41365-41307/+31/41396-41365/+65/4146141396/+106/41567-41461/+111+267+113+93+49+44; kuna kostja poolt olid osaliselt andmed märgitud ainult näitudena, mitte konkreetse arvnäiduna, siis tegi kohus ise arvestused); gaasi eest kokku: 278 m3 (10+11+10+9+9+11+10+10+7+10+11+10+12+11+11+ 6+4+14/2030-2016/+8/2038-2030/+12/2050-2038/+10/2060-2050/+12+13+12+12+12+ 11, kuna kostja poolt olid osaliselt andmed märgitud ainult näitudena, mitte konkreetse arvnäiduna, siis tegi kohus ise arvestused); külma vee eest kokku: 45 m3 (2+1+1+1+2+2+1+2+1+2+2+2+1+2+2+1+1+2+2+ 2+2+2+2+2+1+2+2). Poolte poolt esitatud näitude võrdlemise teel jõudis kohus järeldusele, et hageja ei ole lõppkokkuvõttes suurendanud kostjale arvetel märgitud teenuste mahtu. Väike erinevus - 2 m3- kostja kahjuks on ainult gaasi eest esitatud näitudega, muude näitude, so elektrienergia ja külma vee osas näitab arvestus, et kostja enda poolt märgitud andmed ületavad hageja poolt märgitud andmeid. Kostja on küll väitnud, et on tasunud teenuste ees suuremas mahus, kuid näidu esitamine hagejale ja tegelik maksmine on erinevad toimingud ning kostja ei ole tõendanud, millal, mille eest ja millises summas on makstud. Seega, kostja tasumised nähtuvad ainult hageja poolt esitatud arvetest.
30.Hageja palus kostjalt seisuga 01.07.2016 välja mõista põhivõlgnevus summas 402,25 eurot ajavahemiku märts 2014-juuni 2016 eest (võlgnevus 2014 märtsikuu eest moodustas 0,16 eurot).
31.Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et ajavahemikul aprill 2014 – juuni 2016 (so alates 31.03.2014 arvest nr. 1403491515 kuni 31.05.2016 arveni nr. 11605491515 /kaasa arvatud/, so 27 arvet, tasumise tähtajaga 30.06.2016) on hageja arvestanud kostjale tasumiseks arveid kogusummas (ainult põhinõude osas): 1528,22 eurot (48,73+37,45+57,01+60,56+62,97+51,42+69,63+62,28+40,87+48,74+57,8+56,59+57,25+ 41,06+67,90+69,62+75,84+72,66+74,90+34,19+54,00+44,58+69,53+46,32+47,29+39,23+ 79,80; k. 1 tl. 69-86; 127-130; k. 2 tl. 13-17). Kuna hageja poolt esitatud arved on paljuski ebaselged, siis võtab kohus arvesse just nimelt neid summasid, mis on märgitud real „Kokku“, mitte real „Tasumisele kuulub“.
32.Kostja on ajavahemikul aprill 2014 – juuni 2016 (so alates 30.04.2014 arvest nr. 1404491515, so laekumine pärast 31.03.2016, kuni 30.06.2016 arveni nr. 11606491515, so 27 arvet, tasumise tähtajaga 30.06.2016) tasunud hagejale arveid kogusummas: 1411,26 eurot (44,53+36,89+55,90+55,56+53,98+55,09+57+70+18,03+45,52+48,58+50,43+61,17+ 47,47+40+55,18+57,59+62+62,97+35,62+43,33+44,58+111,14+46,59+47,29+39,92+64,90, k. 1 tl. 70-86; 127-130; k. 2 tl. 13-18). Kohus arvestab neid summasid, mis on arvetel märgitud real „Laekunud pärast....“.
33.Antud andmetest tulenevalt moodustab kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 01.07.2016 seisuga ajavahemiku 01.04.2014-30.06.2016 eest 116,96 eurot (1528,22-1411,26), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
34.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
35.Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 01.03.2014-31.05.2016 eest summas 17,62 eurot, so 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 402,25 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgneval põhjendustel: 1) tegelik võlgnevuse summa nimetatud ajavahemiku eest on oluliselt väiksem hagis märgitud nõudesummast; 2) hageja on viiviste arvestamisel käitunud pahatahtlikult, kuna igakuise võlgnevuse sisse on lisaks võlgnevusele arvestatud ka eelmise kuu viivis ning antud võlgnevuse summalt on jällegi arvestatud viivist, so ka viiviselt on arvestatud viivist, mis on aga vastuolus VÕS § 113 lg 6. Kohus toob näitena ühe arve: 31.08.2014 arve nr. 1408491515, millel on võlgnevuseks märgitud 11,61 eurot ning antud summa koosneb: võlgnevus seisuga 30.06.2014 summas 6,31 eurot, võlgnevus 31.07.2016 seisuga 5 eurot ja viivised seisuga 30.06.2014 0,30 eurot, millelt on arvestatud viivist 0,38 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus sissenõutavaks muutnud viivise nõude rahuldamata. Lisaks viivisele summas 17,62 eurot palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2% päevas põhinõudelt alates 01.07.2016 (vastavalt haginõude suurendamise avaldusele) kuni põhinõude täitmiseni.
36.Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1. Kostja viivis ajavahemiku 01.07.2016- 09.12.2016 eest moodustab 37,90 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub väljamõistmisele viivis 0,2% päevas alates 10.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 173 lg 4
kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
38.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis TsMS § 163 lg 1 alusel rahuldab kohus menetluskulud alljärgnevalt: riigilõivu väljamõistmise osas rahuldab kohus taotluse osalistelt, vastavalt rahuldatud osa hagihinnale; õigusabikulud jätab kohus täies ulatuses poolte endi kanda.
39.Hageja esindaja esitas kohtule taotlused, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1070 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud 945 eurot. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Riigilõiv
40.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt kogusummas 125 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb hagi rahuldatud osas jätta riigilõiv kostja kanda. Kohus rahuldas hagi summas 116,96, millele lisandub aastane viivis 0,2% päevas põhinõudelt alates 01.07.2016 (viivis 0,2% päevas 116,96 eurolt moodustab 85,38 eurot), kokku moodustab hagihind 202,34 eurot (116,96+85,38), antud summalt oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu summas 75 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (75 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Riigilõiv summas 50 eurot jääb hageja enda kanda. Õigusabikulud
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (TsMS § 144 p 1). Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 8,75 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 945 eurot (tunnitasu 108 eurot koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 108 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot
ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.
42.Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millede kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 1040 eurot (14,9 tundi, so tunnitasu moodustab 70 eurot ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu mõistliku suurusega. Kostja hageja menetluskulude ei nõustunud, leides, et need ei ole põhjendatud ja palus jätta menetluskulud hageja enda kanda. Hageja esindaja nõustus kostja menetluskuludega osaliselt, leides, et need on põhjendatud mahus 4,5 tundi, so 315 eurot. Kuna kohus jätab poolte poolt menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda, siis kohus ei anna hinnangut iga üksiku taotluses/taotlustes väljatoodud ajakulu kohta eraldi.
43.Siiski peab kohus vajalikuks põhjendada, miks kohus jätab poolte õigusabikulud poolte endi kanda: 1) nii hageja kui kostja esindaja on üles näidanud hooletust, esitades nõude/vastuväite aluseks olevad dokumentaalsed tõendid mitte koheselt koos hagi ja/või vastusega, vaid oluliselt hiljem, alles vaidluste tekkimise korral; 2) hageja poolt ei olnud põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud, kas hagi esitamine on põhjendatud, kas võlgnevuse tegelik summa vastab hagis märgitule, hageja poolt esitatud arved on paljuski ebaloogilised ja arusaamatud (kohtule on ebaselge, miks tasumisele kuuluvast summast arvestatakse maha eelneva kuu eest tasutud summa ja saadakse tasumisele kuuluv summa, miks on viivistelt arvestatud viivist – kõik need asjaolud tekitavad segadust ja näitavad, et arved ei ole piisavalt korrektsed); 3) hageja jaoks ei olnud selge võlgnevuse tekkimise algus – hagi on märgitud, et võlgnevus tekkis alates juuli 2013; hiljem kinnitas hageja, et alates märtsist 2014 (0,16 eurot). Sellisel juhul jääb ebaselgeks, kuidas sai võlgnevus erinevate ajavahemike korral olla ühesugune, so 150,60 eurot? 4) kostja poolt on esitatud mitu sarnase sisuga vastust, mis oma olemuselt on sisutühjad ja ei tõenda midagi, esimese sisulise vastuse ja sisulised tõendid on kostja esitanud alles 18.11.2016, so vahetult enne kohtuistungit. Kostja poolt eelnevates vastustes esitatud vastuväited oleks olnud tegelikult kontrollitavad enne vastuväidete esitamist kohtule (kostjal on õigus/kohustus olla kursis korteriühistu poolt vastuvõetud dokumentidega, sh põhikiri, eeskirjad, üldkoosolekute otsused); 5) poolte poolt esitatud õigusabikulud on ebamõistlikult suured. Seega, lähtudes asjaolust, et nii hageja kui ka kostja esindajad ei ole täitnud enda kohustusi nõuetekohase hoolsusega, millega on põhjendamatult venitatud tsiviilasja menetlust, esitatud on hulgaliselt mittevajalikke vastuväiteid, õigusabikulud on ebamõistlikult suured, leiab kohus, et on põhjendatud jätta poolte õigusabikulud täies ulatuses poolte endi kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
44.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.