Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov esitas 19. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on J. Kolesnikov pöördunud varem halduskohtu poole põhjusel, et vangla ei väljasta talle koopiaid (haldusasjad nr 3-20-1240 ja 3-20-483). Kohus on olnud seisukohal, et tema nõue pole põhjendatud. Kaebaja kirjeldab nüüdseks kujunenud olukorda järgmiselt. Tal on vanglaga vaidlus kohtuasjas nr 3-20-556, kus vangla süüdistas teda selles, et kaebaja ähvardas väljendiga, et annab võimaluse valida kompromissi. J. Kolesnikov märgib, et on seda väljendit vanglale kirjutanud mitu korda kohtu kaudu ja otse, sest kohtud küsivad alati, kas ta on nõus kompromissi või kokkuleppega. Ta tahtis saata haldusasjas nr 3-20-556 kohtule koopiad nendest pöördumistest, kus ta on vanglale kirjutanud, et annab võimaluse kompromissi valida ja heastada. Selleks esitas ta 1. juulil 2020 vanglale taotluse nr 6-24/3908-1, milles palus võimalust tutvuda oma 2020. a pöördumistega, et valida, millistest teha koopiaid enda kulul. Vangla keeldus sellest
7.augusti 2020. a vastuses nr 6-24/3908-2. Vangla hinnangul saab kaebaja vangla vastustest teada, millised pöördumised ta esitas, sest vangla vastustes on asjaolud kirjas. J. Kolesnikov märgib, et see ei vasta tõele, sest vastused ei sisalda piisavat infot ega seda, kas ta andis võimaluse kompromissiks. Kaebaja esitas vaide ning sai 28. augustil 2020 vaideotsuse nr 1-11/441-2, millega
3-20-2110
midagi ei muutunud. Ta esitas 12. augustil 2020 uue taotluse nr 6-24/3908-3, milles palus vanglal endal leida vastavad pöördumised, kus ta andis võimaluse valida kompromissi. Vangla keeldus sellest (5. oktoobri 2020. a vaideotsus nr 1-11/473-3). Kaebaja märgib, et näiteks õiguskantsler saadab koopiate taotluse peale alati tagasi originaaldokumendid. Kaebaja palub tunnistada, et vangla käitub valesti, kui ei võimalda tal tutvuda pöördumistega, et valida välja dokumendid, millest ta koopiaid soovib, et neid kohtusse saata. Samuti seda, et vangla ei otsi neid ise üles. Kaebaja palub kohustada vanglat võimaldada talle pöördumiste leidmist või et vangla ise leiaks need üles. J. Kolesnikov palub vabastada end riigilõivu tasumisest.
2.Vastuseks Tartu Halduskohtu kohtunõudele edastas Tartu Vangla 2. novembril 2020 kohtule kaebuses nimetatud dokumendid, mille numbritele kaebaja viitas.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus määratleb esmalt kaebuse eseme (I) ja selgitab seejärel, miks tuleb kaebus tagastada (II). I
4.J. Kolesnikov on palunud kaebuses tunnistada, et vangla käitub valesti, kui ei võimalda tal tutvuda tema poolt vanglale esitatud pöördumistega, et valida välja, millistest pöördumistest ta koopiaid soovib, et neid kohtusse saata. Samuti seda, et vangla ei otsi neid ise üles. Kaebaja palub kohustada vanglat võimaldada talle pöördumiste leidmist või et vangla ise leiaks need üles. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et kaebaja on soovinud esitada kohtule kohustamiskaebust, mis seisneb selles, et kohus kohustaks Tartu Vanglat võimaldama kaebajal tutvuda tema poolt vanglale esitatud pöördumistega (koopiate tegemise eesmärgil) või kohustaks Tartu Vanglat ise välja otsima pöördumised, mida kaebaja kirjeldab (pöördumised, kus viidatakse kompromissi võimalusele), et kaebaja saaks neist koopiad. Kaebusest ilmneb, et kaebus hõlmab pöördumisi, mida kaebaja peab vajalikuks esitada tõenditena kohtuasjas nr 3-20-556. II
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohus möönab, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg-st 1 tulenevalt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. HMS § 37 lg 4 kohaselt toimub dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Praegusel juhul on kaebaja soovinud tutvuda dokumentidega ja saada neist koopiaid asjades, milles haldusmenetlus on lõppenud. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib enda poolt vanglale esitatud pöördumistest koopiaid selleks, et esitada neid haldusasjas nr 3-20-556 tõenditena kohtuasja juurde. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud 8. oktoobril 2020 haldusasjas nr 3-20-556 kohtule avalduse, milles märgib, et vangla ei väljasta talle koopiaid tema pöördumistest, kus ta on viidanud kompromissi võimalusele. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda umbes 10 koopiat tema erinevatest pöördumistes, kus ta on viidanud kompromissile. Kaebaja täpsustas 22. oktoobri 2020. a avalduses tõendite kogumise nõuet ning 4. novembri 2020.
3-20-2110
a kohtumäärusega on kohus kohustanud haldusasjas nr 3-20-556 vastustajat hiljemalt 13. novembril 2020 esitama Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja taotluse kohta koguda täiendavaid tõendeid. Kohus on viidatud määruses märkinud, et juhul, kui kaebaja taotletud tõendite puhul on tegemist kohtuasja lahendamiseks asjasse puutuvate tõenditega või kuuluvad need haldusmenetluses kogutud tõendite hulka, siis palub kohus need Tartu Vanglal esitada. Seega on selgunud, et kaebajale on tema vanglale esitatud pöördumistest koopiate saamine vajalik selleks, et esitada neid tõenditena asja nr 3-20-556 juurde ning et kohus juba kaalub kaebaja taotluse alusel vastavate tõendite kogumist selles kohtuasjas. Seega ei saa vangla tegevus, mida kaebaja praeguses asjas vaidlustada soovib (kaebajale pöördumiste mittetutvustamine või nende vangla poolt mitte otsimine ja koopiate mitteväljastamine) riivata kuigi intensiivselt kaebaja õigusi väljaspool kõnealust kohtuasja. Kohus märgib, et vastavalt HKMS § 62 lõikele 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Seega ka juhul, kui kaebaja esitaks ise oma pöördumiste koopiad tõenditena haldusasja nr 3-20-556 juurde, teeks kohus HKMS § 62 lg-st 2 lähtuva menetlusliku otsustuse nende vajalikkuse ja asjassepuutuvuse kohta. HKMS § 59 lg 1 lsst 1 tulenevalt saab kohus olukorras, kus kaebaja ei saa haldusasjas vajalikke tõendeid ise esitada, nõuda need välja vastustajalt, kellel need tõendid on. Seega ei aitaks praeguse vaidluse lahendamine kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele haldusasjas nr 3-20-556. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ja kohustaks vanglat kaebaja taotlust rahuldama ja dokumentide koopiaid andma, sõltuks nende vastuvõtmine asjas nr 3-20-556 halduskohtu otsustusest. Kaebaja võimalikku õiguste riivet tuleb praegusel juhul pidada seega väheintensiivseks.
8.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus – kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ei oleks tõenäoline. Kaebaja kohustamisnõue seisneb selles, et vanglat tuleks kohustada võimaldama kaebajale tema poolt 2020. aastal vanglale esitatud pöördumistega tutvumist või alternatiivselt, et kohus kohustaks vanglat ise kaebajale vajalikke pöördumisi välja otsima ja neist koopiaid väljastama. Haldusorganil on küll tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 37 lõikest 1 kohustus võimaldada igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kuid kohtu hinnangul ei hõlma see olukorda, kus haldusmenetlused on lõppenud ja isik soovib tutvuda kõigi oma haldusorganile esitatud pöördumistega, mitte aga konkreetses haldusmenetluses kogutud dokumentidega. Tegemist ei ole ka põhiseaduse § 44 lg-s 3 kirjeldatud olukorraga, st et isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Praegusel kaebuse ese ei ole seotud asutuse (vangla) kogutud andmetega, vaid kaebaja enda esitatud pöördumistega, mille sisu oli talle teada. Kohtupraktikas pole peetud põhjendatuks isiku enda poolt esitatud pöördumistest koopiate väljastamist haldusorgani poolt (vt nt Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a otsus asjas 3-16-994, p 19.2-19.3). Seega ei saa pidada põhjendatuks ka isiku nõuet kõigi tema poolt haldusorganile esitatud pöördumistega tutvumiseks. Isikul on võimalik enne haldusorganile pöördumise esitamist teha sellest koopia või ärakiri. Olukorras, kus kaebaja on 2020. aastal esitanud vanglale üle 300 erineva pöördumise (dtl 30; pöördumiste loetelu dtl 14-24), ei saa pidada õigusvastaseks nende pöördumistega tutvumise mittevõimaldamist. Vangla on kaebajale väljastanud ülevaate tema pöördumistest, kus on ära toodud pöördumiste andmed (registreerimise aeg, number ja pealkiri). Vanglal puudub kohustus süstematiseerida kaebaja pöördumisi kaebaja vajadustest lähtuvalt ja neid koopiatena väljastada. Kohus möönab, et pöördumistega tutvumine ja koopiate saamine võib olla põhjendatud, kui isik näitab ära, miks ta seda oma õiguste kaitseks vajab. Kaebaja on küll praegusel juhul põhjendanud koopiate saamise vajadust, kuid tema eesmärk on saavutatav haldusasjas nr 3-20-556 tõendite kogumise taotluse esitamise teel.
3-20-2110
Eelnevat silmas pidades ei pea kohus kaebuse rahuldamist praeguses asjas tõenäoliseks, kuna sama eesmärgi saavutamine, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, on saavutatav menetlustoimingute kaudu haldusasjas nr 3-20-556. Kohustamisnõude lahendamisel peab kohus arvestama kujunenud õiguslikku ja faktilist olukorda (HKMS § 158 lg 2 ls 1).
9.Kohus asub kokkuvõttes seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
10.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.