2.Võtta haldusasja nr 3-20-853 materjalide hulgast käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla valvuri 03.05.2020 ettekanne nr 6-20/1604-1, Viru Vangla vanemvalvuri 06.05.2020 ettekanne nr 6-20/1640-1, Viru Vangla valvuri 06.05.2020 ettekanne nr 6-20/1641-1 ning Viru Vangla vanemvalvuri 08.05.2020 ettekanne nr 6-20/1659-1. Jätta Viru Vangla taotlus haldusasja nr 3-20-853 materjalide käesoleva haldusasja juurde võtmiseks ülejäänud osas rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata M.M. taotlus Viru Vanglalt täiendavate tõendite vanglalt väljanõudmiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks.
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale edastada ka Tartu Halduskohtu 07.09.2020 kohtunõue, Viru Vangla 09.09.2020 vastus kohtunõudele koos lisadega ning haldusasja nr 3-20-853 materjalide hulgast käesoleva asja materjalide juurde võetud dokumendid.
3-20-1663
ASJAOLUD
1.07.09.2020 saabus Tartu Halduskohtule M.M. esialgse õiguskaitse taotlus (vanglale üle antud 03.09.2020), milles ta palub järgmist: 1) kohustada Viru Vanglat võimaldama talle viivitamata hambaarsti vastuvõtt ja mitte katkestama tema sinna saatmist ning 2) kohustada Viru Vanglat andma talle hambaarsti vastuvõtule minekuks ja sealt tulekuks tugikark, alternatiivselt viima ta vastuvõtule ratastooliga või andma talle hooldaja, kes teda vastuvõtule minekul ja sealt tulekul abistaks. Taotleja pöördus juba 28.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole, sest tema hambad valutasid (haldusasi nr 3-20-826). Vangla kinnitas siis, et võimaldab talle hambaarsti vastuvõttu, kuid ei võimaldanud. Meditsiiniõde käis 03.09.2020 seoses hambavaluga taotleja kambris ning ütles, et taotleja peaks saama hambaarsti vastuvõtule järgmise nädala (s.o 13.09.2020 lõppeva nädala) lõpus ja et taotleja siis ikka vastuvõtule läheks. Üksuse juhi korraldusel võeti taotlejalt 23.04.2020 ära tugikark ning seejärel ei pääse taotleja enam kambrist välja. Taotleja saatmine katkestatakse, kuna ta ei ole võimeline liikuma käed selja taga ja piisavalt kiiresti. Ta saab liikuda umbes 2 m enne, kui teda kambrisse tagasi lohistatakse. Üksuse juht on välja mõelnud vale, et taotleja olevat ähvardanud tugikarguga personali, ning levitanud seda valet ametnikele, nt perearstile ja kaplanile. Üksuse juht proovib sellega õigustada oma ebaseaduslikku tegu ehk taotlejalt tugikargu äravõtmist. Neuroloog on pidanud tugikarku taotlejale vajalikuks ning üksuse juhil puudus tugikargu äravõtmise otsuse tegemiseks pädevus. Ühtlasi kinnitab taotleja tervisekaarti haigusjuhu nr A14524 alla tehtud sissekanne (millest nähtuvalt võeti taotlejalt tugikark ära, sest ta oli sellega ähvardanud personali), et temalt ei võetud karku ära põhjusel, et ta seda ei vaja. Ilma hambaarsti vastuvõtule pääsemiseta jäävadki taotleja hambad valutama. Taotleja palub nõuda Viru Vanglalt välja tõendid (nt turvakaamerate salvestised, valvurite ettekanded, tunnistajate/kannatanute ütlused), mis kinnitaks vangla poolt väidetut, et taotleja ähvardas vangla personali tugikarguga. Samuti palub taotleja kuulata üle perearsti ja kaplani.
2.Tartu Halduskohus palus 07.09.2020 kohtunõudes Viru Vanglal esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele, sh selgitada esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud sündmustega seotud asjaolusid – ennekõike põhjuseid, mis on tinginud taotlejale varem määratud hambaarsti vastuvõtule või vastuvõttudele saatmise katkestamise.
3.Viru Vangla palus 09.09.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla selgitas järgmist. Taotlejale on broneeritud hambaarsti vastuvõtt 10.09.2020 (03.09.2020 haigusjuht nr A15203 2020). Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja tema taotletud abinõude võimaldamata jätmine ei too talle kaasa raskeid ning pöördumatuid tagajärgi. Taotleja liikumisvõimet on põhjalikult käsitletud haldusasjas nr 3-20-853 toimunud esialgse õiguskaitse menetluses. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtul ei tekkinud selles asjas kahtlusi, et taotleja on tavapäraselt liikumisvõimeline. Ei ole teada, et taotleja terviseseisund oleks antud määruste tegemise ajast muutunud. Vangla palub võtta viidatud haldusasjas vangla esitatud tõendid ning jõustunud kohtumäärused käesoleva menetluse materjalide juurde. Nii vastusele lisatud üksuse juhi selgitusest kui ka tervishoiutöötajate sissekannetest nähtub taotleja füüsiline võimekus. Üksuse juhi selgitusest nähtub muu hulgas see, et pärast seda, kui taotleja sai teada, et teda on järelevalve teostamise käigus nähtud liikumas, määrib ta uksesilma, mis takistab ametnikel taotlejat kambris näha. Samuti on tuvastatud, et taotleja on oma psühhiaatrilisi probleeme simuleerinud (haigusjuht A2963 2020). Taotleja on
3-20-1663 tervishoiutöötajate kambris olles kõndinud (nt haigusjuhud A15460 2020, A15006 2020) või tagunud selili olles jalgadega vastu kambri trellust (nt haigusjuhud A15060 2020, A13586 2020). Kõik eelnev annab aluse piisava kindlusega väita, et tegelikult on taotleja normaalselt liikumisvõimeline ning tema väited liikumispiirangute kohta on esitatud mingist ainult temale teada olevast eesmärgist, aga mitte tegelikust terviseseisundist. Puudus mõistlik põhjendus, miks taotleja ka eelmine kord 08.05.2020 keeldus normaalselt hambaarsti vastuvõtule minemast (ettekanne nr 6-20/1656-1). Enne seda oli ta viibinud vastuvõtul 24.09.2019. Seega saab taotleja 10.09.2020 (või ka mõnel muul vangla poolt võimaldatud ajal) minna hambaarsti juurde ilma esialgse õiguskaitse taotluses nõutud abivahenditeta. Vangla edastas kohtule Viru Vangla II üksuse juhi 09.09.2020 seletuse Viru Vangla direktorile, taotleja tervisekaardi väljavõtte perioodi 02.01.2020–09.09.2020 kohta, Viru Vangla vanemvalvuri 08.05.2020 ettekande nr 6-20/1656-1 ning taotleja vaidena pealkirjastatud 03.09.2020 pöördumise (reg 04.09.2020 nr-ga 6-12/287-1).
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esitada esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
5.Taotleja palub kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat võimaldama talle viivitamata hambaarsti vastuvõtt ja mitte katkestama tema sinna saatmist ning andma talle hambaarsti vastuvõtule minekuks ja sealt tulekuks tugikark. Alternatiivselt tugikargu andmisele palub ta kohustada Viru Vanglat viima ta vastuvõtule ratastooliga või andma talle hooldaja, kes teda vastuvõtule minekul ja sealt tulekul abistaks. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud 03.09.2020 Viru Vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses vaide (reg 04.09.2020 nr-ga 6-12/278-1), vaidlustades Viru Vangla tegevust tema arstiabita jätmisel ning teda hambaarsti vastuvõtule minemisel takistamisel. Ka nimetatud vaides palub taotleja võimaldada talle hambaarsti vastuvõtt ning anda vastuvõtul käimiseks tugikark või alternatiivselt viia ta vastuvõtule ratastooliga või hooldaja abiga. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel lubatav.
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
7.Kohtule ei ole tuvastatav taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus ehk Viru Vangla tegevusest tulenevalt pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimise oht. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud juhul, kui kahjuliku tagajärje saabumine või saabumata jätmine, antud juhul hambaravi saamata jäämine ning sellega kaasnev valu ja võimalik hammaste ja suuhügieeni seisundi halvenemine, sõltub isikust endast.
3-20-1663
8.Viru Vangla vanemvalvuri 08.05.2020 ettekandest nr 6-20/1656-1 (digitoimiku leht (dtl) 17) ilmneb, et 08.05.2020 ei toimunud taotleja saatmist meditsiiniosakonda hambaravile, sest ta soovis sinna minna neljakäpukil ega olnud nõus tõusma püsti. Samast ettekandest nähtub, et taotleja soovis ka siis talle tugikargu andmist või tema sõidutamist meditsiiniosakonda käru peal.
9.Nii taotleja kui ka Viru Vangla poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt on kohtule piisavalt usutav, et tegelikkuses on taotleja suuteline minema meditsiiniosakonda arsti vastuvõtule ka ilma selleks abivahendeid või hooldaja abi kasutamata. Taotleja tervisekaarti tehtud sissekannetest ei nähtu arsti hinnangut, et taotleja ei suuda tema tervislikust seisundist tulenevalt iseseisvalt liikuda ning vajaks selleks abivahendeid või abistajat. Viru Vangla kodukorra p 7.1.10 kohaselt on kinnipeetavale keelatud meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, välja arvatud siis, kui selle on määranud vangla arst. Taotleja tervisekaarti ajavahemikul 02.01.2020–09.09.2020 tehtud sissekannetest on viimati käsitletud taotleja vajadust abivahendite järele 25.07.2020 sissekandes (haigusjuht nr A12790 2020; dtl 41). Viidatud sissekande kohaselt ei vaja taotleja arsti hinnangul mingeid abivahendeid, k.a madrats, kepp, võimlemismatt, sest tervislikel põhjustel ei ole selleks näidustust. Kuna taotlejal esinevale abivahendite kasutamise vajadusele on antud hilisem arsti hinnang, ei ole enam asjakohased varem sama vajaduse kohta antud hinnangud.
10.Kohtu hinnangul on piisavalt tõendatud vangla kahtlused, et taotleja keeldub iseseisvalt kõndimast ilma selleks reaalset ja piisavalt tõsist tervislikku näidustust omamata. Viru Vangla on asjakohaselt viidanud menetlusele haldusasjas nr 3-20-853, kus kohtud on juba taotleja liikumisvõimelisusele hinnangu andnud ning pidanud taotlejat liikumisvõimeliseks. Kohus peab haldusasja nr 3-20-853 materjalide seast käesoleva haldusasja materjalide juurde võtmiseks asjakohaseks Viru Vangla valvurite poolt 03.05.2020, 06.05.2020 ja 08.05.2020 koostatud ettekandeid nr 6-20/1604-1, nr 6-20/1640-1, nr 6-20/1641-1 ning nr 6-20/1659-1. Nendest ettekannetest ilmneb, et taotleja on kambris end valudeta liigutanud ja kõndinud ajal, mil talle teadaolevalt teda keegi ei näinud. Muude nimetatud haldusasja materjalide asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Asjaolu, et taotleja on teiste nähes valudeta kõndinud või liigutanud, nähtub ka tema tervisekaarti tehtud sissekannetest (nt 10.03.2020 sissekanne haigusjuhu A2963 2020 all (dtl 22) ja 12.05.2020 sissekanne haigusjuhu A8256 2020 all (dtl 30)). Seega, isegi kui ilma abivahendite või abistajata hambaarsti vastuvõtule minemise ja tulemisega kaasnevad taotlejale mõningased vaevused, ei saa neid kohtule esitatud materjalide pinnalt pidada sellisteks, mis välistaksid tema liikumise ning meditsiiniosakonda iseseisvalt minemise ja sealt tulemise täielikult.
11.Kuna eeltoodu pinnalt ei saa järeldada taotleja tegelikku vajadust hambaarsti vastuvõtule minemisel abivahendi või abistaja järele, puudub vajadus koguda tõendeid nende asjaolude tuvastamiseks, kas taotleja on tugikarguga vangla personali ähvardanud ja üksuse juht esitanud selle kohta valeväiteid või mitte. Sel põhjusel jääb taotlus neid asjaolusid kinnitavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
12.Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
13.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega.
14.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse tervikuna kinniseks, sest haldusasja materjalid sisaldavad läbivalt otseseid andmeid taotleja terviseseisundi kohta. Samuti puudub antud juhul huvi asja avaliku arutelu vastu. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.