Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-909.
Jätta rahuldamata XX taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-909 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 14.05.2020 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt vajab ta riigi õigusabi esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning muu õigusnõustamise või esindamisena. Taotleja soovib esitada Tallinna Vangla vastu mitmeid kahju hüvitamise nõudeid, mis on kõik seotud tema alusetult kinnisesse vanglasse paigutamisega 27.09.2019, kuid osa vanglale etteheidetavatest tegudest võisid toimuda ka tervishoiuteenuse osutamise raames: 1) 2) 3) 4)
varalise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses alusetu töölt kõrvaldamisega; mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot seoses neljaks ööpäevaks alusetult kartserisse paigutamisega; mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega; mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4500 eurot seoses alusetute piirangute kehtestamisega ja taotleja avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamisega.
Riigi õigusabi korras advokaadi määramine on taotlejale vajalik nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse koostamiseks ning vajaduse korral vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Kohase õiguskaitsevahendi määratlemiseks on
3-20-909 vajalikud õigusalased teadmised, sest taotleja ei pruugi olla võimeline ise eristama, millistel asjaoludel põhinevad nõuded tuleb esitada vanglale ja seejärel halduskohtule ning millised nõuded tsiviilasjana maakohtule.
2.Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2020 määrusega XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja soovib riigi õigusabi Tallinna Vangla vastu kahjunõuete esitamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XX esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi ja läbinud eelnevalt ka vaidemenetlusi (nt haldusasjad nr 3-19-2279, 3-20-75, 3-20-412, 3-20-753, 3-20778, 3-20-848, 3-20-885, 3-20-938). Kuna taotleja on iseseisvalt algatanud mitmeid vaidemenetlusi vangla tegevuse / haldusaktide vaidlustamiseks, siis suudab ta kohtu hinnangul esitada ka VangS § 11 lg 8 järgi nõutavad kahju hüvitamise taotlused Tallinna Vanglale. Kui taotlustes on puudusi, siis on vanglal võimalik anda isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, tekib kinnipeetaval õigus pöörduda kahjunõudega kohtu poole. Kuna halduskohtul lasub kohustus selgitada omal algatusel välja olulised asjaolud, tagada igas menetlusstaadiumis, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus/taotlus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning selgitada isikule tema õigusi ja kohustusi ning muid menetluslikke protseduure, siis peab kohus tagama selle, et kohtumenetluses tähtsust omavad asjaolud ei jääks välja selgitamata põhjusel, et taotluse esitanud isik ei oma õigusalaseid eriteadmisi. Kaebusega seonduvad dokumendid ja muu asjakohase informatsiooni, mis on vajalik asja lahendamiseks, saab kohus välja nõuda haldusorganilt ning kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitada kaebajale täpsustavaid küsimusi ja selgitusi, et teha kindlaks, kas kaebus vastab halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele määral, et kohus saab seda menetleda. Vaidlustatud tegevusega seonduvate asjaolude ja võimaliku kahju kohta oskab seejuures kõige paremini selgitusi anda kinnipeetav ise, vajamata selleks advokaadi abi. Vajaduse korral on võimalik riigi õigusabi taotleda pärast kohtueelse menetluse läbimist. Põhjendatud ei ole määrata taotlejale riigi õigusabi üldiselt kõigi võimalike vangla vastu esitatavate kahjunõuete koostamiseks enne, kui ei ole selge, kas need kahjunõuded võiksid osutuda kohtumenetlustes perspektiivseteks (nt kas on läbitud kohustuslik kohtueelne menetluskord ja milline on selle tulemus). Lähtudes asjaolust, et XX on eelnevalt aktiivselt esitanud vanglale vaideid ja kohtule kaebuseid, siis on ta kohtu hinnangul ise võimeline kaitsma oma õigusi nii haldus- kui ka edaspidises kohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1) ning seetõttu jääb taotlus rahuldamata. Lisaks ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kui XX peaks esitama kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks, mille lahendamine ei kuulu RÕS § 10 lg 31 kohaselt halduskohtu pädevusse ja taotlus tuleks esitada maakohtule, siis kohus teavitab sellest taotlejat. Praegusel juhul ei nähtu taotlusest asjaolusid, mis tingiksid selle RÕS § 10 lg 7 järgi maakohtule menetlemiseks edastamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub 26.05.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja võimaldada talle riigi õigusabi korras advokaat. Taotleja palub vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, sest siis on tal võimalus kohtule paremini selgitada, miks ta vajab advokaadi abi. Taotleja esitas halduskohtule riigi õigusabi taotluse, sest tal ei ole võimalik ise palgata endale õigusharidusega esindajat, kes oleks pädev esindama teda suuremahulises haldusmenetluses, milles on läbi põimunud erinevad juhtumid, mis võivad olla isegi erinevate kohtute alluvuses. Halduskohus leidis, et kuna taotleja on esitanud halduskohtule ka varem kaebusi, siis on ta ise võimeline oma õigusi piisavalt kaitsma, kuid see järeldus on ebaõige. Haldusasjadest nr 3-20-778 ja nr 3-2075 nähtub, et taotleja ei olnud võimeline konkreetseid asjaolusid esitama viisil, et kohus neist ka aru saaks. Tallinna Vangla vastu esitatav kahju hüvitamise taotlus on mahukas ja keeruline 2(4)
3-20-909 (sisaldab mitut erinevat kahjunõuet) ning võib olla erinevate kohtute pädevuses, mida taotleja ei oska ise hinnata. Taotlejal on õigus saada riigi õigusabi, sest tema juriidilised teadmised ei ole dokumentide korrektseks koostamiseks piisavad (vt ka Tartu Halduskohtu 10.06.2019 määrus nr 3-19-1003; 15.09.2008 määrus nr 3-08-1655; 27.02.2008 määrus nr 3-08-133).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu puudub ka vajadus lahendada määruskaebuses sisalduvat taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
5.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebuse esitaja on põhjendanud oma taotlust kohtuistungi korraldamiseks sellega, et suuliselt on tal kohtule parem selgitada, miks ta vajab riigi õigusabi. Samas ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, milliseid argumente ja miks ei ole tal olnud võimalik esitada ringkonnakohtule kirjalikult. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väiteid saab piisava põhjalikkusega hinnata ka kirjalikus menetluses ning see võimaldab lisaks asja kiiremat lahendamist. Määruskaebuse esitajal on olnud võimalik esitada kõik oma põhjendused riigi õigusabi vajalikkuse kohta nii haldus- kui ka ringkonnakohtule kirjalikult ning tema seisukohad on kohtule arusaadavad. Kohtuistungi korraldamine ei ole põhjendatud ainuüksi selleks, et taotlejal oleks sellisel viisil mugavam oma selgitusi täiendada.
6.Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole halduskohus kahelnud selles, et riigi õigusabi saamise majanduslikud eeldused (RÕS § 6 lg 1; HKMS § 111 lg 1) on taotleja kui kinnipeetava puhul täidetud. Seda kinnitab taotlusele lisatud vanglasisese isikuarve 06.01.2020–08.05.2020 väljavõte, mille kohaselt oli taotlejal vabaks kasutamiseks 20,96 eurot. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et taotluse rahuldamine ei olnud põhjendatud, sest taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nõustudes halduskohtu määruse enamike põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid täies mahus üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
7.Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegusel juhul on XX põhjendanud riigi õigusabi korras advokaadi määramise vajalikkust sellega, et tema kavandatav kahju hüvitamise taotlus hõlmaks mitmeid erinevaid kahjunõudeid, millest osa lahendamine võib olla halduskohtu pädevuses ja osa maakohtu pädevuses, kusjuures taotleja ei pruugi osata neid iseseisvalt eristada. Taotluses on küll märgitud, et isik soovib riigi õigusabi muu hulgas õigusdokumendi koostamiseks ning muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et taotluses toodud probleemi kirjeldusest nähtuvalt on need sisuliselt kaetud taotlusega anda riigi õigusabi esindamisena haldusmenetluses. Seetõttu ei olnud halduskohtul põhjust edastada taotlust RÕS § 10 lg-te 3 ja 7 alusel osaliselt lahendamiseks maakohtule, vaid lahendas selle RÕS § 10 lg 31 alusel ise tervikuna.
8.Taotlusest nähtuvalt seondub osa XX kavandatavatest kahju hüvitamise nõuetest selliste Tallinna Vangla haldusaktidega, mille tühistamiseks esitatud kaebused on vangla õigeks võtnud ja halduskohus kaebused rahuldanud. Haldusasjas nr 3-19-2279 vaidlustas taotleja Tallinna Vangla 21.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/693, millega teda karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks tingimisi neljakuulise katseajaga. Haldusasjas nr 3-20-75 3(4)
3-20-909 vaidlustas taotleja Tallinna Vangla 28.10.2019 käskkirja nr 5-1/19/2105, millega ta paigutati karistuse kandmise jätkamiseks avavanglast ümber vangla kinnisesse osakonda. Kuna vastavad käskkirjad on kohtuotsustega tühistatud, siis ei ole võimalike kahjunõuete puhul enam tarvis analüüsida vangla tegevuse õigusvastasuse küsimust. Taotluses seotud asjadena viidatud Tallinna Vangla 07.06.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1170 anti taotlejale luba väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks, millega taotleja õiguste rikkumine ei ole äratuntav. Tallinna Vangla 19.12.2019 vaideotsusega nr 5-15/19/210-2 on rahuldatud taotleja vaie ja tunnistatud kehtetuks Tallinna vangla 21.11.2019 käskkiri nr 5-2/19/774, millega talle määrati distsiplinaarkaristus Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.10 rikkumise eest. Kinnipidamistingimustega seonduvat ei ole taotleja vähimalgi määral täpsustanud ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt võib tegemist olla sama nõudega, mille XX on esitanud haldusasjas nr 3-20-885, kus ta taotleb Tallinna Vanglalt 5000 euro väljamõistmist inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamise eest perioodil 03.03.2017–06.12.2018. Tallinna Halduskohus võttis 22.05.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja jättis XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
9.Ringkonnakohtule ei ole taotluses välja toodud ja selles viidatud dokumentides märgitud asjaolude pinnalt äratuntav, et esitatavate kahjunõuete lahendamine võiks mingis osas kuuluda maakohtu pädevusse. Õigusvastase töölt kõrvaldamise ja kartserisse paigutamise, avavanglast alusetult kinnisesse vanglasse paigutamise ja põhjendamatute piirangute kehtestamise, samuti inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmisega kahju tekitamine on ilmselgelt toimunud avalik-õiguslikus suhtes, mitte eraõigussuhtes. Seega tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada VangS § 11 lg 8 kohaselt esmalt vanglale ja alles seejärel saab kinnipeetav pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Taotleja väide, et osa vanglale ette heidetavatest tegudest võisid toimuda tervishoiuteenuse osutamise raames, on üldsõnaline ja taotluses viidatud muud dokumendid seda ei kinnita. Seejuures nähtub taotleja põhjendustest tema teadlikkus asjaolust, et tervishoiuteenuse osutamise käigus tekitatud kahju hüvitamist on võimalik tervishoiuteenuse osutajalt nõuda maakohtus ning selle suhtes ei kohaldu riigivastutuse seadus ega ka VangS § 1 1 lg-s 8 sätestatud piirang. Vangla kinnipidamistingimusi puudutavates kahju hüvitamise asjades on kohtud korduvalt leidnud, et tegemist ei ole sedavõrd keerukate vaidlustega, mille puhul tuleks asuda seisukohale, et keskmine isik ei suudaks kaitsta oma õigusi ilma advokaadi abita, arvestades ka haldusorganite ja halduskohtu selgitamis- ja abistamiskohustust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2017 määrus nr 3-17-895; 21.02.2017 määrus nr 3-15-3177; 13.01.2017 määrus nr 3-14-52871). Ringkonnakohtule ei nähtu, et XX puhul esineks mingeid erilisi põhjuseid, miks tuleks asuda senise praktikaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seejuures on XX kahju hüvitamise taotlusi ja hüvitamiskaebusi esitanud ka varasemalt ning tema seisukohad on olnud menetlejatele arusaadavad (nt haldusasjad nr 3-18-2112, 3-20-412, 3-20753, 3-20-885). Kahju hüvitamise taotluse lahendamist ei mõjuta see, kuivõrd suudab isik oma taotlust õiguslikult põhjendada. Selgitusi isikule tekkinud kahju kohta saab anda eelkõige isik ise, mitte tema esindaja.
10.Taotleja poolt seni esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta vähemasti haldusorgani või halduskohtu abiga võimeline esitama kõik oma õiguste kaitseks vajalikud nõuded ja avaldused. Vaidluse all olevate küsimuste iseloomu ja taotluses välja toodud asjaolusid arvestades ei esine praegusel juhul lisaks sedavõrd tungivat avalikku huvi, mis õigustaks kõrvalekaldumist RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud piirangust, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks üldjuhul riigi õigusabi ei anta.
11.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.