M. M (M) esialgse õiguskaitse taotlus juuksuriteenuse tagamiseks ja habemeajamise võimaldamiseks
RESOLUTSIOON
1.Keelduda tõendite (taotleja foto ja karguga ähvardamisega seotud tõendid) kogumisest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte M. M ja Viru Vanglale. M. M edastatakse ka
25.augusti 2020. a ja 9. septembri 2020. a kohtunõuded ning Viru Vangla 28. augusti 2020. a ja 14. septembri 2020. a vastused kohtunõuetele koos lisadega.
M. M esitas 23. augustil 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus: - kohustada Viru Vanglat võimaldama talle juuksuriteenust või viima teda vanglast välja juuksurisse; - kohustada Viru Vanglat tagastama talle pardli otsikud või viima teda regulaarselt habemeajaja juurde. Taotleja kinnitusel ei ole talle 6 kuud võimaldatud juuksuriteenust, kuigi vangla on selleks kohustatud vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 50 lõikele 3. Taotleja tunneb end ebamugavalt, sest juuksed põhjustavad sügelust. 3. augustil 2020 võeti taotlejalt habemeajamispardli otsik, millega oli võimalik reguleerida habeme pikkust habemeajamisel. Taotleja väitel on tal moslemina habeme kandmine kohustuslik, kuid talle jäetud pardli otsikutega on võimalik vaid raseerida ning sellega piiratakse taotleja usuvabadust. Taotleja soovib, et vangla esitaks tõendid, sh fotod taotlejalt ära võetud pardli otsikust, pardlikotist ning taotlejast.
2.Viru Vangla palus 28. augusti 2020. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaide.
3-20-1591 Vangla hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla osakonnas, kus paikneb taotleja, on planeeritud kinnipeetavatele juuksuriteenuse osutamine 29. ja 30. augustil 2020 ning soovi korral saab taotleja minna juuksuri juurde. Taotlejal on pardel, millega on tagatud minimaalne habeme eest hoolitsemise võimalus.
3.Taotleja esitas 30. augustil 2020 kohtule märgukirja, mille kohaselt oli tal 29. augustil 2020 võimalus minna juuksuri juurde, kuid tema saatmine katkestati, sest ta ei liikunud käed selja taga. Taotleja väitel ei saa ta käed selja taga liikuda, sest peab kukkumise vältimiseks seina najale toetama. Taotlejalt võeti 2020. a aprillis ära tugikark, sest ta oli väidetavalt kedagi karguga ähvardanud. Taotleja palub nõuda välja tõendid, mis kajastavad karguga ähvardamist.
4.Viru Vangla märkis 14. septembri 2020. a vastuses täiendavale kohtunõudele, et taotlejale anti 29. augustil 2020 võimalus minna juuksurisse, kuid taotleja keeldus korrakohasele saatmistoimingule allumast ja seetõttu tema saatmine lõpetati. Vangla on sarnaselt asjades nr 3-20-583 ja 3-20-1663 tuvastatule seisukohal, et taotlejal ei ole tema enda poolt väidetavat takistust liikumiseks. Vangla hinnangul ei saa taotleja nõudeid seostada tema usuvabaduse tagamisega. Vangla kinnitusel ei ole taotleja määratlenud, millisesse islamiusu suunda ta kuulub, et oleks võimalik hinnata tema ususekti kombeid. Islamiusu pühakiri koraan ei käsitle habeme ega meeste juuste kasvatamise küsimusi. Samuti ei kasvata kõik islamiusu maade mehed habet. Moosese raamatutest nähtub, et konservatiivsete nasiiriseaduste järgijad ei aja ühtegi peakarva ajal, kui nad on end jumalale pühendanud. Kui usklik ei järgi nasiiriseadusi, siis ei seondu habeme kasvatamine kuidagi usuvabaduse teostamisega. Vangla selgitas, et pardli pügamisotsikud on teravad esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut, sest neid on võimalik kasutada ründevahenditena. Vangla märgib, et taotlejale on jäetud koos pardliga kasutamiseks ka üks selline otsik, mis võimaldab elementaarses määras pikkade karvade piiramist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja juuksuriteenuse tagamist ning pardliotsikute tagastamist või habemeajaja juurde viimist ehk taotlejale habemeajamise võimaldamist selliselt, et tal oleks võimalik reguleerida habeme pikkust.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas 23. augustil 2020 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seetõttu on vastav esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.Taotleja viidatud tõendid, mis kajastavad karguga ähvardamist, ei ole praeguse taotluse lahendamisel asjassepuutuvad, mistõttu kohus ei nõua neid asja juurde (HKMS § 62 lõike 2 esimene lause). Viru Vangla esitas kohtule fotod pardlist ja lubatud otsikutest (näha on ka pardlikott) ning äravõetud pardli otsikutest. Kohus ei pea vajalikuks nõuda vanglalt fotot taotlejast, kuivõrd juuste ja habeme kasvamist pole vaja tõendada, tegemist on üldteada asjaoluga (HKMS § 60 lõige 1 ja § 62 lõige 2).
8.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
3-20-1591
9.Taotleja väitel on juuksuriteenuse osutamata jätmine ebamugav. Habeme pikkuse reguleerimise võimaldamata jätmisel viitab taotleja samuti ebamugavusele ning tema usuvabaduse piiramisele.
10.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei kohaldata praeguses asjas esialgset õiguskaitset, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Viru Vangla kinnitusel oli osakonnas, kus taotleja viibib, planeeritud juuksuriteenuse osutamine
29.ja 30. augustil 2020. Ka taotleja enda kinnitusel oli tal 29. augustil 2020 võimalus minna juuksuri juurde. Haldusasjas nr 3-20-1444 leidis kohus, et taotleja väide, et ta ei pääse tugikargu puudumisest tingituna vanglas ringi liikuma, ei ole millegagi tõendatud ega kohtule usutav. Seejuures on vangla arsti hinnangutest näha, et taotleja manipuleerib väitega kõndimise probleemidest ning taotlejal puudub meditsiiniline näidustus abivahendite kasutamiseks. (Vt Tartu Halduskohtu 10. augusti 2020. a määrus asjas nr 3-20-1444, punktid 9 ja 10.) Kohtu hinnangul ei ole ka praeguses asjas usutav taotleja väide, et ta ei suutnud ilma seinale toetamata liikuda juuksuri juurde. Viru Vangla tagas taotlejale 29. augustil 2020 juuksuriteenuse kasutamise võimaluse vastavalt VangS § 50 lõikele 3, kuid taotleja enda tegevuse tulemusena jäi tal see võimalus kasutamata. Isegi kui kohus lähtuks üksnes taotleja väidetest juuksuriteenuse võimaldamata jätmisest, ei saa umbes pooleaastane paus juuksuriteenuse osutamises põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras. Habeme piiramiseks on taotlejale võimaldatud pardli ja kahe pardli otsiku kasutamine (nähtub taotleja enda väidetest, digitoimiku lk (dtl) 3, ja Viru Vangla vastuse lisast 2, dtl 13). Kohus nõustub vanglaga, et minimaalne habeme eest hoolitsemise võimalus on sellega taotlejale tagatud ning seejuures on üks taotlejale kasutamiseks jäetud otsik selline, mis võimaldab elementaarses määras pikkade karvade piiramist (vt dtl 13, fotol pardli kõrval). Kohus ei pea asjakohaseks taotleja väiteid usuvabaduse piiramise kohta, sest islamiusuliste hulgas puudub ühtne arusaam, et habeme kasvatamine oleks kohustuslik1. Kohtu hinnangul ei saa taotleja väidetest ebamugavuse ja usuvabaduse piiramise kohta järeldada ohtu, et taotlejale meelepärase pardliotsiku väljastamata jätmisel või habemeajaja juurde viimata jätmisel muutuks taotleja õiguste kaitse hiljem oluliselt raskendatuks või võimatuks. Asjaolu, et taotlejal puudub meelepärane pardliotsik habeme pikkuse reguleerimiseks, ei saa põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras. Vangistusega kaasneb paratamatult mingil määral ebamugavusi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Vt nt https://www.bbc.com/news/10369726
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.