XX kaebus Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 tühistamiseks, Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamiseks osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 rakendamist, ning Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustajad – Tallinna Vangla; Justiitsministeerium
Menetlustoiming
Menetluse osaline lõpetamine, kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-20-938 menetlus osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 tühistamist ja Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamist osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 rakendamist.
2.Jätta kaebus Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Tallinna Vangla direktor kinnitas 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakavajärgsete tegevuste peatamine“ (avalikult kättesaadav Tallinna Vangla kodulehel). Käskkirja punktiga 3 peatati Tallinna Vangla kaupluse tegevus ja nähti ette, et vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed. Kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. Käskkirja punkti 4 kohaselt kohaldatati punktides 1-3 sätestatut tagasiulatuvalt alates 16.03.2020.
2.Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/13 (avalikult kättesaadav Tallinna Vangla kodulehel) pikendati käskkirjas nr 1-1/20/11 sätestatud julgeolekuabinõude ja leevendusmeetmete rakendamist.
3.Tallinna Vangla registreeris 07.04.2020 XX vaide, milles ta soovis vaidlustada Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/20/13.
4.Tallinna Vangla registreeris 13.04.2020 vaide täienduse, milles XX soovis käskkirja nr 11/20/13 kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla edastas 15.04.2020 vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumis registreeriti vaie 16.04.2020.
5.Justiitsministeerium tegi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2. Justiitsministeerium tõi välja, et XX põhjendused puudutasid ainult vangla poodi, mistõttu asus Justiitsministeerium seisukohale, et vaide esitaja soovib tegelikult Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 ja selle pikendamise käskkirja nr 1-1/20/13 kehtetuks tunnistamist. Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 18.05.2020 XX kaebus Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamiseks ning Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
7.Justiitsministeerium esitas 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 kohtule 26.05.2020.
8.Kaebaja teatas kohtule 10.06.2020, et soovib Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 punktide tühistamist, kus on keelatud tööl käia ja millega peatati poe sisseostude tegemine. Kaebaja soovib esiteks Justiitsministeeriumi poolt vaide läbivaatamise menetlustähtaja rikkumise tuvastamist ja sellest tulenevalt Tallinna Vangla 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 punktide tühistamist või seadusvastaseks tunnistamist, millega keelati tööl käimine ja poest sisseostude tegemine.
9.Kohus tagastas 08.07.2020 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamist punkti 2 ja tööl käimise keelamist puudutavas osas. Kohus võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 tühistamiseks, Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamiseks osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 rakendamist, ning Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamiseks.
10.Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium vastasid kaebusele 07.08.2020. Tallinna Vangla teatas, et Tallinna Vangla 17.05.2020 käskkirja nr 1-1/20/22 punktiga 5 lõpetati Tallinna Vangla direktori 19.03.2020. a käskkirja nr 1-1/20/11 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakavajärgsete tegevuste peatamise käskkiri“ punktis 3 kehtestatud meetme rakendamine ja taastati Tallinna Vangla kaupluse tegevus täies ulatuses.
11.Kohus tegi kaebajale 04.09.2020 kohtunõude, millega palus teatada, kas kaebaja soovib üle minna Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 ja Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 (osas, milles see pikendas 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 rakendamist) õigusvastasuse tuvastamise nõuetele. Kui kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist, tuleb tal selgitada, miks on see praegu tema õiguste kaitseks vajalik.
12.Kaebaja vastas kohtule 15.09.2020, et ta soovib õigusvastasuse tuvastamist üldpreventiivsel põhjusel, et edaspidi ei rikuks vangla sellises olukorras tema õigusi. Võimalusel palub kaebaja minna kahjunõude esitamisega edasi, et näidata vanglale, et vangla peab ka täitma seadusest tulenevaid kohustusi ja ei saa võtta tema õigusi alusetult ära.
13.Tallinna Vangla teatas kohtule 18.09.2020, et kaebaja ei ole sisseostude piiramisega seoses vanglale kahjunõuet esitanud.
2(4)
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Tallinna Vangla direktori käskkirjade peale esitatud tühistamisnõuete osas esineb menetluse lõpetamise alus, sest Tallinna Vangla 17.05.2020 käskkirja nr 1-1/20/22 punktiga 5 lõpetati Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punktis 3 kehtestatud meetme rakendamine ja taastati Tallinna Vangla kaupluse tegevus täies ulatuses. Tallinna Vangla märkis 07.08.2020 vastuses kaebusele, et kuna kaebaja viibib Tallinna Vangla avavanglas, siis on tal võimalik soodustuse korras külastada kauplusi ka väljaspool vanglat ning seda võimalust kaebaja ka aktiivselt kasutab. Seega on käesolevas haldusasjas vaidlustatud sisseostude tegemist piiranud käskkirjad sisuliselt oma kehtivuse kaotanud ja kaebaja õigusi riivav olukord on lõppenud.
15.HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on avaldanud soovi õigusvastasuse tuvastamise nõuetele üle minna üldpreventiivsel kaalutlusel, et Tallinna Vangla ei rikuks edaspidi sellises olukorras tema õigusi.
16.Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-8-14 (p 11) ja määrus asjas nr 3-3-1-60-14 (p 18)). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 21). Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 ja 30.03.2020 käskkirjad olid antud tuginedes Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusele eriolukorra välja kuulutamise kohta. Eriolukord lõppes 18.05.2020. Seega ei ole enam ohtu, et Tallinna Vangla võiks eriolukorrast tulenevalt sisseostude tegemist piirata. Uue eriolukorra väljakuulutamine on praeguse seisuga üksnes oletuslik. Kui Vabariigi Valitsus peaks lähemas tulevikus uuesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu riigis eriolukorra välja kuulutama, ei ole praegu võimalik prognoosida, millised piirangud Tallinna Vangla sellises olukorras kehtestaks. Vangla kaupluse tegevuse peatamine ei ole riigis eriolukorra väljakuulutamise automaatne tagajärg, vaid otsustatakse vastavalt vajadusele. Seega leiab kohus, et kaebajal ei ole preventiivset huvi nõuda Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 11/20/11 punkti 3 õigusvastasuse tuvastamist ja Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 õigusvastasuse tuvastamist osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 11/20/11 punkti 3 rakendamist.
17.Kahju hüvitamise nõudega ei ole samuti võimalik edasi minna, sest Tallinna Vangla kinnitas kohtule 18.09.2020, et kaebaja ei ole sisseostude piiramisega seoses kahjunõuet esitanud. Seega on kaebajal läbimata vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.
18.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 tühistamist ja Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 tühistamist osas, milles see pikendab 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 3 rakendamist.
19.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
20.Ainsaks menetluses olevaks nõudeks jääb Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamine. Kohus ei saa jätkata menetlust üksnes vaideotsuse tühistamise nõude lahendamiseks, sest vaideotsuse eraldiseisvalt vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. HKMS § 45 lg 4 esimese lause kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata 3(4)
vaide esemest. Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsus nr 11-7/2514-2 ei riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Justiitsministeerium ei ole rikkunud ka vaide lahendamise tähtaega, sest vaie lahendati 30 päeva jooksul arvates selle registreerimisest. 16.04.2020 kulgema hakanud tähtaeg lõppes 18.05.2020, mis oligi vaideotsuse tegemise kuupäev. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda üksnes Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamist, jätab kohus kaebuse Justiitsministeeriumi 18.05.2020 vaideotsuse nr 11-7/2514-2 tühistamiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
21.Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
22.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.