lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-14364/9

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14364/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-14364

Kohtuasi

OV (V) avaldus notar Robert Kimmeli (Kimmel) vastu ametitoimingu tegemise kohustamiseks ja lepingu tõestamata jätmise otsuse uuesti läbi vaatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OV määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja OV (ik XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Puudutatud isik notar Robert Kimmel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2016 määrus ja saata asi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.OV (avaldaja) esitas 23.09.2016 Harju Maakohtule avalduse notar Robert Kimmeli vastu, milles palus kohustada notarit tõestama korteriomandi (registriosa nr 8083201) hüpoteegiga koormamise leping PV nõusolekuta ja kohustada notarit uuesti läbi vaatama korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamata jätmise otsus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Notar kinnitas kohtule, et tema seisukoht vaidlusaluse hüpoteegilepingu tõestamise osas ei ole muutunud. Hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatu järgi on vaidlusalusel korteriomandil üks omanik, on alust arvata, et korteriomand on saanud ühisvara esemeks. Seda on abielu kestel parendatud ning avaldaja ja tema endine abikaasa on kinnitanud kolmel korral korterile hüpoteeki seades, et vaidlusalune korteriomand on abikaasade ühisvara.
3.Maakohus keeldus 12.10.2016 määrusega osaliselt avaldaja avalduse menetlusse võtmisest, s.o osas, milles avaldaja palus kohustada notarit tõestama korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping PV nõusolekuta. Maakohtu lahend
4.Maakohus keeldus 25.10.2016 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul olid avaldaja ja notar erinevatel seisukohtadel, kas korteriomand on abikaasade ühis- või lahusvara. Kuivõrd notar arvas, et vaidlusalune korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, keeldus ta ametitoimingu tegemisest, mille jaoks oli vastavalt PKS § 29 lg-le 1 vajalik mõlema abikaasa nõusolek. Oma veendumuse püsimist kinnitas notar kohtule ka enne asja menetlusse võtmata jätmise otsustamist. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult PKS §-s 61 sätestatut järgides. PKS § 28 lg 1 järgi teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi abikaasad ühiselt, kui see ei ole kokku lepitud teisiti ning PKS § 29 lg 1 kohaselt võivad abikaasad ühisvaraga seotud tehinguid, milleks on ka hüpoteegi seadmine korteriomandile, pidada ühiselt. Eelnevast tulenevalt oli esmalt oluline hagimenetluse raames välja selgitada korteriomandi kuuluvus. Praegusel juhul ei saanud avaldusega, kus avaldaja märkis, et korteriomand on tema lahusvara ja puudutatud isikuks oli notar, kellelt paluti tehingu tõestamata jätmise otsus uuesti läbi vaadata, avaldaja oma õigusi efektiivselt ja perspektiivikalt kaitsta ning oma eesmärki saavutada. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada, võtta kaebaja avaldus menetlusse ja kohustada maakohust asja sisuliselt lahendama. Kohus ei saa keelduda avalduse menetlusse võtmisest üksnes seetõttu, et menetlusosalised on vaidlusaluses küsimuses eriarvamusel. Tõestamistoimingu tegemisest keeldumise alused on määratletud TõS §-s 4. Avaldaja avaldus oli suunatud tõestamistoimingu tegemisest keeldumise aluse tuvastamisele. Kui notaril oleks õigus sõltumata põhjusest keelduda tõestamistoimingu tegemisest, ei oleks seadusandja notariaadiseaduse § 41 lg-s 5 ette näinud kaebaja õigust pöörduda kohtu poole ja ei oleks ette näinud eraldi menetlust notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamiseks (TsMS § 475 lg 1 p 152). Kohtu keeldumine riivab märkimisväärselt kaebaja põhiõigust kohtulikule kaitsele. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtusse pöördumise õigus ei ole sisuliselt tagatud siis, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ainuüksi seetõttu, et teine pool vaidleb nõudele vastu. Praegusel juhul keeldus kohus õiguse mõistmisest. Hagita menetluses kohaldub kohtu uurimispõhimõte. Sellest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ning alles seejärel otsustada, kas notaril on õigus hüpoteegilepingu tõestamisest keelduda. Uurimispõhimõtte sisuks on muuhulgas kohtu

kohustus lahendada asi sisuliselt, mitte keelduda asja menetlemisest üksnes teise poole mittenõustumisele tuginedes, asjaolusid välja selgitamata ja õigust kohaldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei saanud ilma teise abikaasata tuvastada, kas vaidlusalune korteriomand on avaldaja lahusvara. Kuid abikaasa ärakuulamise vajadus ei takista avalduse menetlemist või avalduse menetlusse võtmist. TsMS § 198 lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Sama sätte kolmas lause võimaldab kaebaja endise abikaasa ära kuulata ka teda menetlusse kaasamata. Seega ei takista abikaasa ära kuulamise vajadus avalduse menetlust. Ringkonnakohtu seisukoht

6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata peamiselt põhjusel, et vaidlusaluse korteri omanike ring ei ole vastuvaidlematult kindlaks tehtud (avaldaja ja notar on eriarvamustel) ning seda ei ole võimalik ka hagita menetluse raames välja selgitada. Samal ajal ei olnud avaldaja palunud kohtult nõusolekut teha tehing ühisvarasse kuuluva korteriga teise abikaasa nõusolekuta PKS § 29 lg 3 alusel. Seega ei saanud avaldaja esitatud avaldusega oma õigusi efektiivselt ja perspektiivikalt kaitsta ning oma eesmärki saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 5 alusel peetavas menetluses ei saa kohus asuda abikaasade vara jagama. Kuid praegusel juhul oli maakohtu järeldus asja perspektiivituse osas ennatlik. Avaldaja pöördus kohtu poole NotS § 41 lg 5 alusel, et kohus kontrolliks, kas notar keeldus õiguspäraselt ametitoimingu tegemisest. Selleks, et tuvastada notari tegevuse õiguspärasus või õigusvastasus, tuleb tema tegevust praegusel juhul hinnata tõestamisseaduse (TõS) alusel. Seega tuli maakohtul asja menetlusse võtmisel esitatud asjaolude pinnalt ja edaspidi selle menetlemisel tuvastada, kas avaldaja poolt taotletud toimingu eesmärgid olid vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või olid ilmselt lubamatud ja ebaausad või puudus tehingupoolel või muul asjaosalisel vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus (TõS § 4). Eelnev tuleb välja selgitada TõS 2. peatüki 3. jao kaudu. Notar selgitab tõestamistoimingu tegemiseks välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud (TõS § 18 lg 1), kusjuures tehingute puhul, mis puudutavad kinnistusraamatusse kandmisele kuuluvat asjaõigust, kontrollib notar eelnevalt tehinguks vajaliku käsutusõiguse olemasolu vastavast registrist ja vajaduse korral abieluvararegistrist. Esitatud asjaoludest nähtub, et registrites on vaidlusalusel korteril üks omanik. TõS § 22 lg 1 kohaselt, kui tehingu ese võib olla abikaasade või endiste abikaasade ühisvara, märgib notar notariaalakti osaleja perekonnaseisu ja kuidas ta selle tuvastas ning miks tehingu ese võib kuuluda ühisvara hulka. Kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks korteriomand ei võiks olla avaldaja lahusvaraks. Ringkonnakohus selgitab, et teise astme kohus ei saa maakohtu asemel võtta kaebaja avaldust menetlusse ja kohustada maakohust asja sisuliselt lahendama. Asja menetlusse võtmise otsustab kohus, kus vaadatakse asi läbi. TsMS § 11 lg 1 kohaselt on selleks maakohus.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul arvestada kohaseid õigusnorme ja otsustada, kas praegusel juhul on alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja