Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 28. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et Tartu Vangla ei väljasta talle täies mahus koopiaid ega võimalda kaebajal nendega tutvuda. Kaebaja palub, et kohus nõuaks vanglalt koopiaid kaebaja vaidest ja vaideotsusest (29. aprill 2020, 28. mai 2020 nr 1-11/311-1,2), 30. märtsi 2020. a protokollist ja
23.aprilli 2020. a käskkirjast nr 2-20/1-2/136, käskkirjast nr 6-1/13 ja ettekannetest, kus kirjeldatakse 6. jaanuaril 2020 juhtunut koos tunnistajate kinnitustega. Lisaks viitab kaebaja järgmistele pöördumistele ja vangla vastustele: 14. aprill 2020 nr 1-11/272-1 ja 27. aprill 2020 nr 1-11/272-2, 6. märts 2020 nr 2-3/479-1, 9. märts 2020 nr 2-3/479-2, 30. märts 2020 nr 2-3/479-3. Ka mainib kaebaja 26. novembri 2019. a ettekannet nr 6-38/5683 ja otsust selle kohta, 28. oktoobri 2019. a ettekannet nr 6-38/5206 ja distsiplinaarmenetluse otsust ehk käskkirja nr 6-2/819, samuti käskkirja, kus kaebajale määrati 10-päevane kartserikaristus, selgituskirja ja kaebaja vastuväiteid selle kohta, Agnes Reini 21. novembri 2019. a ettekannet ja selle kohta tehtud otsust. J. Kolesnikov palub saata talle eelmainutud materjal, et ta saaks kohtule esitada kaebuse või anda kaebajale advokaat, kes esitab kaebuse. Seejuures soovib J. Kolesnikov koopiat kohtule esitatud kaebusest ning palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Kohus annab esmalt hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotlused anda talle advokaat (II) ja väljastada kaebusest koopia (III).
I
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et J. Kolesnikov on kohtule esitanud kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada kaebajale kaebuses mainitud dokumendid.
4.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
7.Kuivõrd Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt pole J. Kolesnikov vanglale esitanud taotlusi koopiate saamiseks kaebuses väljatoodud dokumentide osas, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamiskaebuse esitamisel ning kohus tagastab J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
10.Kaebuses on J. Kolesnikov muuhulgas taotlenud advokaadi määramist, millest kohus saab aru, et J. Kolesnikov soovib riigi õigusabi korras esindajat käesolevas haldusasjas.
11.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
12.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse
tagastamiseks (vt määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. III
14.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
15.Kohus mõistab, et kaebaja soovib ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest. Kuna kaebaja on kaebuse ise koostanud, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kohtule esitatud kaebusest ärakirja saamiseks rahuldamata.
16.Samuti selgitab kohus, et vastavalt HKMS § 88 lg-le 1 on menetlusosalisel muuhulgas õigus tutvuda toimikuga. Toimikuga tutvuda võimaldatakse kolme tööpäeva jooksul sellekohast taotlust sisaldava avalduse kohtusse vastuvõtmisest arvates. Seega kui kaebaja soovib haldusasja toimikuga tutvuda, tuleb selleks esitada vastav taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.