Hageja: AR (isikukood XXXXXXXXXXX, esialgse hageja LM üldõigusjärglane), lepinguline esindaja KailiHelina Kolts
vastu
võla
ja
kahjuhüvitise
Kostja: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. juuli 2016 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AR hagi KK vastu üürivõla ja sellelt viivise saamiseks ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Tühistatud osas teha uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Lõpetada menetlus kahjuhüvitise nõude osas suurusega 7,52 eurot seoses nõudest osalise loobumisega.
2.2.Hagi rahuldada osaliselt.
2.3.Välja mõista KK-lt üürivõlg 160 eurot AR kasuks.
2.4.Välja mõista KK-lt viivis üürivõlalt 160 eurolt seisuga 09.12.2016 78,03 eurot ja alates 10.12.2016 kuni võla tasumiseni määraga 0,08% päevas tasumisele kuuluvast summast AR kasuks.
2.5.Välja mõista KK-lt kahju hüvitamiseks 200 eurot AR kasuks.
2.6.Välja mõista KK-lt viivis kahjuhüvitiselt 200 eurolt alates 12.09.2013 kuni 14.07.2016 summas 27,80 eurot ja alates 15.07.2016 kuni põhivõla 200 euro tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras AR kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses hageja AR kanda ja 5% ulatuses kostja KK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LM esitas 12.09.2013 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse KK vastu 6400 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas maakohtule 02.01.2014 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võla, viivise ja kahjuhüvitise - kokku 7000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja täpsustas oma nõuet 05.05.2014, 21.09.2015 ja 31.10.2015 ning esitas hagiavalduse tervikteksti 30.04.2016.
2.30.04.2016 hagiavalduse terviktekstis palus hageja kostjalt välja mõista üüri võlgnevuse 160 eurot perioodi eest 01.06-30.06.2014 ja viivise üürivõlalt 0,08% päevas (0,128 eurot) alates 01.07.2013 kuni kohase täitmiseni ning kahjuhüvitise 5899,94 eurot ja sellelt viivise 0,02% päevas kuni kohase täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt andis hageja Tallinnas, XXX korteri 09.03.2010 suulise üürilepinguga üürile kostja isale AK-le tingimusel, et ta teeb kuue kuu jooksul duširuumis remondi. 18.11.2010 korteri külastusel selgus, et remont duširuumis oli tegemata, kuid korter oli korras ja puhas. Alates 2011.a algusest rääkis AK, et temaga koos elab korteris ka tema tütar (kostja) oma perega. Septembris 2011 teatas AK, et ta kolib välja ja edaspidi jätkab korteri üürimist kostja. Kuigi kostja elas korteris sees, ei olnud ta nõus sõlmima üürilepingut alates septembrist. Septembrikuu üüri tasus AK. Kuna duširuumi remont oli tegemata, lubas AK, et selle teeb kostja elukaaslane SP. Alates 01.11.2011 teatas veemõõtja ja elektri näidud kostja.
4.Kirjaliku üürilepingu kohaselt algas üürisuhe poolte vahel 01.10.2011. Leping allkirjastati tagasiulatuvalt. Hageja kohtus kostjaga esmakordselt korteris 16.11.2011 ja sai teada, et kostjal on ka koer. Juba siis oli rikutud 3 siseust (kaks ust olid värvitud ebakorrapäraselt mustaks ja üks oli löödud puruks), köögist oli eemaldatud seinale kinnitatav klapplaud, köögi seintelt oli ära kistud tapeet, kadunud olid kardinapuud ja kardinad, elutoa armatuur
ja suitsuandur. Esiku seinad olid veel rikkumata. Üürnikud võtsid tehtu omaks ja lubasid kõik korda teha hiljemalt lepingu lõppemise ajaks.
5.Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik duširuumi korda tegema detsembriks 2011. Kostja oma kohustust ei täitnud ja hageja nõustus duširuumi kordategemisega esimesel võimalusel. Remont tehti juunis või juuli alguses 2012, mida hageja nägi augustis 2012, kui ta kutsuti remonti vastu võtma. Remonttöid hageja vastu ei võtnud, kuna tööd olid halvasti teostatud. Kevadeks 2013 ei olnud duširuum korda tehtud. Kevadel 2013 selgus, et duširuum oli endiselt korda tegemata ja täitmata oli lubadus paigaldada kardinad.
6.Hageja käis korteris koos maakleriga 27.05.2013. Korter haises, oli must, määrdunud, rikutud ja lõhutud. 14.06.2013 korteris käies oli elutoa põranda vaipkate määrdunud ja tumedate laikudega, millest üks oli märg.
7.Hageja teatas 28.02.2013 e-kirjaga, et tõstab alates 01.10.2013 üüri 300 eurole kuus, misjärel teatas kostja 05.05.2013, et ei soovi üürilepingut jätkata. 12.06.2013 ütles hageja üürilepingu üles ja palus korteri vabastada 30.06.2013. Kostja andis korteri võtmed hagejale üle 05.08.2013.
8.Kostjal on hageja ees üürivõlgnevus juuni 2013 eest 160 eurot. Üürilepingu p 5.5 alusel tuleb kostjal tasuda viivist 0,08% tasumisele kuuluvast summast päevas. Üürilepingu kehtivuse ajal tekkis hagejale üüritud asja kahjustumise tõttu kahju 6059,94 eurot, millest tuleb maha arvestada tagatis 160 eurot. Seega on kahju hüvitamise nõude suurus 5899,94 eurot.
9.Lepinguaegsed rikkumised köögis on järgmised: köögi pliidi hooletu kütmise tõttu põranda rikkumisega tekitatud kahju 216 eurot, sh linoleumi eemaldamine 30 eurot, põrandakatte paigaldamine 60 eurot, põrandakate 90 eurot, lisandub käibemaks; seinte rikkumisega tekitatud kahju 882 eurot, sh köögimööbli eemaldamine ja paigaldus 300 eurot, värvitav tapeet ja värvimine 375 eurot, dekoratiivse plaadi paigaldus kraanikausi taha 60 eurot, lisandub käibemaks; köögiukse ja uksepiitade rikkumine selle ebakorrapärase ja osaliselt mustaks värvimisega, lisaks on uksepiidal koera kraabitud vaod, mille kordategemine koos käepideme asendamisega maksab 114 eurot (kuna ukseavad on ebastandardsed -189cm x 67cm, tuleb vana uks korda teha); köögitasapinna asendamine ja puuduva kapiriiuli asendamine ning paigaldamine 126 eurot käibemaksuga; pistikute (5tk) asendamine 13,55 eurot käibemaksuga; puuduvate aknakatete hüvitamine 39,07 eurot, sh kardinad 17,99 eurot, kardinapuu 9,08 eurot ja 200cm siin 12 eurot -kõik kokku 1390,42 eurot käibemaksuga.
10.Elutoas maksab lapse ja koera poolt rikutud põranda kordategemine 378 eurot, sh vaipkatte ja aluskatte eemaldamine ja utiliseerimine 75 eurot ning põranda puhastamine ja taastamine 240 eurot, lisandub käibemaks; seinte korda tegemine 678,72 eurot, sh tapeedi eemaldamine 90 eurot, uue tapeedi maksumus 151,60 eurot ja tapeedi paigaldamine 324 eurot, lisandub käibemaks; koera kraabitud elutoa ukse kahjustuste parandamine 114 eurot käibemaksuga (tegemist on ebastandardse uksega -192cm x 81,5cm, mistõttu tuleb tellida uus uks; puuduoleva laelambi asendamine 91 eurot käibemaksuga; puuduvate aknakatete maksumus 39,07 eurot, sh kardinad 17,99 eurot, kardinapuu 9,08 eurot ja 200cm siin 12 eurot; lõhutud elektripistik ja pistikukaas 2,65 eurot – kõik kokku 1303,44 eurot.
11.Magamistoa seinte kordategemine maksab 674,52 eurot, sh tapeedi eemaldamine 87,50 eurot, uue tapeedi maksumus 159,60 eurot ja tapeedi paigaldamine 315 eurot; lõhutud ukse taastamine (sirgeks painutamine ja parandamine) 1099,80 eurot (kuna uks on ebastandardne -192cm x 81,50cm, tuleb see taastada; puuduvate aknakatete maksumus 32,96 eurot, sh kardinad 17,99 eurot, kardinapuu 6,97 eurot ja 120cm siin 8 euro – kokku 1807,28 eurot.
12.Esikus tekitatud kahju on kokku 391,35 eurot, sh esiku seinalt boileri demontaaž/montaaž 100 eurot, esiku seinte puhastamine vanast viimistlusest 30 eurot, värvitav tapeet paigalduse ja värvimisega 150 eurot, uued põrandaliistud 12 eurot, põrandaliistude paigaldus 21 eurot, töödele lisandub käibemaks, lisaks on puudu käterätikuhoidja 9,80 eurot ja suitsuandur 5,95 eurot. Kostja värvis seinad, lae piiri, pistikud jm ebaühtlaselt üle halli krobelise värviga, mis ei tule lihvides maha, tõmbas seinakatte nurkadest ära, värvis mustaks peegli ääred ja põrandaliistud.
13.Duširuumi kapitaalremondi lepingujärgne maksumus on 1008,51 eurot, sh vana duširuumi lammutus (seinad, põrand, lagi) 100 eurot, seinte katmine kipsplaadiga 120 eurot, põranda tasandamine 40 eurot, seinaplaat Antlantic 65,88 eurot, põrandaplaat Acanto Perla 10,55 eurot, plaatimine, vuukimine 175 eurot, ripplae paigaldus 40 eurot, kanalisatsioonitrapi paigaldus, veetorude paigaldus 160 eurot, ventilaatori paigaldus ja ühendamine ventilatsioonitoru külge 50 eurot, WC pott 49 eurot, WC poti paigaldus 30 eurot. Üürnik kohustus duširuumi korda tegema. Kostja teostas tööd ebakvaliteetselt, jättis teostamata ja kooskõlastamata suurema XC poti paigaldamise ja selle asukoha muutmise. Duširuumis puuduvad dušikardinad, mis maksavad 44,94 eurot, sh kardin 33,95 eurot ja toru 10,99 eurot. Vale kasutamise tõttu sai duširuumi uks veekahjustusi, mille taastamine maksab 114 eurot. Duširuumi ukse mõõdud on ebastandardsed (189cm x 58cm). Üürnikul ei olnud kooskõlastust ümberehituseks või muudeks värvilahendusteks.
14.Lisaks on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,02% kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 12.09.2013. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja vastuse ja täpsustatud vastuste kohaselt sõlmisid pooled 01.10.2011 kuupäeva kandva lepingu tegelikult 16.11.2011, kui hageja ja kostja esimest korda kohtusid. Kuni 16.11.2011 kasutas korterit eluruumina kostja isa AK, kelle juures kostja enne üürilepingu sõlmimist külas käis. Kostja vabastas korteri 01.07.2013 ja andis selle hagejale üle samas seisukorras (välja arvatud WC/duširuum, milles teostas remondi), nagu ta selle hagejalt lepingu sõlmimisel sai. Kostja nõustub, et lõhkus ühe siseukse lukustussüsteemi, kuna tema laps jäi luku rikke tõttu tuppa kinni. Luku uus südamik maksab 9,80 eurot (lisandub käibemaks).
17.Hageja ei ole tõendanud, millises seisundis olid ruumid nii üürnikule üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Hageja esitas korteri seisundite tõendamiseks fotomaterjali ja eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akti. Hagiavalduse kohaselt on tõenditena esitatud fotod tehtud AK-ga suulise üürilepingu sõlmimisel 09.03.2010. Piltidelt nr 1 ja 2 nähtub, et nende tegemise ajal on puud täies lehes. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli 2010.a märtsi keskmine temperatuur Tallinnas –1,8°C, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja tegi fotod hagiavalduses märgitud ajal. Ka fotodelt ei ole võimalik nende tegemise kuupäeva kindlaks määrata. Seega ei tõenda fotod korteri seisukorda enne lepingu sõlmimist.
18.Eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktis loetleti korteri puudused ja fikseeriti arvestite näidud. Akti kohaselt oli korteri üleandmisel puudustega metallist välisuks esikus, klaasiga puidust siseuks köögis, klaasiga puidust siseuks duširuumis, puidust siseuks elutoas, puidust siseuks magamistoas ja köögikapid. Hageja kinnitab hagiavalduses ka ise, et 16.11.2011 olid siseuksed rikutud, köögilaud eemaldatud, köögi seintelt tapeet maha kistud, puudusid kardinad ja kardinapuud, elutoa laest armatuur ja suitsuandur. Korteri seisukorra
kindlakstegemisel ei saa aktist lähtuda, kuna selles ei ole kirjeldatud korteri seisukorda (väljaarvatud uste ja köögimööbli puudused).
19.Hageja loetleb hagiavalduses puudusi, mis on tema arvates tingitud kostja kohustuste rikkumisest. Hagiavalduse lisana esitatud fotodelt ei ole võimalik kindlaks teha, millal on need tehtud, mistõttu ei tõenda need korteri seisukorda pärast selle valduse tagasi andmist. Kuna hageja esitas hagiavalduses valeandmeid enne korteri üleandmist tehtud fotode kohta, on alust kahelda ka väidetes pärast korteri üleandmist väidetavalt tehtud fotode tegemise aja kohta.
20.Korteri remondi hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend, kuna kostja ei olnud kohustatud korterit remontima (va WC/duširuum). Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud ka puuduste kõrvaldamise maksumust.
21.Kostja tasaarvestab hageja nõude juunikuu üüri tasumiseks tema poolt tasutud tagatisrahaga. Esimese astme kohtu otsus
22.Maakohus lõpetas menetluse hageja kahjunõude osas summas 7,52 eurot seoses nõudest osalise loobumisega. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja 200 eurot ja viivise alates 12.09.2013 kuni 14.07.2016 (va perioodi eest 16.07.2014- 31.08.2015) summas 27,80 eurot ning alates 15.07.2016 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis üürivõla nõude perioodi eest 01.06.-30.06.2013 rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6134 eurot (käibemaksuga), millest 2750 eurot hüvitatakse tagatise arvelt.
23.Hageja loobus 15.06.2016 kohtuistungil kahjunõudest magamistoa siini maksumuse 7,52 euro osas. Siini maksumuseks jääb 0,48 eurot. Magamistoa kahjuks jääb seega 1799,76 eurot ja kogukahjuks 5892,42 eurot.
24.Kohus tuvastas ja luges tõendatuks järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: üürileandja ja üürniku vahel oli üürisuhe kirjaliku eluruumi üürilepingu nr 1 alusel; üürilepingu lisaks on eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akt; pooled on üürilepingu ja akti allkirjastanud; lepingu p 5.1 kohaselt tasub üürnik üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri 160 eurot kalendrikuus; üür kuulub tasumisele iga kuu 12. kuupäevaks üürileandjale sularahas; üür loetakse tasutuks alates hetkest, mil tasumisele kuuluv summa on makstud üürileandjale; lepingu p 5.2 kohaselt kohustus üürnik üürileandjale tasuma 160 eurot tagatisraha, millest 55 eurot maksab 12.11.2011 ja 105 eurot maksab 12.12.2011; lepingu p 6.2.1 kohaselt on üürnik kohustatud teostama duširuumis/WC-s kapitaalremondi omal kulul ja tööde teostamise tähtaeg on 24.12.2011; leping lõppes poolte kokkuleppel 01.07.2013, mil vabastati ka korteri valdus; kostja tasus tagatisrahana 160 eurot; tasumata on 2013.a juunikuu üür 160 eurot.
25.LM ja kostja vahel 01.10.2011 kuupäeva kandva eluruumi üürilepingu saab lugeda sõlmituks selle allkirjastamisel ehk 16.11.2011, kuid see ei muuda lepingu p-s 2-1 kokku lepitut selles osas, et lepingujärgse üürisuhte alguspäevaks on pooled tagasiulatuvalt kokku leppinud 01.10.2011. Tähtajaline üürileping lõppes poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 01.07.2013, mil kostja vabastas korteri valduse. Seega kehtis üürisuhe poolte vahel alates 01.10.2011 kuni 01.07.2013.
26.Hageja üürivõla nõue 160 eurot juuni 2013 eest ja viivisenõue jäävad rahuldamata, kuna kostja esitas üürileandjale tasaarvestamise avalduse, milles teatas soovist tasaarvestada
üürivõlg tagatisrahaga 160 eurot. Tasaarvestamise avaldus on kehtiv ja sellega lõppes hageja nõue kostja vastu 160 euro tasumiseks. Kuna kostja tegi avalduse tasaarvestamiseks varem kui hageja esitas kahju hüvitamise nõude, millest osa soovis tagatisega tasaarvestada, siis on loetakse kostja tasaarvestus tehtuks esimesena ja üürivõlgnevus lõppenuks. Kuna puudub põhinõue, ei ole ka kõrvalnõuet.
27.Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, millises seisundis olid ruumid nii üürnikule üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Üürieseme üleandmisel 01.10.2011 koostati eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akt, lepingu lõppemisel ja valduse vabastamisel akti ei koostatud. Hageja esitatud fotod ei kajasta korteri olukorda seisuga 01.10.2011 ega ka seisuga 01.07.2013. Üürilepingu p-dest 6.2.2, 6.2.3 ja 6.2.5 tuleneb, et kostjal on kohustus üürieset kasutades hoida seda ja selle juurde kuuluvaid esemeid korras ning tagastada üüriese koos selle juurde kuuluvate esemetega samas seisus, milles need olid üürniku kasutusse andmise hetkel, arvestades normaalset kulumist.
28.Lepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal köögis 3 kahepoolsete ustega kappi, 2 ühepoolsete ustega kappi, akende katted (ribikardinad, kardinad koos kardinapuudega, ruloo või mõni muu asjakohane lahendus), külmkapp, pliit, pesumasin, klapplaud; magamistoas akende katted (ribikardinad, kardinad koos kardinapuudega, ruloo või mõni muu asjakohane lahendus), laelamp, elektriradiaator; elutoas klaver Vanemuine, akende katted (ribikardinad, kardinad koos kardinapuudega, ruloo või mõni muu asjakohane lahendus), laelamp, elektriradiaator; esikus veeboiler mahuga 50 l, peegel; duširuumis/ WC-s tualettpott, dušisegisti, dušikardinapuu koos kardinaga; rauast välisuks (luku ja käepidemega); suure toa uks (käepidemega), duširuum/WC uks (käepidemega); magamistoa uks (käepidemega), mis loetakse lepingu objekti ehk üüripinna hulka. Lepingu p 3.2. kohaselt on eluruum üürniku otsesesse valdusesse üleandmise päeval heas korras.
29.Üleandmise ja vastuvõtmise akti ei ole märgitud puudusi, akti on märgitud eluruumi koosseisu kuuluvad ruumid, s.o esik, köök, duširuum, elutuba ja magamistuba ning nende ruumide osas on nimetatud, et esikus on metallist välisuks, köögil on klaasiga puidust siseuks, duširuumil on klaasiga puidust siseuks, elutoal on puidust siseuks ja magamistoal on puidust siseuks. Aktis on kirjas, et koos eluruumiga antakse üürnikule eluruumi sisustuse hulka kuuluvad köögikapid (3 kahepoolsete ustega kappi ja 2 ühepoolsete ustega kappi), pesumasin, 50 l boiler, külmutuskapp. Eraldi on aktis kokku lepitud, et duširuumis/WC-s tuleb teostada 24.12.2011 kapitaalremont. Lisaks on aktis kokku lepitud, et säilitada tuleb korteri juurde kuuluvate uste algne olukord, elutoas olevat ahju ei tohi kütta ning korteris olevate mööbliesemete jm eemaldamine on keelatud.
30.Seega anti kostjale eluruum ja selle sisustuse hulka kuuluvad aktis nimetatud esemed üle üleandmisaktis toodud seisundis ehk lepingu p 3.2 kohaselt heas korras. Seda tõendab ka tunnistaja HK, kes ütles, et käis koos L-ga XXX korteris 2011 septembri teisel poolel. Korter oli puhas ja korras. Kostja seda eeldust ümber lükanud ei ole. Tunnistaja AK ütlustega ei ole võimalik seadusest tulenevat eeldust ümber lükata. Üürnik ise kinnitas akti allkirjastamisega, et on eluruumi ja selle juurde kuuluvad esemed ning seadmed, sh nende seisukorra üle vaadanud (akti p 5). Juhul kui eluruumi seisukord oleks olnud selline, mida on kirjeldanud tunnistaja AK, oleks see eelduslikult kajastatud ka aktis. Muid tõendeid kostja eelduse ümberlükkamiseks esitada ei soovinud.
31.Millises seisus oli eluruum üürileandjale tagastamisel ja kas sellel esinesid kõik hageja nimetatud puudused, ei ole võimalik tuvastada. Fotod ei kajasta korteri olukorda seisuga 01.07.2013. Et pärast üürilepingu lõppemist tehtud pilte esitatud ei ole, kinnitas kohtuistungil ka hageja. Tõenditena esitatud e-kirjade alusel ei saa järeldada, et eluruumi seisukord 01.07.2013 oli selline, nagu hageja väidab. Tõenditest nähtub, et kostja võttis
omaks, et tema poolt on rikutud magamistoa ja köögiuks, mille ta on nõus hüvitama. Muid rikkumisi kostja omaks ei võtnud. Kostja 16.07.2013 e-kirjast võib välja lugeda, et tema poolt on teostatud korteri siseviimistluse muutmine (värvilahendus) tema äranägemise järgi ja üürileandja poolt antud suulise kinnitusega, mis iseenesest on vastuolus lepingu p-ga 6.2.6. Kuna tõendatud ei ole, milline oli kostja poolt valitud värvilahendus võrreldes sellega, milline oli värvilahendus eelnevalt, ei ole võimalik anda hinnangut võimalikule lepingurikkumisele.
32.Lepingu p 6.2.1. ja akti p 4.1 kohaselt oli üürnik kohustatud teostama duširuumis/WC-s kapitaalremondi omal kulul tähtajaks 24.12.2011. 14.06.2013 kuupäeva kandvatelt fotodelt duširuumi kohta nähtub, et duširuum on plaaditud, selles on tualettpott ja segisti, uks ja uksepiit on värvitud mustaks. Duširuumi põrand on visuaalsel vaatlusel korrast ära. Pooled ei ole kokku leppinud, milles kapitaalremont seisneb ja milliste vahenditega tuleb see teha, st ka selles, millise tulemuse peab kostja duširuumis saavutama. 14.06.2013 kuupäeva kandvate fotode alusel on võimalik tuvastada, et duširuum ei olnud sellel ajal üldiselt heas korras, kuid ei ole võimalik tuvastada seda, et kostja oma kohustust ei täitnud. Selle kohta, et duširuumi seisund 14.06.2013 oli seotud kostja mittenõuetekohase kapitaalremondiga, ei ole esitatud. Seega oli duširuumi põrand muutunud selliseks, nagu fotodelt nähtub, tavapärase kasutamise tulemusel.
33.Kostja tunnistas lepingu rikkumist köögi ja magamistoa uste osas. Üleandmise ja vastuvõtmise akti kohaselt on köögis klaasiga puidust siseuks ja magamistoal puidust siseuks. Hageja juhindus kahjude arvestamisel OÜ K pakkumisest ja AS P hinnapakkumisest ning esitas kahju suuruse tõendamiseks fotod erinevate tooteartiklite kohta, mis ei puuduta uksi. Kostja esitas uste hinna osas väljavõtte K-Rauta kodulehelt täispuidust siseukse hinna kohta. Hageja arvestas nõude esitamisel uste taastamise maksumust, mitte uue ukse hinda, kuna uksed on ebastandardses mõõdus. Uste mõõtu aga aktist ei nähtu ja hageja ei ole seda ka täiendavalt tõendanud. Hageja nõuab magamistoa ukse rikkumisega tekitatud kahju 1099,80 euro hüvitamist ja köögiukse rikkumisega tekitatud kahju 114 euro hüvitamist. Kostja avaldas, et uste rikkumisega seonduv kahju võib olla 200 eurot. Mõistlik kulu uste taastamisteks on 200 eurot (kostja nõustumus ja K-Rauta kaupluses müügil oleva täispuidust siseukse hind). Puudub mõistlik põhjendus ebamõistlikult suure kulutuse tegemiseks, so uste taastamiseks, kui on võimalik asendada uksed uute samaväärsetega.
34.Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus üürilepingust tulenevat üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust (va kahe ukse osas), mistõttu puudub hagejal kostja vastu muus osas kahju hüvitamise nõue. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 200 eurot ja viivis seadusjärgses määras, arvestades viivise määra muutusi alates 12.09.2013 (so avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses) kuni 14.07.2016 (va perioodi 16.07.2014- 31.08.2015 eest, mil menetlus oli peatatud) summas 27,80 eurot ning viivis alates 15.07.2016 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Apellatsioonkaebus
35.Hageja palub muuta maakohtu otsuse põhjendusi ja tühistada maakohtu otsus (va osas, milles menetlus lõpetati nõudest loobumise tõttu) ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi lahendamiseks maakohtule tagasi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
36.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni.
37.Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta KL tunnistuse korteri seisukorra kohta enne suulise üürilepingu sõlmimist AK-ga ja HK ütlused korteri seisukorra kohta enne suulise üürilepingu ja kirjaliku üürilepingu sõlmimist KK-ga. Tunnistaja HK kinnitas, et septembris 2011 oli AK-le üürile antud korter korras. KL tunnistas kirjalikult, et ka enne AK poolt korteri üürimist oli korter korras, välja arvatud duširuumi põranda trapp.
38.Õiged on maakohtu põhjendused, et üürisuhe kehtis 01.10.2011–01.07.2013. Õige ei ole aga kohtu seisukoht, et kostja on korteri üüri tasumise kohustuse kehtivalt tasaarvestanud. Täidetud ei olnud tasaarvestamise formaalsed eeldused. Üürnik tekitas üürileandjale kahju ja ei ole oma kahju hüvitamise kohustust täitnud. Vastastikused kohustused ei ole seega lõppenud. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
39.Maakohus leidis, et kostjale anti eluruum ja eluruumi sisustuse hulka kuuluvad aktis nimetatud esemed üle üleandmisaktis toodud seisundis ehk heas korras, ent ei ole võimalik tuvastada, millises seisus oli eluruum üürileandjale tagastamisel ja kas sellel esinesid kõik hageja poolt nimetatud puudused. Hageja käis 14.06.2013 korteris ja tegi samal päeval osa nõude aluseks olevatest fotodest. Korteri seisukord oli kohutav. Kostja ei ole ümber lükanud väiteid korteris valitsenud olukorra kohta. Ka AK ei öelnud, et kõik oli heas korras. Kuna eluruumi korda ei tehtud, sai hageja tugineda 14.06.2013 tehtud fotodele, mis olid erakorralise üürilepingu ülesütlemise aluseks. Täiendavate piltide esitamine ei ole põhjendatud, kuna olukord oli sama.
40.Maakohus analüüsis kostja omaksvõttu (uste kohta), kuid lahendas asja nii, nagu ei oleks kostja midagi omaks võtnud (värvilahendus). Kohus möönis, et kostja tunnistas korteri värvilahenduse muutmist oma äranägemise järgi, kuid leidis ebaõigesti, et tõendatud ei ole, milline oli värvilahendus eelnevalt. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja HK ütlused ja fotod enne üürilepingu sõlmimist, mis tõendavad varasemat olukorda.
41.Maakohus asus meelevaldselt seisukohale, et uste taastamiste hind on 200 eurot ja jättis selgitamata, millel tema järeldus põhineb. Kohus jättis tähelepanuta hinnapakkumised uste kordategemiseks. Kostja ei tõendanud, et uksed saab 200 euro eest taastada, vaid et täispuidust siseuks maksab 75 eurot. Kohtu põhjendused on ebamõistlikud, arvestades, et eluruum asub 1938.a ehitatud majas, mis ei vasta tänapäeva standarditele. Hinnapakkumises ei ole uste mõõtusid, sest nende kohaselt ei valmistata uusi uksi vaid renoveeritakse vanu. Kostja ei vaidlustanud hageja esitatud uste mõõtude õigsust ega tõendanud, et rikutud uste avad on 9x21, nagu nähtub K-Rauta pakkumiselt. Tegelikult on rikutud uksed erinevate mõõtudega.
42.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et duširuumi põrand muutus selliseks tavapärase kasutamise tulemusel. Duširuum vajas uut remonti kohe pärast remondi tegemist. Sisuliselt kostja nõustus sellega, kui esitas oma elukaaslase poolt 16.05.2016 koostatud OÜ B hinnapakkumise, milles kohaselt maksab duširuumi kordategemine 687,60 eurot (käibemaksuga). Kuna duširuumi üleandmise kohta ei ole akti vormistatud, siis järelikult ei ole remont teostatud/lõpetatud või kui remont teostati nõuetekohaselt, siis ruum rikuti üürilepingu kehtivuse ajal. Üürnik võttis kohustuse teha duširuumis kapitaalremont, milline kohustus on täitmata.
43.Õige ei ole maakohtu poolt määratud viivise aluseks olev summa ja viivise määr.
44.Maakohus jaotas vääralt menetluskulud, sest asja eripära arvestades ei olnud käesolevas asjas õige jagada poolte menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel. Kohus mõistis kostjalt välja 200 eurot just selle pärast, et kostja selle kompromissina välja pakkus. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi üürivõla 160 euro ja sellelt viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Muus osas jätab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt otsuse põhjendusi.
47.Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust menetluse lõpetamise kohta 7,52 euro suuruse kahjunõude osas. Muus osas ta vaidlustas kohtuotsuse, sh osas, milles tema nõue rahuldati 200 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, miks peaks ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse osas, milles hageja nõue on rahuldatud. Ringkonnakohus juhtis 19.08.2016 määrusega hageja tähelepanu kaebuses märgitud taotluse ebaselgusele (TsMS § 633 lg 2 p 2). Hageja seda puudust 26.08.2016 menetlusdokumendis ei kõrvaldanud. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata osas, millega kostjalt mõisteti välja kahjuhüvitis 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 27,80 eurot ja edasiulatuvalt viivis kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
48.Maakohus tuvastas õigesti järgmised asjaolud: üürileandja ja üürniku vahel oli üürisuhe kirjaliku eluruumi üürilepingu nr 1 alusel; üürilepingu lisaks on eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akt; pooled on üürilepingu ja akti allkirjastanud; lepingu p 5.1 kohaselt pidi üürnik tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri 160 eurot kalendrikuus; üür kuulus tasumisele iga kuu 12. kuupäevaks üürileandjale sularahas; üür loeti tasutuks alates hetkest, mil tasumisele kuuluv summa on makstud üürileandjale; lepingu p 5.2 alusel tasus kostja üürileandjale tagatisrahana 160 eurot; lepingu p 6.2.1 kohaselt oli üürnik kohustatud teostama duširuumis/WC-s kapitaalremondi omal kulul ja tööde teostamise tähtaeg oli 24.12.2011; leping lõppes poolte kokkuleppel 01.07.2013, mil vabastati ka korteri valdus; tasumata on 2013.a juunikuu üür 160 eurot.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse vastuses toodud seisukohaga, et üürisuhe tekkis lepingu allkirjastamisel 16.11.2011. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et LM ja kostja vahel 01.10.2011 kuupäeva kandva eluruumi üürilepingu saab lugeda sõlmituks selle allkirjastamise ajal, s.o 16.11.2011, kuid poolte kokkuleppel algas üürisuhe 01.10.2011. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
50.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostjal ei olnud õigust tasaarvestada üürivõlga tagatisrahaga. VÕS § 197 lg-s 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nimetatud sättes sisalduv reegel tähendab, et
aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud.
51.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja tegi enne kohtumenetlust 16.07.2013 ja 30.07.2013 e-kirjades kehtiva tasaarvestuse. Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürileping lõppes 01.07.2013 ja kostja tegi tasaarvestusavalduse 16.07.2013, korrates seda ka 30.07.2013 (I kd lk 91 ja 94), st ajal, mil tal ei olnud õigust nõuda hagejalt tagatisraha tagastamist. Kostja tagatisraha tagastamise nõue ei olnud tasaarvestuse avalduse tegemise ajal sissenõutav ja tal ei olnud seetõttu tasaarvestuse õigust. Tagatisraha tagastamise nõue muutus sissenõutavaks kahe kuu möödumisel üürilepingu lõppemisest, s.o 02.09.2013. Seega ei olnud hageja üürivõla nõue tasaarvestusega enne kohtumenetlust lõppenud, nagu leidis ekslikult maakohus.
52.Hageja märkis 05.05.2014 täpsustatud hagiavalduses, et ta on arvestanud kostja tasutud tagatisraha hagetud kahjuhüvitisest maha (I kd lk 116). Seda saab käsitleda hageja tasaarvestusavaldusena, mille alusel lõppes kostja 160 euro suuruse tagatise tagastamise nõue. Maakohus tuvastas, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud 200 euro suuruses. See summa oli hageja tasaarvestuse tegemise ajal sissenõutav ja tasaarvestus oli võimalik. Samas ei saa maakohtu otsuse resolutsiooni hageja tasaarvestuse tõttu muuta ja kostjalt välja mõistetud kahjuhüvitise summat 160 euro võrra vähendada, sest kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud.
53.Kostja 29.05.2014 vastuses täpsustatud hagiavaldusele (I kd lk 142) esitatud protsessuaalne tasaarvestus ei ole kehtiv, kuna hageja tasaarvestuse tõttu ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja üürivõla nõuet tasaarvestada. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on tasumata üür 2013.a juuni eest, tuleb hagi selles osas rahuldada ja kostjalt üürivõlg 160 eurot hageja kasuks välja mõista.
54.Hageja nõuab viivist üürivõlalt perioodide eest 01.07.2013-15.07.2014 ja alates 01.09.2015 kuni võla tasumiseni, jättes välja perioodi 16.07.2014 – 31.08.2015, mil tsiviilasja menetlus oli peatatud esialgse hageja LM surma tõttu. Lepingu p 5.5 järgi on viivisemäär 0,08% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Ajavahemiku eest 01.07.201315.07.15.07.2014 on sissenõutavaks muutunud viivis 48,51 eurot ja alates 01.09.2015 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 59,52 eurot, kokku 78,03 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos edasiulatuva viivisega kuni üürivõla 160 euro tasumiseni.
55.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis kahju hüvitamise hagi 200 eurot ületavas osas rahuldamata, kuid selles osas tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
56.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks üüriese antud üürnikule üle eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise aktiga 01.10.2011. Maakohtus ei vaielnud pooled asjaolu üle, et üürileandja ja kostja kohtusid esimest korda 16.11.2011, mil allkirjastati ka üürileping ning selle lisaks olev eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akt. Sellele asjaolule on tuginenud kohtumenetluses mõlemad pooled. Seega anti eluruum üürnikule aktiga üle mitte 01.10.2011, nagu leidis maakohus, vaid 16.11.2011.
57.Maakohus leidis õigesti, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb tuvastada, millises seisundis olid ruumid nii üürnikule üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohus tegi lepingu p 3.2 alusel, et
eluruum oli selle üleandmise ajal heas seisukorras. Kohus jättis tähelepanuta esialgses hagiavalduses märgitu (I kd lk 19, mida hageja kordas ka hilisemates hagiavalduste täpsustustes), et üürilepingu sõlmimise ajaks 16.11.2011 oli juba rikutud 3 siseust (kaks ust oli värvitud ebakorrapäraselt mustaks ja üks uks oli löödud puruks), köögist oli eemaldatud seinale kinnitatav klapplaud, köögi seintelt oli ära kistud tapeet, kadunud olid kardinapuud ja kardinad, elutoa armatuur ja suitsuandur. Eelmärgitud hageja poolt avaldatule juhtis kogu menetluse kestel tähelepanu ka kostja, kes tugines muu hulgas ka asjaolule, et eluruum oli nii selle valduse saamisel kui ka üürileandjale tagastamisel samas seisundis. Seda, miks ei kajastatud üürilepingus ja eluruumi üleandmise aktis eluruumi tegelikku olukorda, ei ole hageja selgitanud. Arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et üürilepingu p-s 1.2 toodud lepingu sõlmimise aja eluruumi kirjeldus ei kajasta ruumide tegelikku olukorda. Seega ei olnud maakohtul alust lähtuda ka eeldusest, et lepingu sõlmimise ja eluruumi aktiga üleandmise ajal oli see heas korras. Seda ei muuda asjaolu, et eluruumi faktiline valdus oli kostjal juba alates 01.10.2011, nagu tuvastas maakohus.
58.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendite alusel võimalik kindlaks teha, milline oli eluruumi seisund nii faktilise üürisuhte alguses 01.10.2011, üürilepingu sõlmimise ja eluruumi üleandmise akti allkirjastamise ajal 16.11.2011 kui ka üürilepingu lõppemisel ja üürileandjale tagastamisel 01.07.2013. Seda, et antud juhul ei ole võimalik tuvastada, millises seisundis oli eluruum üürileandajale tagastamisel, leidis õigesti ka maakohus. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
59.Kuna asja lahendamisel tuli kindlaks teha, millises seisundis oli eluruum kostjale üleandmise ja tagastamise ajal, ei ole tähtsust sellel, milline oli selle seisund enne eelmise üürniku AKga üürilepingu sõlmimist. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust KL kirjalik selgitus (II kd lk 107) ja tunnistaja HK sellekohased ütlused (II kd lk 124,125), millele hageja apellatsioonkaebuses tugineb. Tunnistaja HK ütluste kohaselt oli korter 2011.a septembris puhas ja korras, kuid see ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul eluruumi seisundit selle kostjale üleandmise ajal. Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et eluruumi olukord ei muutunud kostjaga sõlmitud üürilepingu kehtivuse ajal, vaid jäi samasuguseks, nagu see oli temaga suuliselt sõlmitud üürilepingu lõppemise ajal (II kd lk 128-133). Seega võisid hageja poolt etteheidetavad puudused tekkida ajal, mil üürnik oli AK. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Üksikud 14.06.2013 tehtud fotod ei kinnita hageja väiteid selle kohta, et ruume kahjustas üürilepingu kehtivuse ajal kostja. Olukorda enne kostjaga üürilepingu sõlmimist fotod ei kajasta.
60.Maakohus lähtus otsuse tegemisel õigesti selles, et kostja on omaks võtnud kahe ukse rikkumise ja on nõus nende maksumuse hüvitama. Maakohus leidis õigesti ka seda, et korteri värvilahenduse muutmine pidi toimima lepingu p-s 6.2.6 sätestatud korras, kuid asjas esile toodud asjaolud ja tõendid ei võimalda anda hinnangut sellele, kas lepingut selles osas rikuti või mitte. Värvilahenduse tagasimuutmise osas kostja hagi ei tunnistanud, nagu hageja apellatsioonkaebuses ebaõigesti märgib.
61.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus teinud meelevaldse järelduse uste taastamise maksumuse kohta. Maakohus leidis õigesti, et põhjendatud ei ole ebamõistlikult suurte kulutuste tegemine uste taastamiseks, kui on võimalik asendada uksed uute samaväärsete ustega. Kohus lähtus kahju suuruse kindlakstegemisel õigesti K-Rauta hinnapakkumisest (II kd lk 66-67) ja kostja nõustumisest hüvitada ustega seonduv kahju 200 euro ulatuses. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et rikutud uksed olid ebastandardsete ja erinevate mõõtudega ning neid ei ole võimalik uutega asendada, vaid üksnes taastada.
62.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks ka osas, mis käsitlevad duširuumi/WC remondikohustuse täitmist kostja poolt. Hageja sellekohased väited on vastuolulised. Menetluse kestel on hageja tuginenud nii sellele, et remonti ei ole üldse tehtud kui ka sellele, et remont ei olnud kvaliteetne. Samad väited esitas hageja ka apellatsioonkaebuses. Kuigi remonditud duširuumi üleandmise kohta akti ei vormistatud, ei tähenda see iseenesest seda, et remonti ei tehtud, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Asjaolu, et kostja esitas kohtule tõendina 16.05.2016 OÜ B hinnapakkumise, ei tähenda kostja nõustumist sellega, et pärast kostja tehtud remonti vajab duširuum juba uut remonti, nagu hageja leiab. Hageja esitatud 14.06.2013 kuupäeva kandvatelt fotodelt nähtub, et duširuum ei ole korras, kuid nende alusel ei saa teha järeldust, et kostja jättis lepingu p-st 6.2.1 ja akti p-s 4.1 tuleneva remondikohustuse täitmata. Duširuumi põrand võis muutuda selliseks, nagu fotodelt näha, ka tavapärase kasutamise tulemusel, nagu leidis ka maakohus. Hageja ei esitanud tõendeid, mis võimaldaks teha teistsuguseid järeldusi.
63.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et viivise määr on ebaõige. Maakohus mõistis viivise kahjuhüvitiselt õigesti välja seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras. Viivisevõla arvestamisel ringkonnakohus eksimusi ei tuvastanud. Menetluskulude jaotus
64.Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda.
65.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, so pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20.04.2016 lahendis nr 3-2-1-142-15 p-des 21 ja 22 märgitud seisukohti). Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.