Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-111232
Tsiviilasi
B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi K H vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing, registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja M T (e-post xxx); kostja K H (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-24-111232
2-24-111232 krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. Pärast krediidikohustuse tasumist, sh varem võetud kohustust, jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. 11.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning palus hagejal täpsustada, kuidas jõuti järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline, võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi ning igakuiseid majapidamiskulusid. 05.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Arvestades kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt summa 2 404.83 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk on 2207.43 eurot (väljastatud krediit 2705 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 497.57 eurot), intressi nõue 85.50 eurot ja viivis tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2024 seadusjärgses määras summas 76.90 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel 13.02.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2-24-111232
2-24-111232 väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud perioodil 10.06.2022 – 07.01.2023 kostja sissetulekuna igakuiselt 1000 eurot (maksete selgitus juhatuse liikme tasu). Ajavahemikus veebruar 2023 – mai 2023 on krediidiandja tuvastanud kostja sissetulekuks palk 1000 eurot kuus, lisaks märtsis 2023. a laekus kostja arvelduskontole Maksu-ja Tolliameti tulumaksu tagastus summas 1200 eurot. Kostja poolt krediidiandaja iseteeninduskeskkonnas täidetud ankeedi kohaselt nähtub kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. Pärast krediidikohustuse tasumist, sh varem võetud kohustust, jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Kohtule esitatud kontoväljavõtte kohaselt oli kostja võtnud laenu xxx 10 200 eurot ning xxx AS-lt 8500 eurot, kuid xxx ühtegi tagasimakset laenude katteks ei teostatud. Lisaks tegi kostja makseid xxx. Kontoväljavõttelt nähtuvad ka mitmed lühiajalised laenud ning mitmete tuhandete eurode eest on ostetud krüptovaluutat (Binance). Hoolimata kohtunõudest ei ole hageja täpsustanud, kui suured olid kostja kohustused ning palju jäi kostjal raha alles majapidamiskulude jaoks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Arvestades kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt summa 2404.83 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk on 2207.43 eurot (väljastatud krediit 2705 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 497.57 eurot), intressi nõue on 85.50 eurot ja viivis tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2024 seadusjärgses määras on summas 76.90 eurot ja sissenõudekulud on 35 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 21.01.2024. Hagiavalduse punktis 3.1. märgitud arvestuse ning hagiavalduse lisas 6-9 olevate arvete alusel ei ole kohtu hinnangul ümberarvestuse korral täidetud VÕS §-s 416 sätestatud ülesütlemise tingimused. Kostja on teinud krediidiandjale makseid kogusumma 497.57 eurot, millest krediidisumma katteks arvestati 241.01 eurot, kulude katteks 11.15 eurot ja intressi katteks 245.41 eurot. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 27.09.2023. Enne lepingu ülesütlemist olid kostjal tasumata arved perioodil 23.10.2023-23.01.2024, keskmise osamaksega 133 eurot kuus. Võttes arvesse hagiavalduse punktis 3.1. välja toodud põhivõla ning intressi osakaalu osamaksest, oli intress suurem kui põhivõlg (nt viimase osamakse põhiosa oli 35.76 eurot ning intress 87.22 eurot). Kuna intressimäär on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel VÕS §-s 94 sätestatud määr, siis oleksid kostja poolt intressi ja kulude katteks tasutud summad katnud ka viivituses olnud osamakseid. Kui võtta arvesse kostja tehtud makseid, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega, ei olnud kostja ülesütlemise hetkeks makseviivituses vähemalt 3 osamakse tasumisega. Võttes arvesse, et viimane laenu väljamakse tehti 03.09.2023 ning laen tuli tagastada 12 kuu jooksul, on kogu laen muutunud sissenõutavaks.
2-24-111232 Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2024 VÕS § 113 sätestatud määras. Kohus selgitab, et laenulepingu kohaselt on viivitusintress võrdne intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, seega saaks hageja nõuda viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras, kuid kohus on tuvastanud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole hageja esitatud viivise nõue põhjendatud. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot. Kohus selgitab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja intressi perioodi 27.09.2023 - 21.01.2024 eest VÕS §-s 113 sätestatud määras. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mitte VÕS § 113 sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja intressinõue summas 28.92 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - laen 2207.43 eurot, periood 27.09.2023 - 31.12.2023, intressimäär 4% aastas, summa 23.22 eurot; - laen 2207.43 eurot, periood 01.01.2024 - 21.01.2024, intressimäär 4,5% aastas, summa 5.70 eurot.
2-24-111232 Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 385 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 104.30 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 280.70 eurot, ehk kokku 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 385 eurot, millest kostja kanda jääb 75% ehk 288.75 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.