lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1933/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1933/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1933

Haldusasi

XXi taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja –XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Katri Aavik

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1.Rahuldada XXi menetlusabi taotlus ja vabastada XXi riigilõivu tasumisest.
2.Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta XXi taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata.
4.Toimetada määrus taotlejale ja Tallinna Vanglale kätte. Määruse punktidele 2 ja 3 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.XX esitas 06.10.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Taotluses palutakse kohtul välja nõuda: 1) kõik tema poolt koostatud avalduste koopiad alates 04.09.2020, mis puudutavad tema ravi ja paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse vangistusseaduse § 69 alusel; 2) videosalvestised selle kohta, et tema kambri juures käisid 07.09, 08.09 ja 21.09 meditsiiniõde ning 09.09.2020 direktor; 3) tema kontaktiisiku ütlused selle olukorra kohta; 4) tema üksuse juhi ütlused selle olukorra kohta. 14.10. 2020 esitatud taotluse täpsustuse põhjenduste järgi võib Tallinna Vangla hävitada tõendid. Kadunud on XXi 09.08.2020 esitatud vaie ning 09.09.2020 esitatud vaie ning muud tõendid. Samuti on kadunud 07.08.2020 esitatud taotlus psühhiaatri juurde saamiseks. XX esitas kahju hüvitamise nõude, kuid seda ei ole läbi vaadatud 3 kuu jooksul. Videosalvestised ning elektrooniline kirjavahetus hävitatakse selle aja jooksul, kuna see on tavapärane praktika.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla esitas 20.10.2020 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse läbi vaatamata, kuna asjas tähtsust omavad tõendid ei muutu kättesaamatuks. XX on esitanud viidatud teemades vanglale kaks taotlust, millest üks on lahendamisel ja teises esitatud taotlusele ei soovi XX kirjalikku vastust st ta loobus taotlusest. Seega tuleb vanglal kõigepealt lahendada menetluses olev taotlus, kui see jäetakse rahuldamata, siis on XXil võimalus esitada vaie ja kohus saab menetleda ka tema esialgse õiguskaitse taotlust. Vangla lisab, et kui XX on esitanud vanglale põhjenduse, miks ta videosalvestise säilitamist soovib viidates konkreetsele kohtuasjale,

siis on vangla vastava taotluse ka rahuldanud. Seejuures ei ole vangla hinnanud kas ja mida vastava videosalvestisega on võimalik tõendada ja kas asjaolu omab asja lahendamisel tähtsust. Vangla täpsustab, et salvestistel jäädvustatakse vaid pilti, mitte heli. Seega saab videosalvestis tõendada vanglateenistuja kambri juures viibimise fakti ning XXi ja vanglateenistuja vestluse sisu tõendamiseks on vajalik koguda muu tõend (ütlus). Haldusasja raames on kaebaja esitanud vanglale arusaadavalt kaks põhjust tõendite säilitamiseks: 1) tõendada tema ravimisest keeldumist, 2) tõendada asjaolusid, mis puudutavad tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Mõlemal juhul on tegemist küsimusega, mida on kohus juba erinevate menetluse käigus arutanud.

3.Tervishoiuteenuse osutamise küsimused (keeldumine ravimisest) on maakohtu pädevuses ja taotleja on pöördunud ka Harju Maakohtu poole seoses psühhiaatrilise raviga. Asjas 2-20-14386 oli taotleja nõudeks kohustada Tallinna Vanglat teda ravima. Harju Maakohtu 09.10.2020 määrusega jäeti hagi tagamine rahuldamata, kuna hagejal on võimalik taotleda kohtult tervishoiuteenuse osutamist, mitte aga konkreetse ravi või ravimi määramist. Kaebaja on vangistuse jooksul alates 06.07.2020 käinud Tallinna Vanglas psühhiaatri vastuvõtul viiel korral. Igakordselt on hinnatud patsiendi seisundit ja määratud vastavalt kaebustele ka ravi. Taotleja toob kohaselt välja, et tema esialgse õiguskaitse taotlusi on kohus arutanud haldusasjade 3-20-1470 ja 3-20-1734 raames. Haldusasi 3-20-1470 puudutas toitlustamisega seonduvaid küsimusi, sh eeltõendamismenetluses tõendite kogumist. Toitlustamise teemal on laekunud Tallinna Halduskohtult ka Tallinna Vanglale kohtunõue asja 3-20-1986 raames. Haldusasi 3-20-1734 puudutas taotleja paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse. Selle raames on Tallinna Vangla ka kinnitanud, et on teadlik taotleja tervislikust seisundist ja sellega arvestatakse ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Kinnipeetaval on olnud võimalik olnud korduvalt saada kokku psühhiaatriga. Vangla on hinnanud ka korduvalt tema tervislikku seisundit täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal. Tallinna Halduskohtult on laekunud ka kohtunõue XXi eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta (haldusasi 3-20-2021).
4.Tallinna Vangla säilitab kõik konkreetse haldusmenetluses raames kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. Millised tõendid on asja lahendamiseks vajalikud, otsustab vangla uurimispõhimõtte alusel. Asja lahendamisel võib, kuid ei pruugi osutuda vajalikuks ütluste võtmine erinevatelt vanglateenistujatelt. Samuti võib, kuid ei pruugi osutuda vajalikuks sündmuse vaatlus video vahendusel. Vangla säilitab kõiki videosalvestisi piisava perioodi, et vaidemenetluse käigus teostada vajadusel sündmuste kontroll videosalvestiste kaudu. Seeläbi saab ka otsustada kas konkreetsel juhul vajab videosalvestis eraldiseisvalt pikemat säilitamist. Videosalvestiste säilitamine eeldab eraldi salvestusressurssi ja see ei ole piiramatu. XX ei selgita oma taotluses ei vanglale ega kohtule, mida ta videosalvestiste abil soovib tõendada. Dokumendihaldusprogrammis registreeritud dokumente säilitatakse kuni nende säilitamistähtaja lõpuni. Ka haldusasja 3-20-1470 raames oli kohus seisukohal, et koopiate nõudmine taotleja enda koostatud kirjalikest pöördumistest (vaided ja taotlused) ei ole vajalik, sest tegemist ei ole tõenditega, mis võiksid kaotsi minna, oluliselt muutuda või mille saamine ning kasutamine poleks hiljem võimalik või oleks raskendatud. Vanglate tegevuse peale esitatud kaebuste senistest menetlustest on teada, et vangla säilitab kinnipeetavate esitatud kirjalikke avaldusi. Ka oht, et vanglaametnikku ei ole võimalik hiljem küsitleda, ei ole reaalne. Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2020 määruse 3-201470 p 13 toob välja, et menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas eeltõendamismenetluse raames asja lahendamiseks tõenäoliselt tähtsust mitteomavate tõendite kogumine (HKMS § 2 lg 2).

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

5.Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 6 tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda samuti 15 euro suurune riigilõiv. Eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu

50 eurot (RLS § 59 lg 17). XX ei ole tasunud riigilõivu ning esitas menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmeid perioodi 05.06.2020-05.10.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 65 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2020. aastal 29,20 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Konto lõppjääk oli 7,69 eurot. Arvestades eelnevat, vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7.XXi kohtusse pöördumise eesmärk on tagada tõendid võimaliku vaidluse (kahju hüvitamise nõude) jaoks seoses XXi raviga ning tema paigutamisega eraldatud lukustatud kambrisse. Kohus tõlgendab XXi taotlust eeltõendamismenetluse algatamise taotlusena ning kahjunõude menetlemise ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tõendite säilitamiseks.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). HKMS ei näe ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlust kahjunõude menetlemisel haldusmenetluses pöördumatute tagajärgede puudumise tõttu. Samas märgib kohus, et 06.10.2020 taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks kannab juba tõendite säilitamise eesmärki. Kohus lahendab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse praeguse määrusega, mistõttu ei anna esialgse õiguskaitse taotlemine taotlejale ka asja kiirema lahendamise eelist. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse lahendamine
9.HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus halduskohtumenetluses menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 244 lg-st 1 tuleneb, et eeltõendamismenetlust võib kohaldada nii põhimenetluses kui mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist, kui sellega nõustub teine menetlusosaline või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Enne põhimenetluse algatamist peab eeltõendamismenetluse korraldamiseks esinema seega mõjuv põhjus ning tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenemise oht. Arvestades, et eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb hinnata ka võimaliku kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust. Alternatiivselt on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik vastustaja nõusolek. Selleks tuleb vastustajat teavitada eeltõendamismenetluse algatamise taotlusest (TsMS § 248 lg 3) ning anda võimalus esitada seisukoht eeltõendamismenetluse vajalikkuse ja selle raames taotletud konkreetse menetlustoimingu põhjendatusele (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2020 kohtumäärus haldusasjas 3-20-1470).
10.XX selgitas 14.10.2020, et esitas kahju hüvitamise nõude vanglale, mistõttu on vajalik taotluses nimetatud tõendite säilitamine. XX soovib tõendada, et tema ravist on keeldutud ning asjaolusid seoses tema lukustatud kambrisse paigutamisega. Tallinna Vangla kinnitusel on nende menetluses 12 erinevat XXi kahju hüvitamise nõuet. Kohus teavitas vastustajat XXi taotlusest, kuid vangla ei andnud 21.10.2020 vastuses nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Vangla kinnitusel kogutakse asjas tähtsust omavad tõendid iga menetluse käigus ning vajadusel säilitatakse. Millised tõendid on asja lahendamiseks vajalikud, otsustab vangla uurimispõhimõtte alusel. Vangla säilitab kõiki videosalvestisi piisava perioodi, et menetluse käigus teostada vajadusel videosalvestitelt sündmuste kontroll. Seeläbi saab ka otsustada kas konkreetsel juhul vajab videosalvestis eraldiseisvalt pikemat säilitamist. Videosalvestiste säilitamine eeldab eraldi salvestusressurssi ja see ei ole piiramatu. Vanglateenistujatelt on võimalik selgitusi võtta ka hilisemalt.
11.Täiendavalt märgib kohus järgmist. Tallinna Vangla kinnitusel on XX esitanud vanglale kaks taotlust videosalvestiste säilitamiseks (07.09 ja 08.09 vestlus meditsiiniõega, 06.08.2020 söögiaegade kohta, 09.09.2020 hommikuse loenduse kohta, vt Tallinna Vangla lisa 1). 09.09.2020 osas ei soovi taotleja vastust (vt Tallinna Vangla lisa 2). Teiste taotluste osas andis vangla tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (vastustaja lisa 3). Vangla kinnitusel ei ole XXi taotluseid lahendatud. Täiendavalt kinnitas vangla, et kui XX on esitanud vanglale põhjenduse, miks ta videosalvestise säilitamist soovib viidates konkreetsele kohtuasjale (Tallinna Vangla lisa 4), siis on vangla vastava taotluse ka rahuldanud (Tallinna Vangla lisa 5). Lisaks menetleb Tallinna Halduskohus erinevates kohtuasjades XXi kaebuseid mh seonduvalt taotleja paigutamisega eraldatud lukustatud kambrisse. Ka raviküsimust arutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-14386. Kohus saab konkreetse asja raames hinnata vajadust koguda täiendavaid tõendeid või neid kohustada säilitama.
12.Kohtu hinnangul puudub vajadus enne kohtumenetlust tõendeid koguda ja tagada, sest puudub alus eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Seetõttu jätab kohus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 27.01.2021 MÄÄRUSEGA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium