OÜ Restaure hagi MTÜ BC Rakvere Tarvas vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Restaure (registrikood 10895311, asukoht: Piira küla, 46607 Vinni vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja: Priit Pööbo (e-post: [email protected]); Kostja: MTÜ BC Rakvere Tarvas (registrikood 80228792, asukoht: Kastani 12, 44307 Rakvere, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: Madis Šumanov (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
07. detsember 2016 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt BC Rakvere Tarvas MTÜ-lt hageja Restaure OÜ kasuks 10 000 (kümme tuhat) eurot (sh põhivõlgnevus 5 000 ja viivis 5 000 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista BC Rakvere Tarvas MTÜ-lt Restaure OÜ kasuks menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, s.h riigilõiv 550 eurot ja osaliselt õigusabi kulud ilma käibemaksuta 200 eurot. 1 (7)
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (750 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Saata kohtuotsus poolte esindajate teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.30. septembril 2016 esitas OÜ Restaure (hageja) Viru Maakohtule hagi MTÜ BC Rakvere Tarvas (kostja) vastu 10 000 eurot võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt poolte vahel 28.06.2013 sõlmitud laenulepingu nr 28062013 alusel hageja laenas kostjale 5 000 eurot. Kostja on eelmainutud summa kätte saanud samal päeval. Lepingu punkti
2.2.kohaselt oli kostjal kohustus laen tagastada hageja pangakontole hiljemalt 30.09.2013. Lepingu punkti 2.3. alusel laenu tagastamisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivitusintressi määraga 0,25 % päevas tähtajaks tasumata summast.
3.Kostja laenulepingust tulenevat kohustust täitma asunud ei ole ja hageja nõuab kostjalt põhinõude 5 000 euro tasumist. Kostja on olnud viivituses 1096 päeva. Põhisummalt 5 000 eurot määraga 0.25% päevas arvestatud viivise suuruseks on 13 700 euro. Hageja vähendab viivisnõuet põhinõude suuruseni 5 000 eurot.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 85 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 396 välja mõista kostjalt 10 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja nõustus tsiviilasja kirjaliku menetlusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.25. oktoobril 2016 esitatud vastuses kostja tunnistas hagi põhinõude osas. Kostja teatas, et vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5 000 eurot ning kostja kohustus nimetatud summa tagasi maksma hiljemalt 30.09.2013. Kostja laenusummat tagasimaksnud ei ole. Põhinõude osas palus kostja kohtul mõista see välja selliselt, et kostja kohustub nimetatud summa tasuma igakuiste osamaksetena selliselt, et ühe osamakse suuruseks on maksimaalselt 500 eurot.
7.Kostja vaidles viivisele vastu, põhusel, et hageja ei ole kostjalt viivise maksmist nõudnud, hageja esitas viivisenõude esmakordselt alles koos hagiavaldusega 30.09.2016. Veelgi enam, poolte kirjavahetusest tulenevalt on hageja üheselt mõista andnud, et hageja ei nõua kostjalt viivise tasumist. Nii on hageja oma 22.09.2016 e-kirjas märkinud, et tema erinevalt Inkassost intressi ei küsi.
8.Kostja arvates hageja käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline. Hageja on jätnud pikema aja jooksul mulje nagu oleks ta viivisnõudest loobunud, kuid sellele vaatamata on nüüd kohtu kaudu 2 (7)
2-16-14716 nõudnud kostjalt viivise tasumist. VÕS § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja hinnangul on hageja käitumine olnud vastuoluline ja kostja suhtes pahatahtlik ja hea usu põhimõtte kohaselt tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja teatas, et nõustub tsiviilasja kirjaliku menetlusega.
HAGEJA SEISUKOHT
10.15.novembril 2016 esitatud seisukohas hageja teatas, et nõuab kostjalt lepingust tulenevat viivist määraga 0,25% päevas vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 2.3.
11.Hageja viidates VÕS § 103 lg 1 leidis, et kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumine ei olnud vabandatav ja kostjal on kohustus tasuda maksmisega viivitamise eest viivist. Asjaolu, et hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt kordagi viivist nõudnud, ei tähenda siiski, et hageja on kaotanud õiguse nõuda viiviseid (RKTKo 3-2-1-70-09). Lisaks on Riigikohus leidnud, et võlausaldaja peab põhjendama üksnes põhivõlast suurema viivise nõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-87-10). TsÜS-s ei sätesta nõudeid viivise määrale ega reguleeri, millistel juhtudel on viivis vastuolus hea usu põhimõtetega. TsÜS § 138 lg 1 näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Viivisnõude esitamine kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu on kooskõlas hea usu põhimõttega. Samas on kostja käitunud pahauskselt, andes pidevalt lubadusi võlg tasuda ja jättes lubadused täitmata.
12.Kostjale saadetud e-kirjas on hageja teinud kostjale veel viimase ettepaneku tasuda võlgnevus enne (põhimõtteliselt teinud ettepaneku kompromissiks), kui ta annab võlgnevuse inkassoteenuse pakkujale. Kostja sellele ei reageerinud.
13.Hageja ei nõustunud kostja põhinõude ajatamise taotlusega, leides, et kohus saab võlgnevuse ajatamist (kompromissi) kinnitada ainult poolte nõusolekul (TsMS § 430 lg 2).
MENETLUSE KÄIK
14.16.11.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 28.11.2016.
15.24. novembril 2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on 3 (7)
2-16-14716 taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud menetlusdokumendid võimaldavad seda teha.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. VÕS § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
19.Hagiavalduse juurde lisatud 28.06.2013 laenulepingu nr 28062013 alusel hageja andis kostjale laenu summas 5 000 eurot, intressimääraga 0% aastas (t.lk 7, 8). Laen kanti samal päeval kostja arvelduskontole üle (t.lk. 9). Pooltel ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise, laenulepingu tingimuste ja kostjale 5 000 eurot laenu väljastamise üle. Oma vastuses hagile kostja on võtnud hagi põhinõude osas õigeks. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 järgi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude 5 000 eurot väljamõistmise osas ilma hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata.
20.Kostja ei nõustu laenusummalt viiviste tasumisega põhjusel, et hageja ei ole viivise maksmist nõudnud, poolte vahel peetud kirjavahetuse käigus on hageja andnud mõista, et ta viivist ei nõua ning et hageja esitas viivisnõude alles koos hagiavaldusega. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile viiviste osas põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse viivise väljamõistmise osas rahuldamata jätmiseks.
21.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi viivise osas rahuldamata jätmiseks pidi kostja oma vastuväited ka tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama.
22.Laenulepingu punktis 2.3 leppisid pooled kokku, et laenusumma mitte õigeaegsel tasumisel on laenuandjal õigus nõuda VÕS § 397 lg 4 alusel viivist 0.25% päevas tagasimaksmata summast. Vaidlust ei ole selle üle, et käesoleva lahendi tegemise ajani ei ole kostja laenusummat tagastanud. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu (s.o laeunitressi maksmise kohustus) ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas. Seega hageja viivisenõue tuleneb laenulepingust.
23.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et poolte vahel peetud kirjavahetusest tulenevalt ei peaks kostja viivist maksma. 22.09.2016 saadetud e-kirjas hageja teavitas kostjat, et kui järgmise päeva lõunaks 4 (7)
2-16-14716 laen 5 000 eurot hageja arveldusarvele ei laeku, siis sõlmib hageja lepingud inkassofirmadega ja et tema, erinevalt Inkassost, intressi ei küsi (t.lk. 33). Kohus leiab, et e-kirja saatmist ei ole võimalik lugeda hageja tahteavalduseks laenulepingu viivise osas muutmiseks. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. TsÜS § 77 lg 3 järgi seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole sätestatud, et lepingu muutmiseks piisab e-kirjaga teatamisest. Eeltoodust tulenevalt pidid pooled ka väidetava lepingu muutmise kokkuleppe, millega kostja vabaneb viiviste maksmise kohustusest, sõlmima samuti kirjalikus vormis nagu leping. Kuna pooled ei ole lepingu muutmiseks läbirääkimisi pidanud ega lepingut muutnud, siis kehtib poolte vahel 28.06.2013 sõlmitud lepingus sätestatud viivise tasumise kohustus määraga 0.25% laenusummalt päevas ja viivise nõude esitamine kohtumenetluses ei ole vastuolus TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega.
24.Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS § 186, mille p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis VÕS § 113 lg 1 ls 3 alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivist lepingus sätestatud määras 0.25% põhinõudelt päevas. Kostja on esitanud vastuväited vaid viivise tasumisest vabanemise kohta. Kostja ei ole vastu vaielnud arvestatud viivise suurusele. Hagiavalduse juurde lisatud viivise arvestamise metoodikat (t.lk. 10) kostja kahtluse alla seadnud ei ole. Hageja on vähendanud hagi esitamise seisuga arvestatud viivise 8 700 eurot võrra ja nõuab viivise tasumist põhinõude 5 000 eurot ulatuses. Nõuet TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks hageja esitanud ei ole. Sellepärast kohus rahuldab hagi ka viivise nõudmise osas summas 5 000 eurot.
25.Õiged ei ole hageja väited, et TsMS § 430 lg 2 tulenevalt kohus saab võlgnevuse ajatamist (kompromissi) kinnitada ainult poolte nõusolekul. Kostja on taotlenud põhinõude osas otsuse täitmise korra määramist. TsMS 445 lg 1 tulenevalt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja ei ole välja toonud, et majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ta võimeline kohtuotsust täitma. Seega leiab kohus, et kuigi kostja on mittetulundusühing, arvestades, et kostja on tegutsev korvpallklubi, kostja majanduslik olukord võimaldab võlgnevuist hageja eest tasuda. Sellepärast kohus jätab kostja taotluse rahuldamata ja otsuse täitmise viisi kindlaksmääramata. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5 (7)
2-16-14716 TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 30.09.2016 hagiavalduse (t. lk. 3-5, millest sisuline tekst 1 lk), 25.10.2016 seisukoha kostja vastusele (t. lk.69-70, suiliselt 2 lk).
29.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (t.lk. 53), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
31.Eeltoodu põhjal on hagejalepingulise esindaja tasu hagiavalduse esitamise eest 200 eurot (100 eurot x 2 t). Hageja on hagiavalduse esitamisel 30.09.2016 tasunud riigilõivu 550 eurot (maksekorraldus nr 787, toimikus lk 16). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 750 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 200 eurot ja riigilõiv 550 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6 (7)
2-16-14716
33.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.