Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14364
Tsiviilasi
XX avaldus kohustada notar Robert Kimmelit uuesti läbi vaatama hüpoteegilepingu tõestamata jätmise otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline esindajad
Menetluse liik
ja
tema Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Asjast puudutatud isikud: notar Robert Kimmel YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus.
2.Kohustada notar Robert Kimmelit uuesti läbi vaatama XX taotlus aadressil XXX, Tallinnas asuva korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamiseks.
3.XX määruskaebus rahuldada.
4.Jätta nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
5.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 696 lg 1). Avaldus
1.XX (avaldaja) esitas 23.09.2016 Harju Maakohtule avalduse notar Robert Kimmeli vastu, milles palus kohustada notarit tõestama korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, registriosa nr XXXXXXXX (korteriomand) hüpoteegiga koormamise leping YY nõusolekuta ja kohustada notarit uuesti läbi vaatama korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamata jätmise otsus. Avalduse kohaselt kuulub korteriomand avaldajale. Avaldaja soovib võtta laenu ning laenu saamise eelduseks on krediidiasutusele tagatise andmine korteriomandile hüpoteegi seadmisega. Hüpoteegi seadmise lepingu tõestamiseks pöördus avaldaja esindaja 22.08.2016
notar Robert Kimmeli poole. Notar keeldus nimetatud tehingut tõestamast ning edastas selle kohta 23.08.2016 oma kirjaliku põhjenduse. Notari põhjenduste kohaselt annab alust tõestamisseaduse (TõS) §-le 4 tuginedes lepingu tõestamisest keeldumiseks asjaolu, et korteriomandi parendustööd on tehtud vähemalt osaliselt abielu ajal. Samuti märgib notar, et avaldaja ja tema abikaasa, YY, on varasemalt kolmel korral koormanud korteriomandit hüpoteegiga ning on kõigil kordadel kinnitanud korteriomandi kuulumist ühisvarasse. Avaldaja ei nõustu notariga, kuna avaldaja soetas korteri vallasasjana 14.09.1995. Kinnistusraamatusse kanti korteriomand 12.02.2002. Omanikuna kanti sisse avaldaja. Abielu YY-ga sõlmiti 24.08.1999. Seega on tegemist avaldaja lahusvaraga. Samuti ei muudetud korteriomandi õiguslikku staatust 04.09.2014 abieluvaralepingu sõlmimisel. Asjaolu, et kolmel eelneval korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamisel on kohal olnud mõlemad abikaasad, oli tingitud puhtalt teadmatusest, võimalusest koos kohal olla ning samuti Riigikohtu praktika puudumisest. Mitte ühelgi juhul ei ole lepingutes väljendatud poolte tahet muuta korteriomandi staatust (lahusvarast ühisvaraks), vaid kõigil juhtudel väljendavad antud kinnitused avaldaja ekslikku arusaama õiguslikust olukorrast. Menetluse edasine käik
2.12.10.2016 määrusega keeldus kohus XX avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 alusel nõude osas, milles avaldaja palus notarit kohustada korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping tõestada ilma YY nõusolekuta.
3.Kohus küsis notarilt seisukohta avalduse menetlusse võtmise osas nõudes kohustada notarit uuesti läbi vaatama hüpoteegilepingu tõestamata jätmise otsus. Notar kinnitas kohtule, et tema seisukoht vaidlusaluse hüpoteegilepingu tõestamise osas ei ole muutunud. Hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatu järgi on vaidlusalusel korteriomandil üks omanik, on alust arvata, et korteriomand on saanud ühisvara esemeks. Seda on abielu kestel parendatud ning avaldaja ja tema endine abikaasa on kinnitanud kolmel korral korterile hüpoteeki seades, et vaidlusalune korteriomand on abikaasade ühisvara.
4.25.10.2016 määrusega keeldus kohus ka avalduse ülejäänud nõude osas menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel.
Avaldaja esitas Harju Maakohtu 25.10.2016 määrusele määruskaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohus 08.12.2016 määrusega tühistas Harju Maakohtu 25.10.2016 määrus ja saatis avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohtul tuli asja menetlusse võtmisel esitatud asjaolude pinnalt ja edaspidi selle menetlemisel tuvastada, kas avaldaja poolt taotletud toimingu eesmärgid olid vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või olid ilmselt lubamatud ja ebaausad või puudus tehingupoolel või muul asjaosalisel vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus (TõS § 4). Maakohus ei ole põhjendanud, miks korteriomand ei võiks olla avaldaja lahusvaraks.
Harju Maakohus võttis 16.12.2016 määrusega avalduse menetlusse.
11.04.2017 määrusega kaasas kohus menetlusse puudutatud isikuna YY.
9.18.04.2017 esitatud seisukohas märgib YY, et poolte ühisvara jagamine, mille hulgas on ka vaidlusalune korteriomand, on pooleli Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus (kohtuasi nr 33081/15). Seega sõltub otsus käesolevas kohtuasjas Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendist. Korteri kuuluvuse (kas ühisvara või lahusvara) küsimuse lahendamine väljub käesoleva menetluse, sh hagita menetluse raamest. Nimetatud asjaolu on võimalik tuvastada vaid hagimenetluses. 2 (7)
Korterit on poolte abielu kestel oluliselt parendatud, mille tulemusena on korteri väärtus oluliselt suurenenud, seega tuleb korter lugeda avaldaja ja YY ühisvara hulka kuuluvaks vastavalt kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 2 ja enne 01.07.2010 kehtinud PkS (PkS1995) 14 lg 1 alusel. Poolte abielu kestel on abikaasade rahaliste kulutuste tulemusel tehtud korterile parendusi kokku summas ca 50 000 eurot, mis korteri ostuhinda (so 24 960 krooni) arvestades on märkimisväärne summa ning mille tulemusena on korteri väärtus oluliselt suurenenud. Korteri osas on poolte abielu kestel abikaasade rahaliste kulutuste tulemusel tehtud mh järgmised parendused: 1999 aasta teises pooles – 2003. aastal toimus korteri ja korterelamu esialgne renoveerimine, mis nähtub mh notari poolt viidatud ehitus- ja kasutuslubadest, mille kohta on olemas ka asjakohased fotod. 2007. aastal osteti korterisse mullivann ja renoveeriti trepp, maksumusega ca 140 000 krooni. 2009. aastal toimus korteri renoveerimine veekahjustuse tagajärjel, maksumusega ca 91 000 krooni. 19.04.2013 sõlmiti poolte ja AS SEB Pank vahel laenuleping summas 40 000 eurot, millise laenu kasutamise sihtotstarve oli korterirenoveerimine ja sisekujundus. Arco Real Estate AS 2014 koostatud eksperthinnangust nähtuvalt on korterit oluliselt renoveeritud, mille tulemusena on korteri väärtuseks 13.11.2014 seisuga hinnatud kokku 433 000 eurot. 2014. aastal paigaldati soojuspump maksumusega 1 699 eurot. Ajal, mil korter omandati avaldaja poolt vallasasjana (14.09.1995), oli korteri suuruseks 86,7 m2. 12.02.2002 (so poolte abielu ajal) omandati avaldaja ja YY poolt aga korter suurusega 164,90 m2, seega omandati suurem osa korterist, so 78,20 m2 (164,9-86,7) poolte abielu kestel, mistõttu tuleb ka sel põhjusel korter lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Arco Real Estate AS 2014. aaastal koostatud eksperthinnangu kohaselt on seega korteri selle osa väärtus, mis on omandatud poolte abielu kestel ca 205 243.72 eurot (78,20 x 2 624.60). Eelneva tõttu on ka pooled ise pidanud korterit poolte ühisvara hulka kuuluvaks, mh taotles avaldaja 2014. aasta novembris AS-lt SEB Pank ka laenu eesmärgiga jagada korter ühisvarana selliselt, et korter jääks avaldajale ja avaldaja tasuks korteri eest YY-le hüvitise arvestusega 50% korteri väärtusest, millise lepingu sõlmimiseni pooled aga ei jõudnud. YY arvates keeldus notar õiguspäraselt avaldaja taotletud tehingu (hüpoteegi seadmine ilma YY nõusolekuta) tõestamisest, sest selleks ei olnud tal ühisvara teise omaniku YY nõusolek. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohtu 25.01.2018 määruses jättis kohus rahuldamata XX avalduse kohustada notar Robert Kimmelit uuesti läbi vaatama XXX, Tallinn korteriomandi nr XXXXXXXX hüpoteegilepingu tõestamata jätmise otsus. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.
11.Maakohus tuvastas määruses, et YY ja XX abielu on sõlmitud 24.08.1999 USA-s. Kohtule esitatud müügilepinguga 14.09.1995 on tõendatud, et avaldaja XX ostis vallasasjana XXX, Tallinn asuva eluruumi üldpinnaga 83,20 m2 vastavalt lepingu p-le 1. Sellel ajal ei olnud ta abielus YY-ga. Seega soetas avaldaja märgitud vallasaja enda omandisse. Kohtule esitatutud notariaalselt tõestatud lepingust 12.02.2002 nähtub, et XXX asuv maatükk ja sellel asuv ehitis on jagatud korteriomanditeks ning jagamise tulemusel moodustati korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 3 suurusega 164,90 m2. Seega on märgitud korteriomand XXX, Tallinn omandatud avaldaja poolt ajal kui ta oli juba abielus YY-ga ja samal ajal on omandatud korteriomand suurem kui vallasasjana ostetud korter XXX, Tallinn. Kohtule esitatud 16.04.2003 notariaalselt tõestatud lepingu, millega avaldaja ja YY ostsid LLL tn kinnistu, sissejuhatavast osast nähtub, et selle lepingu sõlmimisel osalesid lisaks hüpoteegipidajatele ka avaldaja ning YY. Lepingu p-s 2.2.3 on avaldaja kinnitatud, et lepingu p-s 1.2 nimetatud korteriomand nr CCCCC (uus registriosa nr XXXXXXXX), XXX, Tallinn, on tema omand. Selle lepinguga on avaldaja ja hüpoteegipidaja p-s 9.4.2. kokku leppinud, et XXX, Tallinn asuv kinnistu nr CCCCC koormatakse hüpoteegiga. Kohus leidis, et eelnevalt kahest viidatud dokumendist saab järeldada, et avaldaja ja YY pidasid veel 16.04.2003 korteriomandit XXX, Tallinn avaldaja lahusvaraks. Kohtule esitatud 01.11.2007 notariaalselt tõestatud hüpoteegi 3 (7)
seadmise lepingust nähtuvalt osalesid selle lepingu sõlmimisel nii avaldaja kui ka YY, ning selle lepingu p-ide 1.1. ja 2.1. järgi seab omanik (käeolevalt avaldaja) lepingu esemele 1 ehk korteriomandile XXX, Tallinn hüpoteegi, millega on nõus olnud YY. Järgnevas lepingus, mis on tõestatud 13.11.2009 notari poolt, on avaldaja ja YY kinnitanud, et lepingus nimetatud vara kuulub nende ühisvara hulka. Lepingus on nimetatud 3 eset: LLL, Tallinn, XXX ja PPP, Tallinn asuvad kinnistud, kusjuures on avaldaja p–s 1.4.1 ise kinnitanud lepingu, et lepingu ese 1 ning lepingu ese 2, milleks on vastavalt p-le 1.1 LLL, Tallinn asuv kinnistu ja p–le 1.2 asuv XXX, Tallinn asuv korteriomand on XX ja YY ühisomand. Seega on avaldaja ja YY olnud mõlemad arvamusel, et 2009. aasta seisuga tuleb pidada vaidlusalust XXX, Tallinn asuvat korteriomandit, nende ühisvaraks. Abieluvaralepingust 04.09.2014 nähtuvalt on LLL, Tallinn asuv kinnistu, mis on poolte ühisvara, kokkuleppe kohaselt jäetud XX lahusvaraks (lepingu pid 1.2., 21.1, 2.2.1), muid kokkuleppeid ei nähtu, kusjuures ei muuda XX ja YY nende vahelises varasuhtes ühisvara režiimi. Nende abielu on lahutatud 30.06.2016 tehtud otsusega. Kohtule notari poolt saadetud ehitusregistri andmete kohaselt on esimest korda väljastatud XXX, Tallinn olevale korterile ehitusluba rekonstrueerimiseks 15.06.1998, teist korda 17.12.2001, ehitise alustamise teatis pärineb 10.02.2003, kasutusloa väljastamise taotlus on registreeritud 02.09.2003 ning kasutusluba ehitise rekonstrueerimiseks on väljastatud 15.09.2003. Seega saab järeldada, et X ja YY on soovinud nende abielu ajal teha selles korteriomandis teatud ehituslikke töid. YY poolt kohtule esitatud laenulepingust, mis on sõlmitud AS SEB Pank ning X ja YY vahel, nähtub, et sellele lepinguga 19.04.2013 on nad võtnud abielu ajal laenu eesmärgiga renoveerida eluaset XXX, Tallinn. YY poolt kohtule esitatud hindamisaktist 2014 nähtuvalt on XXX, Tallinna asuva korteriomandi turuväärtus 13.11.2014 ca 433 000 eurot ehk oluliselt suurem võrreldes selle asja vallasasjana soetamise aja väärtusega 24 960 krooni. YY poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest avaldajaga nähtub, et pooltel on vaidlus Eestis paikneva kinnisvara suhtes. Seda, et neil on vaidlus vara jagamise üle Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus, nähtub ka esitatud protokollist nr 53759/2015 ja seda ei vaidlustanud ka avaldaja. YY esitas kirjaliku selgituse, et XXX, Tallinn asuvat korteriomandit on nad alati pidanud ühisvaraks.
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, leidis, et YY-l ja XX-l on tekkinud vaidlus selle üle, kas XXX, Tallinn asuv korteriomand kuulub avaldaja lahusvarasse või nende ühisvarasse, samuti on tõstatatud vaidlus ühisvara jagamise üle välisriigi kohtus ja ühisvara jagamisele kohalduva õiguse küsimuses. Kohus nentis, et neid asjaolusid ei saa aga tuvastada kohtu hinnangul käesolevas hagita menetluses.
13.Notar on tehingu tegemisest keeldumisel viidanud sellele, et XXX, Tallinn asuva korteriomandi puhul võib olla tegu ühisvaraga ja et ta on tuginenud ehitisregistri andmetele, samuti käesolevas menetluses esitatud notariaalselt tõestatud lepingutele, millest viimased on kooskõlas TõS § 1 lg-ga 5. Nimelt sätestab TõS § 1 lg 5, et pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti õigsust eeldatakse. Seega ei saanud notar, arvestades temale teadaolevaid notariaalselt teostatud lepinguid (pädevuse piires tehtud notariaalaktid), eirata seda, et avaldaja ja YY on lepingus 12.11.2009 ühiselt pidanud XXX, Tallinn asuvat korteriomandit nende ühisvaraks. Seega tuleb eelviidatud notariaalselt tõestatud lepingus ehk notariaalaktis kajastatud poolte avaldusi TõS § 1 lg 5 järgi õigeks sõltumata sellest, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on XXX, Tallinn asuv korteriomand vaid avaldaja nimel. Eeltoodu alusel tekkis kohtu hinnangul notaril põhjendatud kahtlus ja arusaam, et vaidlusalust korteriomandit on võimalik pidada temale esitatud dokumentide, milleks on menetluses esitatud lepingud ja ehitisregistri andmed, alusel ühisvaraks ja tal on vajalik võimaliku ühisomaniku ehk YY nõusolekut tehingu tõestamiseks. Seega ei saanud notar tehingu tegemisel, millest ta käesoleval juhul keeldus, tugineda vaid TõS § 22 lg 1 märgitud abieluvararegistri ja kinnistusraamatu andmetele.
14.Kohus leidis, et TõS § 22 lg 1 ja § 1 lg 5 alusel on notar tuvastanud, et XXX asuva korteriomand võib kuuluda abikaasade ühisvarasse sõltumata kinnistusraamatu kandest (mille järgi on see kantud vaid avaldaja nimele) ning mida ongi notar oma keeldumises 23.08.2016. a 4 (7)
nr 296 märkinud ja mistõttu on tal vajalik teise ühisomaniku nõusolek tehingu tegemiseks. Eeltoodu alusel oli notaril õigus keelduda TõS § 4 alusel tehingu tegemisest, kuivõrd puudus ühe pädeva isiku ehk YY nõusolek tehingu tegemiseks. Nimetatud põhjustel ning arvestades avaldaja ja YY vahel tekkinud õiguslikku vaidlust selle üle, kas XXX, Tallinn asuv korteriomandi on avaldaja lahusvara või avaldaja ja YY ühisvara leiab kohus, et ei saa kohustada NotS § 41 lg 1 alusel notarit uuesti läbi vaatama hüpoteegilepingu tõestamata jätmise otsus. Määruskaebus
15.09.02.2018 määruskaebuses palub avaldaja vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, kas vaidlusalune korteriomand on ühisvara või lahusvara, mistõttu ei ole käesolevaga toimunud sisulist õiguse mõistmist. Ilma antud fakti välja selgitamata, ei saa kohus anda notari tehingu tõestamise keeldumise õiguspärasusele hinnangut. Notar ei saa vaid kahtluse alusel keelduda tehingu tõestamisest, notar peab ikka keeldumise alused välja selgitama. Lisaks on kohus leidnud, et kuna avaldaja ja YY vahel on vaidlus selle üle, kas vaidlusalune korteriomand kuulub nende ühisvarasse või avaldaja lahusvarasse, keeldus notar õigustatult tehingu tõestamisest. Kohus ei ole viidanud ühelegi seaduse sättele, millise normi alusel eelnimetatu võiks olla notaril tehingu tõestamise keeldumisel aluseks. Ka notar ei ole sellisele alusele tuginenud. Notar on keeldumise alusena märkinud kahtluse, et korteriomandi abielu kestel tehtud parendustöödest tulenevalt võib korteriomand kuuluda ühisvarasse. Seega oleks kohus pidanud tuvastama fakti, kas korteriomandile tehtud parendustööd võisid olla omandisuhete muutumisele. Menetluse edasine käik
16.14.02.2018 ja 25.02.2018 seisukohtades jäid puudutatud isikud varasemalt esitatud seisukohtade juurde leides, et maakohtu lahend on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele.
17.27.02.2018 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega kohustab notar Robert Kimmelit XX taotluse aadressil XXX, Tallinnas asuva korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamiseks uuesti läbi vaatama. Määruskaebus tuleb rahuldada.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul materiaalõiguse normi valesti tõlgendanud ning see on kaasa toonud ebaõige lõppjärelduse.
20.Tsiviilasja materjalidest nähtuvad järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: avaldaja omandas korteri aadressil XXX Tallinnas, üldpinnaga 86,70 m2, vallasasjana 14.09.1995 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel (tl 11-13, I kd); 12.02.2002 notariaalselt tõestatud avalduses Tallinna Linnakohtu kinnistusametile korteriomanditeks jagamiseks koos kinnistamisavaldustega volitas avaldaja notarit esitama kinnistusametile avalduse enda korteriomandi aadressil XXX Tallinnas, millise üldpinnaks on 164,90 m2 omanikuna sissekandmiseks (tl 14-18, I kd);
5 (7)
Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX teise jakku on aadressil XXX, Tallinn asuva 1649/17880 mõttelise osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr 3, mille üldpind on 164,90 m2 omanikuna kantud avaldaja (tl 2-3, II kd). Avaldaja ja puudutatud isiku YY abielu on sõlmitud 24.08.1999 USA-s ning legaliseeritud Eesti Vabariigis 22.11.1999 (tl 21-25, I kd). 16.04.2003, 01.11.2007 ja 13.11.2009 notariaalselt tõestatud lepingutes sisalduvad avaldaja ja YY kinnitused, et lepingu ese(med), sh korteriomand aadressil XXX Tallinnas, kuulub poolte ühisvara hulka (tl 26-36, 37-42, 43-51, kd I).
21.Avalduse kohaselt pöördus avaldaja notar Robert Kimmeli poole, et viimane tõestaks lepingu korteriomandile aadressil XXX Tallinnas hüpoteegi seadmiseks. Notar keeldus ilma avaldaja abikaasas s.o asjast puudutatud isiku II nõusolekuta tehingu tõestamisest. 23.08.2016 avaldaja esindajale adresseeritud kirjast nähtuvalt põhjendab notar oma keeldumist sellega, et korter on soetatud avaldaja poolt küll enne poolte abielu sõlmimist, kuid korteriomandit on kolmel korral koormatud hüpoteegi seadmisega, milliste lepingute sõlmimisel on puudutatud isik II olnud alati lepingu osapooleks. Samuti on osapooled nendes notariaalsetes lepingutes kinnitanud, et nimetatud korteriomand kuulub ühisvara hulka. Notari hinnangul võib olla eelnimetatud kinnituste põhjenduseks asjaolu, et korteriomandit on abielu kestel parendatud. Korterelamule on väljastatud ehitusload rekonstrueerimiseks 15.06.1998 ja 17.12.2001. Ehitamise alustamise teatis on väljastatud 10.02.2003 ning kasutusluba ehitise rekonstrueerimisel on väljastatud 15.09.2003. Osundatud kirjas märgitu kohaselt tundub notarile, et korterelamu parendustööd tehti vähemalt osaliselt abielu kestel.
22.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas vaidlustatud notariaaltoimingu tegemisest keeldumise kirjas väljendatud kahtlus, et vaidlusaluse korteriomandi puhul võib olla tegemist avaldaja ja puudutatud isiku II ühisvaraga, saaks TõS § 4 kohaselt olla aluseks notari keeldumisele tõestamistoimingu tegemisest.
23.Notariaadiseaduse (NotS) § 40 lg 1 annab notarile õiguse keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel. Vastavalt tõestamisseaduse (TõS) §-ile 4 keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Ühegi eelnimetatud asjaolu esinemist ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Vaidlust ei ole, et avaldaja omandas korteri aadressil XXX Tallinnas, üldpinnaga 86,70 m2, vallasasjana 14.09.1995 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel enne puudutatud isikuga II abielu sõlmimist. Korter kinnistati abielu kestel ning avaldaja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikuna. Valitseva kohtupraktika järgi ei muutu ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui vallasasi abielu ajal korteriomandi kinnistamise läbi PkS1995 § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi (vt RKTKo 3-2-1-164-05, p 8 ja RKTKo 3-2-1-39-09 p 10). Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg-le 1 eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Maakohus on õiguspäraselt lugenud avaldaja ja puudutatud isiku II 12.11.2009 notariaalselt tõestatud lepingus avaldatud kinnitusi, et vaidlusalune korteriomand on nende ühisvara TõS § 5 lg 1 järgi õigeks, kuid omistanud antud kinnitustele ebaõige tähenduse. Ringkonnakohus märgib, et käesoleva kohtumääruse p-is 20 nimetatud 16.04.2003, 01.11.2007 ja 13.11.2009 notariaalsetes dokumentides sisalduvad tehingu osapoolte kinnitused korteriomandi aadressil XXX Tallinnas varaühisusse kuulumise kohta, korteriomandi omandiõigust kuidagi muuta ei saa. Omandi tekkimine on määratletud seadusega ning ei sõltu isikute endi hinnangutest. Samuti ei saa osundatud tehingutes sisalduvaid poolte kinnitusi käsitleda varasuhte muutmisele suunatud tahteavaldustena (PkS1995 § 9 lg 1 p 1 ja PkS § 59). 6 (7)
24.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtu määruses märgitust, et avaldaja ja puudutatud isiku II vaheline õiguslik vaidlus selle üle, kas korteriomand aadressil XXX Tallinnas on avaldaja lahusvara või kuulub avaldaja ja puudutatud isiku II ühisvara hulka, ei saa TõS § 4 kohaselt olla aluseks notari keeldumisele tõestamistoimingu tegemisest. Õige on, et TõS § 18 lg 1 kohaselt on notaril kohustus selgitada välja osalejate tahe ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. TõS § 18 lg 2 kohaselt, kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Seega juhul, kui notaril ei ole ka oma ametist tulenevat nõuetekohast hoolsust üles näidates võimalik tõsikindlalt välja selgitada notariaaltoimingu tegemisel tähtsust omava asjaolu esinemine või puudumine, ei või notar keelduda ametitoimingu tegemisest. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul pidanuks notar R. Kimmel lepingu korteriomandile aadressil XXX Tallinnas hüpoteegi seadmiseks tõestama ning abikaasade vahel korteriomandi üle toimuva vaidluse olemasolu märkima ära notariaalaktis.
25.Eeltoodud põhjendustel tuleb XX avaldus rahuldada ja kohustada notarit avaldaja taotlus aadressil XXX, Tallinn asuva korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamiseks, uuesti läbi vaatama.
26.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (vt RKTKo 3-2-1-14215, p 21).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.