B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi K H vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing, registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja M T (e-post xxx); kostja K H (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt K H’lt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 2207.43 eurot ja intress 28.92 eurot.
3.Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi K H (isikukood xxx) vastu rahuldamata osas, milles B2 Impact osaühing (registrikood 11542046) palub mõista välja põhivõla 256.56 eurot, intressi 274.22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 197.87 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
4.Jätta menetluskulud 25% ulatuses B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 75% ulatuses K H (isikukood xxx) kanda.
Mõista kostjalt K H’lt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 75% ulatuses, s.o summas 288.75 eurot.
2-24-111232
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal K H’l (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) esitas 25.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 27.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.04.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 19.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 02.05.2024 hagiavalduse K H vastu võla nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2463.99 eurot, intressid 303.14 eurot, viivised 197.87 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, riigilõivu 385 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 23.05.2023 sõlmitud krediidileping, limiidiga 2500 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx lepingu 21.01.2024 üles. xxx loovutas nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja teostas finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi SEB Pank konto väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud perioodil 10.06.2022 – 07.01.2023 kostja sissetulekuna igakuiselt 1000 eurot (maksete selgitus juhatuse liikme tasu). Ajavahemikus veebruar 2023 – mai 2023 on krediidiandja tuvastanud kostja sissetulekuks palk 1000 eurot kuus, lisaks märtsis 2023. a laekus kostja arvelduskontole Maksu-ja Tolliameti tulumaksu tagastus summas 1200 eurot. Kostja poolt krediidiandaja iseteeninduskeskkonnas täidetud ankeedi kohaselt nähtub kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis 2
2-24-111232 krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. Pärast krediidikohustuse tasumist, sh varem võetud kohustust, jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. 11.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning palus hagejal täpsustada, kuidas jõuti järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline, võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi ning igakuiseid majapidamiskulusid. 05.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Arvestades kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt summa 2 404.83 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk on 2207.43 eurot (väljastatud krediit 2705 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 497.57 eurot), intressi nõue 85.50 eurot ja viivis tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2024 seadusjärgses määras summas 76.90 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel 13.02.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3
2-24-111232
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja teostas finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi SEB Pank konto 4
2-24-111232 väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud perioodil 10.06.2022 – 07.01.2023 kostja sissetulekuna igakuiselt 1000 eurot (maksete selgitus juhatuse liikme tasu). Ajavahemikus veebruar 2023 – mai 2023 on krediidiandja tuvastanud kostja sissetulekuks palk 1000 eurot kuus, lisaks märtsis 2023. a laekus kostja arvelduskontole Maksu-ja Tolliameti tulumaksu tagastus summas 1200 eurot. Kostja poolt krediidiandaja iseteeninduskeskkonnas täidetud ankeedi kohaselt nähtub kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. Pärast krediidikohustuse tasumist, sh varem võetud kohustust, jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Kohtule esitatud kontoväljavõtte kohaselt oli kostja võtnud laenu xxx 10 200 eurot ning xxx AS-lt 8500 eurot, kuid xxx ühtegi tagasimakset laenude katteks ei teostatud. Lisaks tegi kostja makseid xxx. Kontoväljavõttelt nähtuvad ka mitmed lühiajalised laenud ning mitmete tuhandete eurode eest on ostetud krüptovaluutat (Binance). Hoolimata kohtunõudest ei ole hageja täpsustanud, kui suured olid kostja kohustused ning palju jäi kostjal raha alles majapidamiskulude jaoks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Arvestades kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt summa 2404.83 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk on 2207.43 eurot (väljastatud krediit 2705 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 497.57 eurot), intressi nõue on 85.50 eurot ja viivis tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2024 seadusjärgses määras on summas 76.90 eurot ja sissenõudekulud on 35 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 21.01.2024. Hagiavalduse punktis 3.1. märgitud arvestuse ning hagiavalduse lisas 6-9 olevate arvete alusel ei ole kohtu hinnangul ümberarvestuse korral täidetud VÕS §-s 416 sätestatud ülesütlemise tingimused. Kostja on teinud krediidiandjale makseid kogusumma 497.57 eurot, millest krediidisumma katteks arvestati 241.01 eurot, kulude katteks 11.15 eurot ja intressi katteks 245.41 eurot. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 27.09.2023. Enne lepingu ülesütlemist olid kostjal tasumata arved perioodil 23.10.2023-23.01.2024, keskmise osamaksega 133 eurot kuus. Võttes arvesse hagiavalduse punktis 3.1. välja toodud põhivõla ning intressi osakaalu osamaksest, oli intress suurem kui põhivõlg (nt viimase osamakse põhiosa oli 35.76 eurot ning intress 87.22 eurot). Kuna intressimäär on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel VÕS §-s 94 sätestatud määr, siis oleksid kostja poolt intressi ja kulude katteks tasutud summad katnud ka viivituses olnud osamakseid. Kui võtta arvesse kostja tehtud makseid, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega, ei olnud kostja ülesütlemise hetkeks makseviivituses vähemalt 3 osamakse tasumisega. Võttes arvesse, et viimane laenu väljamakse tehti 03.09.2023 ning laen tuli tagastada 12 kuu jooksul, on kogu laen muutunud sissenõutavaks.
5
2-24-111232 Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2024 VÕS § 113 sätestatud määras. Kohus selgitab, et laenulepingu kohaselt on viivitusintress võrdne intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, seega saaks hageja nõuda viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras, kuid kohus on tuvastanud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole hageja esitatud viivise nõue põhjendatud. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot. Kohus selgitab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja intressi perioodi 27.09.2023 - 21.01.2024 eest VÕS §-s 113 sätestatud määras. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mitte VÕS § 113 sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja intressinõue summas 28.92 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - laen 2207.43 eurot, periood 27.09.2023 - 31.12.2023, intressimäär 4% aastas, summa 23.22 eurot; - laen 2207.43 eurot, periood 01.01.2024 - 21.01.2024, intressimäär 4,5% aastas, summa 5.70 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2207.43 eurot ja intress 28.92 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 256.56 eurot, intressi 274.22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 197.87 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
7.Hageja nõude suurus kokku oli 3000 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 2207.43 eurot ja intressi 28.92 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 75%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 25% ulatuses hageja kanda ning 75% ulatuses kostja kanda. 6
2-24-111232 Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 385 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 104.30 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 280.70 eurot, ehk kokku 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 385 eurot, millest kostja kanda jääb 75% ehk 288.75 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.