Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1933
Haldusasi
XX taotlus eeltõendamismenetluse korraldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Katri Aavik
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1933 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.
Jätta rahuldamata XX taotlus vaadata määruskaebus läbi suulises menetluses.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1933 resolutsiooni punkt 2 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Jätta halduskohtu määruse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Tagastada XX määruskaebusele lisatud Tallinna Vangla 29. oktoobri 2020. a vastus nr 5-8/20/19935-4 määruskaebuse esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 ja § 252 lg 7; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg 4 ls 2).
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2020 taotluse (täiendatud 14.10.2020 ja 23.10.2020) korraldada eeltõendamismenetlus tõendite tagamiseks. Taotleja palub nõuda Tallinna Vanglalt välja: 1) kõik taotleja koostatud avalduste koopiad alates 04.09.2020, mis puudutavad tema ravimist ja täiendavate julgeolekuabinõude
3-20-1933 kohaldamist; 2) videosalvestised sellest, et taotlejat külastasid 07.09.2020, 08.09.2020 ja 21.09.2020 meditsiiniõde ning 09.09.2020 direktor; 3) taotleja kontaktisiku ja üksuse juhi ütlused kujunenud olukorra kohta. Taotleja paigutati 04.09.2020 lukustatud kambrisse ilma arsti läbivaatuseta. Taotleja pani toime veel korrarikkumisi, mistõttu paigutati ta 09.09.2020 tugevdatud järelevalvega osakonda ja kehtestati täiendavad liikumispiirangud ning 30.09.2020 kohaldati veel ohjeldusmeetmeid (käerauad). Taotleja on vanglalt korduvalt soovinud saada psühhiaatrilist abi, kuid seda pole võimaldatud. Taotlejale anti 01.10.2020 ravimite üledoos, mille tagajärjel on senini mürgistusnähud (peavalud), aga nende leevendamiseks unerohtu ei anta. Taotleja on esitanud vanglale hulgaliselt avaldusi, kuid keegi neile ei reageeri. Esineb oht, et Tallinna Vangla võib tõendid hävitada. Juba on kadunud mitu pöördumist vangla poole, 09.08.2020 ja 09.09.2020 vaided ning muud tõendid, samuti 07.08.2020 taotlus psühhiaatri juurde saamiseks. Videosalvestiste ja kirjavahetuse hävitamine kohtumenetluse takistamiseks on Tallinna Vangla tavaline praktika. Taotleja soovis ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi määramist.
2.Tallinna Vangla palus 20.10.2020 vastuses jätta taotlus rahuldamata. XX on esitanud asjassepuutuvate videosalvestiste säilitamiseks vanglale kaks taotlust (13.09.2020 ja 02.10.2020), millest üks on lahendamisel ja teisest on taotleja loobunud. Seega tuleb vanglal kõigepealt lahendada isiku taotlus ning alles selle rahuldamata jätmisel saab ta esitada vaide ja taotleda ka esialgset õiguskaitset. Tallinna Vangla on videosalvestisi säilitanud, kui taotleja on põhjendanud videosalvestiste säilitamise vajadust viitega konkreetsele kohtuasjale (nt Tallinna Vangla 14.09.2020 vastus nr 5-8/20/19605-2). Vangla ei hinda seda, kas ja mida saab vastava salvestisega tõendada ning kas see omab asjas tähtsust. Videosalvestistel jäädvustatakse üksnes pilti, mitte heli. Seetõttu saavad salvestised tõendada üksnes vangla ametnike taotleja kambri juures viibimise fakti. Taotleja ja vanglateenistuja vestluste sisu tõendamiseks tuleb koguda muid tõendeid (nt ütlused). Praegusel juhul on XX taotlenud tõendite säilitamist kahel põhjusel (seoses ravimisest keeldumisega ja lukustatud kambrisse paigutamisega). Mõlemat küsimust on kohtud erinevates menetlustes arutanud. Psühhiaatrilise raviga seoses on taotleja pöördunud Harju Maakohtusse (tsiviilasi nr 2-20-14386) ja 09.10.2020 määrusega jäeti tema hagi tagamise taotlus rahuldamata. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega seonduvalt on Tallinna Vangla haldusasjas nr 3-20-1734 kinnitanud, et on teadlik XX tervislikust seisundist ja arvestab sellega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Taotleja on saanud korduvalt kohtuda vangla psühhiaatriga ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal on tema terviseseisundit korduvalt hinnatud. Taotleja lukustatud kambrisse paigutamist puudutab ka haldusasi nr 3-20-2021. Eeltõendamismenetluse korraldamiseks puudub vajadus, sest vangla säilitab kõik konkreetse haldusmenetluse raames kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Millised tõendid on asja lahendamiseks vajalikud, otsustatakse uurimispõhimõtte alusel. Vangla säilitab kõiki videosalvestisi piisavalt pikka aega, et vaidemenetluse käigus oleks vajaduse korral võimalik kontrollida sündmuste kulgu videosalvestiste kaudu. Seeläbi saab ka otsustada, kas videosalvestist tuleb konkreetsel juhul säilitada pikemalt. Salvestiste säilitamine eeldab eraldi salvestusressurssi, mis ei ole piiramatu. Taotleja ei ole selgitanud, mida ta soovib videosalvestiste abil tõendada. Vangla dokumendihaldusprogrammis registreeritud dokumente säilitatakse kuni säilitamistähtaja lõpuni. Tallinna Halduskohus leidis 27.08.2020 määruses nr 3-20-1470 (p 13), et koopiate nõudmine taotleja enda koostatud kirjalikest pöördumistest ei ole vajalik, sest tegemist ei ole tõenditega, mis võiksid kaotsi minna, oluliselt muutuda või mille saamine ning kasutamine poleks hiljem võimalik või oleks raskendatud. Kohtupraktikast on teada, et vangla säilitab kinnipeetavate esitatud kirjalikke avaldusi. Reaalne ei ole ka oht, et vanglaametnikku ei ole võimalik hiljem küsitleda. Eeltõendamismenetluse korraldamine asja
2(5)
3-20-1933 lahendamiseks tõenäoliselt tähtsust mitteomavate tõendite kogumine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (HKMS § 2 lg 2).
3.Tallinna Halduskohus vabastas 26.10.2020 määrusega taotleja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata XX taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 2) ja eeltõendamismenetluse korraldamiseks (resolutsiooni p 3). Kohus tõlgendas, et taotleja on esitanud taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja kahjunõude menetlemise ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse tõendite säilitamiseks. Pöördumatute tagajärgede puudumise tõttu ei näe HKMS ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlus kahjunõude menetlemisel haldusmenetluses. Tõendite säilitamise eesmärki kannab endas ka taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks ning seega ei anna esialgse õiguskaitse taotlus isikule asja kiirema lahendamise eelist. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seega rahuldamata. HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 alusel võib mõjuval põhjusel eeltõendamismenetlust kohaldada enne põhimenetluse algatamist kas vastustaja nõusolekul või juhul, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Kuna eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb hinnata ka võimaliku kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2020 määrus nr 3-20-1470, p 10). Taotleja on selgitanud, et esitas vanglale kahju hüvitamise nõude, mistõttu on vajalik säilitada taotluses nimetatud tõendid. Tallinna Vangla menetluses on 12 erinevat XX kahju hüvitamise nõuet. Tallinna Vangla ei nõustunud 21.10.2020 vastuses eeltõendamismenetluse korraldamisega, selgitades, et kõik tähtsust omavad tõendid kogutakse haldusmenetluse käigus ja neid säilitatakse piisavalt pikka aega, et võimaldada sündmuste kontrollimist. Vastustaja on lisaks kinnitanud, et kui taotleja on videosalvestise säilitamist soovides viidanud konkreetsele kohtuasjale, siis on vangla taotluse ka rahuldanud. Täiendavate tõendite kogumiseks või nende säilitamiseks kohustamise vajadust saavad kohtud hinnata konkreetsete asjade raames, mis seonduvad XX ravimisega või lukustatud kambrisse paigutamisega. Puudub vajadus koguda ja tagada tõendeid juba enne kohtumenetlust, sest pole alust eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.XX palub 03.11.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning rahuldada tema taotlused. Halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja rikkunud menetlusnorme. Jääb arusaamatuks, miks lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Määruskaebus esitaja esitas ajavahemikul 04.09.2020–06.10.2020 vanglale umbes 70 avaldust, kuid vangla on väitnud, et neid oli vaid 11. Kadunud on 6–8 avaldust ning vangla ei säilita videosalvestisi (vt lisa 4 – Tallinna Vangla 29.10.2020 vastus nr 5-8/20/19935-4). Määruskaebuse esitaja palub vaadata määruskaebus läbi suulises menetluses ja tagastada talle määruskaebuse lisa 4.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 56 lg 3 ja § 252 lg 7; TsMS § 247 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida selle kohta Tallinna Vangla seisukohta, vaid arvestab tema poolt varasemalt avaldatuga. 3(5)
3-20-1933
6.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebuse esitaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks ta peab vajalikuks määruskaebuse lahendamist kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebuse väiteid piisava põhjalikkusega analüüsida ka kirjalikus menetluses ning see võimaldab ka asja kiiremat lahendamist. Määruskaebuse esitajal on olnud võimalik esitada kõik oma põhjendused kohtutele kirjalikult ja tema seisukohad on piisavalt arusaadavad. Ka halduskohtul puudus seadusest tulenev kohustus lahendada taotlus istungimenetluses ja taotleja ei avaldanud selleks ka eraldi soovi. Kuna halduskohus eeltõendamismenetlust ei algatanud, siis puudus mh vajadus korraldada kohtuistung taotletud tunnistajate ütluste kogumiseks.
7.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja on soovinud eeltõendamismenetluse korraldamist eesmärgiga tagada tõendite säilimine, mis on vajalikud tema ravimist ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (alates 04.09.2020) käsitleva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks. Ehkki nimetatud kahjunõudeid ei ole kohtule esitatud, saab Tallinna Vangla 21.10.2020 vastusele lisatud tabelist järeldada, et XX on väidetud kahjunõuded ilmselt esitanud (arvatavasti 23.09.2020), kuid neid pole veel lahendatud. Kuna asjas ei käi vaidemenetlust ja pole esitatud ka kaebust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse resolutsiooni p-s 2.
8.HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 järgi võib eeltõendamismenetlust mõjuval põhjusel kohaldada ka enne põhimenetluse algatamist, kui sellega nõustub teine menetlusosaline või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Kuna praegusel juhul ei ole Tallinna Vangla 20.10.2020 seisukohas eeltõendamismenetlusega nõustunud, siis pidi eeltõendamismenetluse algatamiseks esinema mõjuv põhjus ning oht, et tõendite hilisem kogumine pole võimalik. Kuivõrd eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb hinnata ka kavandatava kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2020 määrus nr 3-20-1470, p 10; 13.03.2020 määrus nr 2-19-13636, p 43; HKMS § 1 lg 3, TsMS § 244 lg 5 ja HKMS § 62 lg 2).
9.XX ei saa halduskohtult taotleda eeltõendamismenetluse korraldamist hilisema kahju hüvitamise nõude tarbeks, mille aluseks on Tallinna Vangla poolt (psühhiaatrilise) ravi osutamata jätmine. Tervisehoiuteenuse osutamine vanglas toimub eraõiguslikus suhtes ning sellest tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu 22.09.2020 otsus nr 3-17-2859, p 13; 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Halduskohtu funktsioon ei ole korraldada eeltõendamismenetlust teist liiki kohtumenetluste jaoks (Riigikohtu 02.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 14). Seega, kui isik soovib eeltõendamismenetluse algatamist eesmärgiga tagada tõendite säilimine sellise kahju hüvitamise nõude hilisemaks lahendamiseks, mille menetlemine on maakohtu pädevuses, siis tuleb tal esitada taotlus eeltõendamismenetluse korraldamiseks samuti maakohtule. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses XX võimaliku kahju hüvitamise kaebusega, mis seondub tema paigutamisega eraldatud lukustatud kambrisse, ei olnud alust. XX on küll väitnud, et vangla hävitab tõendeid, kuid pole seda veenvalt põhistanud. Tallinna Vangla on selgitanud, et säilitab kõik konkreetse haldusmenetluse raames kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluse lõpuni. Ka videosalvestisi säilitatakse vähemasti senikaua, et vaidemenetluses on tagatud kõigi vajalike asjaolude väljaselgitamine. XX ei ole täpsustanud, mida ta soovib videosalvestistega tõendada. Kuna vangla kinnitusel salvestavad videokaamerad üksnes pilti, kuid mitte heli, siis 4(5)
3-20-1933 saaksid need tõendada üksnes vanglateenistujate XX kambri juures viibimise fakti. Isegi kui videosalvestised kinnitavad kaebaja väidet, et teda külastasid 07.09.2020, 08.09.2020 ja 21.09.2020 meditsiiniõde ning 09.09.2020 direktor, ei võimalda see teha mingeid järeldusi selle kohta, kas XX-le on keeldutud andmast psühiaatrilist abi. Menetlusökonoomia põhimõttega (HKMS § 2 lg 2) ei ole kooskõlas eeltõendamismenetluse korraldamine selliste tõendite kogumiseks, millel ei ole asja lahendamiseks tõenäoliselt tähtsust (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2020 määrus nr 3-20-1470, p 13). Vangla on lisaks viidanud, et kinnipeetavate põhjendatud taotluste alusel on vangla videosalvestised alati säilitanud.
11.Vanglateenistuse ametnikelt on võimalik võtta seletusi ka hilisemas menetlusetapis. Asjaolust, et Tallinna Vangla on 21.10.2020 menetlusdokumendis toonud välja, et XX on esitanud 11 kahjunõuet, ei saa järeldada, et kõik ülejäänud isiku esitatud avaldused oleksid kadunud. Määruskaebusele lisatud Tallinna Vangla 16.09.2020 ja 23.10.2020 vastused taotleja teabenõuetele kinnitavad, et XX on esitanud 22.07.2020–22.10.2020 vanglale ca 200 erinevat registreeritud pöördumist. Pöördumiste suurest hulgast tulenevalt võib neile vastamine võtta tavapärasest kauem aega, kuid see ei kinnita pöördumiste kaotsiminekut. Kaebaja on konkreetselt viidanud 09.08.2020 ja 09.09.2020 vaiete kadumisele, kuid vangla pöördumiste loetelust nähtub, et 13.08.2020 on registreeritud nr 5-15/20/17590-1 all „XX vaie 09.08.2020“ ja 11.09.2020 on registreeritud nr 5-18/20/19774-1 all „XX kadunud vaie“. Seega võib taotlejas teatud segadust olla tekitanud üksnes asjaolu, et tema pöördumised on vanglas registreeritud mõnepäevase hilinemisega.
12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohus on jätnud tähelepanuta XX 06.10.2020 riigi õigusabi taotluse, milles taotleja soovis advokaadi määramist mh esindamiseks esialgse õiguskaitse menetluses ja eeltõendamismenetluses, ning XX 23.10.2020 taotluse tõendi kogumiseks. Kuna XX ei ole määruskaebuses riigi õigusabi taotluse lahendamata jätmisele vastuväiteid esitanud ega esitanud ka uut riigi õigusabi taotlust, siis võib järeldada, et ta on taotlusest loobunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi taotluse lahendamata jätmine saanud lisaks mõjutada asja sisulist lahendamist. Määruse õiguspärasust ei ole kokkuvõttes mõjutanud seegi, et halduskohus jättis lahendamata XX 23.10.2020 taotluse võtta kriminaalasjast nr 1-15-1007 või haldusasjast nr 3-15-3145 praeguse asja juurde väljavõte aktist nr 14E-KKKS0006 (lk 6), mille kohaselt ei ole tema psühhiaatriline seisund ravitav, kuid medikamentoosse ja psühhoterapeutilise sekkumisega on võimalik vähendada impulsiivsuse ja agressiivsuse taset. Taotleja soovis sellega tõendada psühhiaatriliste häirete esinemist, kuid see asjaolu ei oma praeguses vaidluses tähtsust.
13.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p 2 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
14.Vastavalt määruskaebuses taotletule tagastab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud Tallinna Vangla 29.10.2020 vastuse nr 5-8/20/19935-4 (lisa 4) määruskaebuse esitajale. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.