lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-111487/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-111487/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1540
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 139 lg 1RiigilõivTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlusPlus Baltic OÜ12273105(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-111487

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL+

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-111487

Tsiviilasi

PlusPlus Baltic OÜ hagi Natalja Tšehhovskaja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 579,80 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende

•

esindajad •

•

Hageja: PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105, aadress: Eesti, Harjumaa, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jõe 3) Hageja lepinguline esindaja: Triin Linholm (aadress: Eesti, Harjumaa, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jõe 3, epost: [email protected]) Kostja: Natalja Tšehhovskaja (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress Eesti, XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada PlusPlus Baltic OÜ hagi Natalja Tšehhovskaja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Natalja Tšehhovskajalt 21.09.2012 PlusPlus Baltic OÜ-ga sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr 23391893 alusel tekkinud võlgnevus 546,13 eurot (viissada nelikümmend kuus eurot ja 13 eurosenti), mis sisaldab põhinõuet summas 420,86 eurot ja viivist summas 125,27 eurot, PlusPlus Baltic OÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
3.
Mõista Natalja Tšehhovskajalt PlusPlus Baltic OÜ kasuks välja viivis alates 31.05.2016 tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
7.Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Tsiviilasi nr 2-16-111487 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused

1.PlusPlus Baltic OÜ (hageja) ja Natalja Tšehhovskaja (kostja) sõlmisid 21.09.2012 võla tasumise kokkulepe nr 23391893 (tlk 27-29), millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkulepe p.1.2 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 441,03 eurot. Pooled sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks vastavalt kokkuleppe p.2.1 alusel summas 300 eurot. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdsetes osades ja kuumaksega 15 eurot kuus ja viimase osamaksega 7,99 eurot.
2.Kostja ei täitnud võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1 kui võlgnik ei täida maksegraafikut, kaotas kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkis õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.2 nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks ehk siis 420,86 eurot. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei tasunud arvestas hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates 15.01.2013 tähtaja saabumisega.
3.Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe punktis 1.2 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei esita hageja viiviste nõuet kokkulepe punktis 3.2 alusel, vaid võtab viivisnõude esitamise aluseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma (420,86) x viivitatud päevade arv (1359) x 0,022 % Põhisumma

Viivise arvestamise algus

420,86

16.01.2013

Viivise arvestamise lõpp 05.10.2016

Viivise määr

Viivise summa

0,022%

125,27

4.Hageja on arvestanud viiviseid alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,022 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (420,86 * 0,022%= 0,092 € * 365= 33,67 €).
5.Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 420,86 eurot ja viivised 125,27 eurot, tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisele järgnevast päevast tasumata võlgnevuse jäägilt. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja avaldas oma 15.11.2016 vastuses, et soovib hagejaga sõlmida kompromissi, mille kohaselt tasuks ta võlgnevuse katteks igakuiselt 5 eurot. Mingeid vastuväiteid kostja hagile esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-16-111487 Kohtu seisukoht

7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Vaidlust ei ole selles, et PlusPlus Baltic OÜ ja Natalja Tšehhovskaja sõlmisid 21.09.2012 võla tasumise kokkulepe nr 23391893 (tlk 27-29), millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkulepe p.1.2 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 441,03 eurot. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdsetes osades ja kuumaksega 15 eurot kuus ja viimase osamaksega 7,99 eurot.
9.Hageja palub esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 420,86 eurot ja viivised 125,27 eurot, tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisele järgnevast päevast tasumata võlgnevuse jäägilt.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 420,86 eurot, kuna kostja on jätnud tasumata kokkuleppest tulenevad osamaksed ning lepingu punkti 2.2 kohaselt on kogu põhinõue muutunud sissenõutavaks.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Poolte vahelisest võla tasumise kokkulepe punktist 3.2 tulenevalt on võlgnik kohustatud tasuma kokkuleppe rikkumisel hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt.
14.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid, kuna kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid 0,022% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Käesoleva kohtuotsuse punktis 3 toodud viivise arvestuse tabeli kohaselt on hageja arvestanud viiviseid summas 125,27 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 125,27 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasi nr 2-16-111487

17.Hageja esitas 25.11.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 413 eurot (125 eurot riigilõiv ja 288 eurot õigusabikulud).
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

lg 1

kohaselt

on

menetluskulud

19.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 30.01.2015 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot (tlk 6 ja 37).
20.Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
21.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
22.Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
23.Hagejat esindas Plusplus Baltic OÜ jurist Triin Linholm, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).
24.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 288 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisele kulutatud aeg.
25.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgituga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 288 eurot ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning ei vasta antud tsiviilasja keerukusele ja mahule.
26.Hageja poolt kohtule esitatud hagi on nö. tüüphagi, mille sarnaseid hageja tavapäraselt esitab. Seega on kohus seisukohal, et hagiavalduses andmete muutmine ei ole sedavõrd keerukas, et määrata hageja õigusabikuludeks 288 eurot. Samuti puudus käesolevas asjas sisuline vaidlus faktiliste asjaolude või õigusnormide kohaldamise üle.
27.Eelnevast tulenevalt ja lähtudes senisest kohtupraktikast on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on õigusabikulude mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 100 eurot.
28.Seega tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 225 eurot (riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja