Pavel Fedoritši kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja vangla kohustamiseks paigutada kaebaja kambrisse üksi
Menetlusosalised
Kaebaja - Pavel Fedoritš Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasjast 3-19-961 asja materjalide juurde kaebaja 05.03.2019.a kahju hüvitamise taotlus (reg nr 113/60-1).
2.Lõpetada menetlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes alusel, et vangla ei võimaldanud veebruaris ja märtsis 2019 kaebajale täiendavaid helistamisi ning helistamise taotluste lahendamisel mõnitas vanglaametnik kaebajat.
3.Tagastada kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes muudel kaebuses toodud alustel (vt määruse punkti 1.1) ning kaebaja üksi kambrisse paigutamiseks kohustamise nõudes.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.
Asjaolud
1.Pavel Fedoritš (edaspidi kaebaja) esitas 11.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (tl 1-4), kaebaja esitas ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
1.1.Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 22 000 eurot. Kaebaja tõi kaebuse alusena välja järgmised juhtumid: 1) vangla ei võimaldanud veebruaris ja märtsis 2019 kaebajale täiendavaid helistamisi seoses tütre raske haigusega, helistamise taotluste lahendamisel mõnitas vanglaametnik kaebajat; 2) vangla hilines 19.02.2019 ja 05.03.2019 esitatud vaiete lahendamisega, kaebaja sai lahendid kätte 25.03.2019 ja 02.05.2019; 3) vangla ei võimaldanud kaebaja 09.04.2019.a taotluse alusel arsti vastuvõttu algselt määratud ajast kiiremini;
4) kaebaja ei pääsenud 28.04.2019 arsti erakorralisele vastuvõtule piisavalt kiiresti; 5) 28.04.2019 ja 06.05.2019 kaebajale osutatud tervishoiuteenused (meedik käitus kaebajaga ebaviisakalt, kaebaja ei ole rahul raviga); 6) kaebaja ei saanud 04.12.2019.a taotluses soovitud pikaajalist kokkusaamist. Kaebaja väitel põhjustas vangla talle hingelist valu, psüühilise trauma ja tervisehäired.
1.2.Kaebuse lisadokumendis (tl 4) palus kaebaja läbi vaadata ka probleemi kambrikaaslasega. Kaebaja ja kambrikaaslase vahel on närvilisus ja füüsilise konflikti oht.
2.Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud varem järgmised kaebused.
2.1.Kaebaja esitas 21.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-19-961. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 22 000 eurot. Nõude aluseks on punktis 1.1 toodud asjaolud 1-5. Vastustaja esitas kohtueelse menetluse dokumentidena 05.03.2019.a kahju hüvitamise taotluse ja vangla 02.05.2019.a otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta (reg nr 1-13/60-2). Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi – ei tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. Määrus jõustus edasi kaebamata 09.10.2019.
2.2.Kaebaja esitas 05.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-20-30. Kaebuse nõue ja alus kattuvad punktis 2.1 tooduga. Vastustaja kinnitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole peale 05.03.2019.a taotluse esitanud kaebuse asjaoludel kahju hüvitamise taotlusi. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi – ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega täpsustanud nõudeid. Määrus jõustus edasi kaebamata 14.03.2020.
3.Kohus tegi kohtueelsete menetluste kohta kindlaks järgmist.
3.1.Kaebaja esitas 05.03.2019 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/60-1. Kaebaja tugines sellele, et vangla ei võimaldanud kaebajale täiendavaid helistamisi tütrele ja helistamise taotluste lahendamisel mõnitas vanglaametnik kaebajat. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 02.05.2019.a otsusega nr 1-13/60-2 (tl 25).
3.2.Kaebaja esitas 27.07.2020 taotluse nr 6-24/4534-1 paigutada ta üksi kambrisse, kuna terviseprobleemide tõttu ei saavuta ta kambrikaaslasega kooskõla (kaebaja haiguste tõttu ei talu ta tuuletõmbust ja kambris ei saa avada akent, kaebaja psüühikahäirete tõttu tekivad konfliktid). Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata 31.07.2020.a otsusega nr 6-24/4534-2. Kaebaja esitas vaide, mille Tartu Vangla jättis rahuldamata 11.08.2020.a vaideotsusega nr 1-11/444-2 (viidatud dokumendid tl 26-29).
4.Vastustaja kinnitas vastuses kohtunõudele (tl 24), et kaebaja ei ole peale 05.03.2019.a taotluse esitanud kahju hüvitamise taotlusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Vastustaja ühtlasi selgitas, et kaebajal oli kambrikaaslane viimati 31.07.2020 - 12.08.2020, pärast seda kuni vastuse esitamiseni (kuni 30.11.2020) on kaebaja olnud kambris üksi. Kohtu seisukoht
5.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: - mittevaralise kahju 22 000 euro hüvitamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 4) seoses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebuse aluseks on määruse punktis 1.1 toodud asjaolud; - kohustada vastustajat paigutama kaebaja üksinda kambrisse (HKMS § 37 lg 2 p 2).
Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
6.Kohus lõpetab menetluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et vangla ei võimaldanud kaebajale täiendavaid helistamisi ja vanglaametnik mõnitas helistamise taotluste lahendamisel kaebajat (punkti 1.1 alapunkt 1). Menetlus lõpetatakse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja on kaebetähtaega ületanud ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb hüvitamiskaebusele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 alusel on kaebetähtaeg 30 päeva sellest, kui vangla kahju hüvitamise taotluse lahendas. Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata 02.05.2019, käesolevas kohtuasjas kaebuse esitamise kuupäev on 11.08.2020. Kaebaja on kaebetähtaega oluliselt ületanud. Kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvat põhjust, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 71 lg 1). See tuleneb määruse punktis 2 toodust. Kaebaja on sama sisuga kaebuse juba kahel korral kohtule esitanud, seega ei olnud kaebajal objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse esitamisel. Kohtuasjas 3-20-30 selgitas kohus kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kaebaja seda ei teinud. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
7.Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebajale osutatud tervishoiuteenustega (punkti 1.1 alapunkt 5). See nõue tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile. Kui kaebajal on etteheiteid vangla meditsiiniosakonnas talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine), tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Kohus selgitab kaebajale, et tervishoiuteenuse osutamise hulka kuulub ka meditsiinitöötaja määratud ooteaja pikkus ehk meditsiinitöötaja hinnang sellele, kui kiiresti kaebaja abi vajab. Kui määruse punkti 1.1 alapunktides 3 ja 4 toodud juhtumid (vangla ei võimaldanud arsti vastuvõttu algselt määratud ajast kiiremini ja kaebaja ei pääsenud erakorralisele vastuvõtule piisavalt kiiresti) tuginesid meditsiinitöötaja otsusele, siis ka need etteheited tuleb esitada maakohtule. Kohus mõistab siiski kaebust pigem nii, et kaebaja etteheited on sunnatud vanglaametnikele, kuna ametnikud ei korraldanud kaebajale pääsu arsti juurde.
8.Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes punkti 1.1 alapunktides 2, 3, 4 ja 6 toodud alustel. Need nõuded tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse punkti 1.1 alapunktides 2, 3, 4 ja 6 toodud asjaoludel. Kaebaja ise viitab kahele kahju hüvitamise taotlusele. 05.03.2019.a taotlus tugineb üksnes punkti 1.1 alapunktis 1 toodud asjaoludele. 27.09.2019.a taotlus (vangla otsus 26.11.2019 nr 113/202-2, tl 38) tugineb sellele, et vangla ei võimaldanud kaebajale magamist alumisel voodikohal, sellel alusel kahju hüvitamist kaebaja praeguses kaebuses ei nõua. Eeltoodu tähendab, et kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus ei ole lubatav. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus
esitada need nõuded kohtule uuesti pärast seda, kui ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Taotluses tuleb välja tuua, millise konkreetse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist kaebaja taotleb (kuupäev, kirjeldus). Kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, siis tekib kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule. Kohustamisnõue kaebaja üksinda kambrisse paigutamiseks
9.Kohus tagastab kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja eesmärgiks on saavutada, et ta paigutatakse kambrisse üksi. Kaebaja tugineb sellele, et arst on andnud sellekohase soovituse. Ka vastustaja märkis 11.08.2020.a vaideotsuses nr 111/444-2, et meditsiiniosakonna juhataja on andnud arvamuse, et soovituslikult võiks kaebaja paikneda kambris üksi.
10.Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi on kinnipeetava vanglasisene paigutamine toiming. Vanglasisese paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-11 p 13-14). Haldusmenetluse seaduse § 107 lg 2 alusel on toimingu tegemine vormivaba. Kui vanglas viibivate kinnipeetavate arv jätab võimaluse selleks, et mõned kinnipeetavad saavad viibida kambris üksi, siis saab kinnipeetava tervislik seisund kahtlemata olla üheks valiku tegemise aluseks. Seejuures on arsti rangete juhiste kõrval võimalik arvesse võtta ka arsti soovitusi.
11.Vastustaja on pärast kaebaja algse taotluse lahendamist leidnud võimaluse paigutada kaebaja kambrisse üksi. Kaebaja viibib kambris üksi alates 12.08.2020. Seega on vastustaja teinud toimingu, mida kaebaja soovis. Sel juhul ei ole kaebajal enam kaebeõigust kohustamiskaebuse esitamiseks.
12.Kohus selgitab, et kui kaebaja juurde peaks tulevikus paigutatama kambrikaaslane, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale vaie. Kui kaebaja algselt paiknes kambris üksi ning tugineb sellele, et tal on meditsiiniline näidustus paikneda kambris üksi, siis ei pea kaebaja esmalt esitama taotlust, vaid võib kohe esitada vaide. Kui kaebaja vajadus paikneda kambris üksi on tema tervisliku seisundi tõttu tungiv või kiireloomuline, siis saab kaebaja pärast vaide esitamist esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
13.Kokkuvõttes on kohus kõigi kaebaja nõuete puhul kas menetluse lõpetanud või kaebuse tagastanud. Sel juhul puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest või muid menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.