Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7638
Tsiviilasi
AS Vene Posti Operaator hagi VK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind 2050,61 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse VK apellatsioonkaebus liigid Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): AS Vene Posti Operaator (registrikood 11033876, asukoht Vene 9, 10123 Tallinn), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaadi abi Karl-Morten Jõgi Kostja (apellant): VK (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.07.2016 otsus osaliselt hagi rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
3.Mõista VK-lt välja võlgnevus AS Vene Posti Operaator kasuks 2756,85 ( kaks tuhat seitsesada viiskümmend kuus) eurot ja 85 senti, sealhulgas põhinõue 2365,50 eurot ja 06.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 391,35 eurot.
Mõista VK-lt AS Vene Posti Operaator kasuks välja viivis põhinõudelt (2365,50 eurot) alates 07.12.2016 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Vene Posti Operaator (hageja) esitas 20.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse VK (kostja) vastu põhivõla 2813,50 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja restorani Tchaikovsky pidaja. 2014. aasta augustis pöördus kostja restorani poole sooviga reserveerida restoranis 14.11.2014 õhtuks laud 24-le inimesele. 21.08.2014 kinnitas restoran kostja reserveeringu. Vastavalt kostja reserveeringule toimus 14.11.2014 restoranis õhtusöök 22-le inimesele, õhtusöök kestis ca kella kaheni öösel. 14.11.2014 õhtusöögil tarbiti restorani menüü ja joogikaardi alusel sööke ning jooke suulise lepingu alusel kogumaksumusega 2813,50 eurot, mille kohta esitati kostjale restorani personali poolt osutatud toitlustusteenuse eest arve (tl 8). Kostja ei tasunud pärast 14.11.2014 õhtusööki restoranis arvet kohapeal ja ei ole seda vaatamata hageja korduvatele nõudmistele teinud enne hagiavalduse esitamist. Hageja 14.11.2014 osutatud toitlustusteenusel põhinev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks pärast 14.11.2014 õhtusöögi toimumist ja lõppemist 15.11.2014, s.o alates 16.11.2014.
3.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel suuliselt sõlmitud toitlustusteenuse osutamise leping ja arvelt nähtub kostjale osutatud toitlustusteenuse maht. Arvega on olnud segadusi, sest hageja valduses ei ole kostja poolt allkirjastatud arve eksemplari. Kostja allkirjastas arve, millel ei olnud taga koopiapaberit, hageja valdusesse jäi ilma kostja allkirjata versioon arvest ja allkirjaga versiooni võttis kostja endaga kaasa. Hageja esitas kohtule väljavõttes Tchaikovsky kassasüsteemist, millest nähtub täiendavalt kostjale osutatud teenuse maht (väljavõte, tl 68-70).
4.Hageja on seisukohal, et 14.11.2014 õhtusöögil tarbiti alkohoolseid jooke kogusummas 1510 eurot ja alkoholivabu veine summas 40 eurot (tl 89, 90). Hageja hinnangul tarvitati 14.11.2014 õhtusöögil järgmisi alkohoolseid jooke järgmistes kogustes: 5 pudelit vahuveini Bichot Rose maksumusega kokku 225 eurot; 5 pudelit punast veini Kinzmarauli maksumusega kokku 235 eurot; 2 pudelit punast veini Roble
Mogar maksumusega kokku 98 eurot; 8 pudelit valget veini Grüner Smaragd maksumusega kokku 440 eurot; 56 pitsi viina Smirnoff Black maksumusega kokku 336 eurot; 16 klaasi konjakit Hennesey VSOP maksumusega kokku 176 eurot. Alkoholivaba veinina tarvitati 14.11.2014 4 pudelit Natureo Torres maksumusega kokku 40 eurot.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2813,50 eurot, viivise seisuga 22.10.2015 211,95 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Kostjate vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja ei vaidlustanud toitlustuse ja mittealkohoolsete jookide eest tasumata summat ning on 13.10.2015 toimunud kohtuistungil õigeks võtnud hagi summas 1001 eurot (tl 85).
7.Kostja nõustus asjaoluga, et 14.11.2014 kasutas kostja hageja teenust hageja ruumides ja restorani töötajatega oli kirjalikult menüü täpselt kokku lepitud. Hageja nimetatud alkoholikogus on ilmselgelt mitteusutav ja ebatõenäoline. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tasu usaldusväärselt tuvastamata koguse alkohoolsete jookide eest, mille on põhjustanud puudujäägid ja korraldamatus hageja töötajate tegevuses. Hageja poolt esitatud kassaprogrammi väljavõte on ebausaldusväärne tõend, sest väljavõtte kohaselt on kellaajaliselt samaaegselt tellitud nii eelroogasid, pearoogasid kui ka desserti, kuid see ei vasta tõele. Kostja hinnangul on arvele juurdekirjutusi tehtud.
8.Hageja ei ole kostjale esitanud arve alusdokumenti, s.o kostja poolt 15.11.2014 allkirjastatud arvet.
9.Kostja ei vaidlusta 14.11.2014 serveeritud toitudega seonduvat. Kostja tunnistas hageja nõuet toitude osas, samuti ei vaidle pooled mittealkohoolsete jookide üle. Kostja on kogu aeg olnud valmis nende eest tasuma. Vaidlus on alkoholi ja alkoholivaba veini koguste üle.
10.Viivisenõudel puudub igasugune alus. Kostja hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult võimatu, kuna see tuleneb viivitamisest võlgnikule raha maksmiseks juhise andmisega raha ülekandmiseks. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 15.07.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 3190,11 eurot, s.o põhinõue 2813,50 eurot ja 15.07.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 376,61 eurot; viivis põhinõudelt (2813,50 eurot) alates 16.07.2016 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2604,33 eurot. Maakohus määras, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2604,33 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 1007,67 euro osas.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-45-11 p-s 11 leidnud, et toitlustusasutuses toidu ja joogi tellimisel ja selle tellimuse täitmiseks võtmiseks sõlmitakse toitlustusasutuse ja kliendi vahel tsiviilõiguslikud kohest täitmist eeldavad müügilepingud (VÕS § 208 lg 1). Seega on hageja õigustatud kohtusse pöörduma, et nõuda kostjalt hagejale osundatud teenuste eest tasu.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 14.11.2014 toimus hageja opereeritavas
restoranis Tchaikovsky kostja tellitud õhtusöök, kus tarbiti suulise lepingu alusel restorani menüüs ja joogikaardis olevaid sööke ja jooke.
14.Kostja on tunnistanud, et ei vaidlusta toitlustuse ja mittealkohoolsete jookide eest tasumata summat ning on 13.10.2015 toimunud kohtuistungil õigeks võtnud hagi summas 1001 eurot (tl 85). Kostja on 09.03.2016 toimunud kohtuistungil võtnud õigeks toitlustuse eest tasumata nõude ja mittealkohoolsete jookide eest tasumata nõude, v.a alkoholivaba vein (tl 159). Hageja on esitanud nõude toitlustuse ja mittealkohoolsete joogid kokku summas 1263,50 eurot (toit 1001 eurot + mittealkohoolsed joogid 262,50 eurot. Kostja on omaks võtnud toitlustuse ja mittealkohoolsete jookide maksumuse kokku summas 1263,50 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 440 lg 1).
15.Poolte vahel on vaidlus 14.11.2014 kostja sünnipäevapeol restoranis Tchaikovsky alkohoolsete jookide, alkoholivaba veini ja nende tarvitatud koguse üle.
16.TS kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 160 pöördel – 161 pöördel) teenindas ta kostja laudkonda 14.11.2014, terve restoran oli nende päralt. Külalisi oli vist 24 koos kostjaga. Tunnistaja kirjeldas üksikasjalikud alkoholi kogust ja jookide serveerimist, sealhulgas asjaolu, et restoranis ei tohi klaas kunagi tühjaks saada, vahepeal kallati jooke ka siis juurde, kui klaasis oli veel veidi sees. Ka kostja ise käis vahepeal ja kallas oma külalistele alkohoolseid jooke juurde. Tunnistaja mäletamist mööda võtsid enamus inimesi kindlasti alkoholijoogi, aga oli ka neid, kes kas vanuse tõttu või muul põhjusel ei soovinud üldse alkoholi. Neid inimesi, kes ei tarvitanud alkoholi, võis olla rohkem kui 4 inimest. Tunnistaja TS ütluste kohaselt joodi 14.11.2014 õhtul alkohoolsetest jookidest vahuveini, valget ja punast veini, alkoholivaba veini, viina ja konjakit, muud ei joodud. Tunnistaja esitas kostjale arve, mille suurus oli natuke alla 3000 euro. Vestluse kohaselt lubas kostja, et arve makstakse pärast ülekandega. Peale konjaki ja kohvi joomist palus kostja arvet ja TS viis talle arve kaaned, kus sees oli pastakas ja 2 lehte arve koopiat, seal oli 4 arvelehte, millest 2 olid originaalid ja 2 koopiat. Kaante vahel olid ainut arve originaalid, koopiaid seal ei olnud, sest oli kokkulepe, et kostja tasub ülekandega. Kostja vaatas kaasi, võttis pastaka ja pani oma allkirja, TS võttis originaalid kaante vahelt, pani ümbrikusse ja andis kostja kätte. Kostja küsis, kas talle saadetakse arve, TS vastas, et arve saadetakse e-mailiga, mis on pärast ülekandega tasumiseks, originaalarve jäi kliendi kätte.
17.RK kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 161 pöördel – 162) tuli tal teenindada restoranis ainult kostja külalisi, teisi ei olnud. Üle 20 inimese oli kindlasti ja arve suurus oli alla 3000 euro. Siis kui kõik olid lõpetanud, küsis kostja arve, aga edasi ei tea ta arves tasumisest midagi. Tunnistaja kirjeldas alkoholi ja jookide serveerimist ning koguseid. Alkoholist joodi põhiliselt veini ja viina, tervitusjook oli vahuvein, lõpetuseks oli konjak.
18.KP kohtuistungil antud ütluste kohaselt (162 pöördel – 163) teab ta tarbitud alkoholi kogusest ainult nii palju, kui arve peal oli. Kuna kostja arve oli tasumata, siis kirjutas KP kostjale, et arve on tasumata ja küsis, millest viivitus tingitud on. Kostja palus arve koopiat, kuid sel hetkel KP ei teadnud, mis arved on ja kas klient arve üldse saanud oli. Neil on kassaprogramm ja hotelli raamatupidamisprogramm. Kui inimene soovib tasuda ülekandega, siis tekitatakse inimesele profiil, et kassaprogrammis arve lõpetatud saaks ja siis on makseviis toa arvele postitus. Kostja ütles, et ta tahab restoraniarvet. Ainuke arve, mida tunnistaja leida suutis, oli see kollane koopia ehk teenindaja koopia, mis jääb teenindajale. See on ka ühtlasi ettevõtja koopia. Seda kollast koopiat KP kostjale ei andnud, vaid skaneeris selle sisse ja tegi sellest omakorda koopia. Koopia jättis tunnistaja kostjale ümbrikusse hotelli vastuvõttu, kuid kostjale see koopia ei sobinud. Ühel hetkel kohtus KP kostjaga, kes pakkus osalist
makset põhimõtteliselt, kuid sellega KP ei nõustunud. KP ütluste kohaselt kohtus ta kostjaga, kes mainis, et ta ei ole nõus arve summaga, kuna see on oluliselt suurem, kui talle algselt presenteeriti, jookide kogust ei mainitud. Igakuiselt teeb restoran alkoholi inventuuri, alkoholi hoitakse laos ja pudelite üle lugemine ei oleks kuskile viinud. Kui on kokku lepitud kogused ja joogid, siis võetakse laost need asjad ja väike varu, et ei peaks kohe alla jooksma. Laost ei tooda suvalisi jooke juurde.
19.Kohus leidis, et hageja on alkohoolsete jookide ja alkoholivaba veini tarvitatud koguse tõendanud tunnistajate ütlustega. Kostja ei ole alkohoolsete jookide tarbitud koguse kohta tõendeid esitanud. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja kostja ei ole menetluse jooksul oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Lepingu tõlgendamisel ei saa üks poolt tagantjärele asuda lepingut tõlgendama viisil, mis ei vasta poolte ühisele tahtele lepingu sõlmimisel (VÕS § 29 lg 1, lg 4).
20.Hageja esitatud alkohoolsete jookide ja mittealkohoolsete jookide kogused kattuvad hageja tõenditega, eriti tunnistaja TS ütlustega ja seega on tõendatud hageja nõue alkohoolsete jookide ja mittealkohoolsete jookide koguste osas, müüdud toodete maksumus nähtub hageja esitatud arvelt (tl 8) ja kirjalikust seisukohast (tl 88-92). Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ka tarbitud alkohoolsete jookide osas ja kostjalt välja mõista alkohoolsete jookide eest summa 1510 eurot ning alkoholivaba veini eest 40 eurot, s.o kokku summas 1550 eurot. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.11.2014. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16.11.2014 kuni 15.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 376,61 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 mõistis kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (2813,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
21.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2604,33 eurot. Maakohus määras, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2604,33 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja põhinõue 1550 eurot ja viiviste väljamõistmise osas. Kostja ei vaidlusta otsust 1263,50 euro suuruse põhinõude rahuldamise osas. Kostja palub jätta maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
23.Teenindamise lõppedes anti kostjale allkirjastamiseks tšekk, millel kajastusid tarbitud söögid ja joogid. Kostja poolt tšeki allkirjastamisega tekkis võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 ja lg 2 mõistes. Oma nõude tõendamiseks tuleks hagejal esitada nimetatud võlatunnistus. Eluliselt ebausutav on hageja väide, et majandustegevuses tegutsev isik (restoran) laseb kliendil allkirjastatud arve kaasa võtta. Kuna puudub võlatunnistus, siis puudub ka tõend võlgnevuse olemasolu kohta.
24.Kostja ei pidanud tõendama, et tema ja tema külalised ei tarbinud sellises sortimendis ja koguses alkohoolseid jooke, nagu arvel märgitud. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kostjale võimalust taotleda enda vande all ülekuulamist, selleks, et saaks tema poolt antud ütlusi kasutada tõendina.
25.Hageja on pidevalt muutnud oma seisukohti kostjale esitatud arve osas. 03.08.2015 seisukohas väidab hageja esindaja, et kostjale anti pärast õhtusööki arve ning hagejale jäi arvest nö “kollasel paberil” koopia. Kas kostja võttis talle esitatud arve endaga kaasa, andis kolmandale isikule vms ei ole hagejale teada. 13.10.2015 istungil väitis hageja esindaja, et hagiavalduse lisaks 2 olev väljatrükk saadeti kostjale e-kirja teel. 13.10.2015 istungil väitis hageja esindaja, et väljatrüki originaal jäi pärast õhtusööki kostja kätte, koopia aga hagejale. 09.03.2016 istungil selgitas hageja esindaja, et arvega on olnud segadus. Hageja valduses ei ole kostja poolt allkirjastatud arve eksemplari. Ülaltoodust nähtub, et hageja ei ole ka ise kindel selles, milline arve ja millal kostjale allkirjastamiseks anti ja mis sai allkirjastatud arvest. Tegemist on olulise asjaoluga, mis on jäänud hageja poolt tõendamata.
26.Kui kõrvutada tunnistaja TS poolt väidetud kogust arvel kajastuvaga, siis on tegemist ilmselge vastuoluga. Nimelt on arvel kajastatud 8 pudelit veini Grüner Smaragd, kuid tunnistaja ütluste kohaselt tarbiti seda vaid 2-3 pudelit. Samuti on arvel kajastatud 2 pudelit veini Roble Mogar, kuid selle veini serveerimise kohta ei teadnud tunnistaja midagi. Samas ütleb tunnistaja: „Ma mäletan suhteliselt hästi, mida inimesed joovad, kuna ise töötan sommeljeena“. Arusaamatuks jääb, kuidas sai kohus selliste vastuolude esinemisel leida, et arvel kajastatu on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja ei ole dokumentaalsete tõenditega (kostja poolt allkirjastatud tšekk) ega tunnistajate ütlustega suutnud tõendada tema poolt esitatud arvel kajastuvate alkoholikoguste ja –sortimendi tõesust.
27.Arve väljatrükk on vastuolus hageja poolt 13.10.2015 istungil esitatud väitega, mille kohaselt registreerib arvutiprogramm kellaajaliselt, kes mida tellis. Arve väljatrükk sisaldab 56 pitsi viina kokku 336 euro väärtuses ilma viiteta kellaajale. Kõik kanded, mis on väljatrükis tehtud pärast kella 22.50, on samuti ilmselged juurdekirjutused, sest kostja koos külalistega lahkus restoranist nimetatud kellajal. Ka eluliselt ei ole usutav ega tõepärane, et pärast desserdi, kohvi ja konjaki serveerimist asusid kostja ja/või tema külalised uuesti manustama valget veini, sõltumata kogusest.
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab viiviseid arvutama hakata alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole hageja seniajani esitanud kostjale korrektset arvet (arvet, mis põhineks kostja poolt antud võlatunnistusel ehk allkirjastatud tšekil), siis ei ole kostjal tekkinud ka maksekohustust. Kuivõrd maksekohustust ei ole tekkinud, siis ei saa ka olla alust viivisenõude nõudmiseks.
Vastustaja seisukoht
29.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi osaliselt.
31.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on 1550 euro suuruse põhinõude ja viivisenõude rahuldamise osas.
32.Toitlustusasutuses toidu ja joogi tellimisel ja selle tellimuse täitmiseks võtmiseks sõlmitakse toitlustusasutuse ja kliendi vahel tsiviilõiguslikud kohest täitmist eeldavad müügilepingud (VÕS § 208 lg 1).Vaidlust ei ole selles, et kohapeal esitas kelner kostjale arve, mille kostja allkirjastas, kuid käesolevas menetluses ei ole kumbki pool
seda arvet kohtule esitatud. Seega ei saa ka kumbki pool tugineda allkirjastatud arvele kui tõendile. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, mis sellest arvest sai. Hageja saatis kostjale e-maili teel arve (I kd, lk 8) uuesti, mille kostja vaidlustas.
33.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu saaks hageja tõendada kostja poolt tarbitud alkoholi kogust üksnes kostja poolt allkirjastatud arvega ja kuna sellist arvet ei ole, võib kostja maksta oma soovi kohaselt või ka üldse mitte maksta. Ehkki müüja peab tõendama müügilepingu alusel üleantud alkoholi koguse, saab ta seda teha ka muude tõenditega kui ostja omaksvõtuga.
34.Vaidlust ei ole söögi, mittealkohoolsete jookide ja tarbitud alkohoosete jookide sortimendi osas. Kostja on õigeks võtnud, et tarbiti vahuveini, punast ja valget veini, alkoholivaba veini, viina ja konjakit. Arvel kajastatud alkohoolsete jookide koguste tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kassa väljatrüki ja tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kassa väljatrükk ei tõenda, et kogu selles näidatud alkohol on kostja külaliste poolt tarbitud. Kuid osaliselt kinnitavad tarbitud alkoholi koguseid tunnistajate ütlused.
35.Tunnistja TS, kes teenindas vaidlusalusel õhtul VK sünnipäeva külalisi ja koostas ka arve, andis ärajoodud alkoholi markide ja koguste kohta järgmisi ütlusi: „Alguses, kui K koos oma perega tuli, siis selle ajani, kui tema külalised hakkasid saabuma, avasime vahuveini pudeli. Siis kui külalised tulid, siis valati kõigile klaasike vahuveini. ... alguses valati välja kusagil 3 pudelit ja pärast natuke täiendati, inimesed kohe ei istunud. Käidi ringi ja valati peale. Ma arvan, et 1-2 pudelit tehti veel täiendavalt lahti. Kokku me räägime 5 pudelist. Tegemist oli Albert Bichot Cremant Rose vahuveiniga. Valge vein oli riisling ja punane oli Gruusia vein Kinzmarauli. Ma ei mäleta riislingu nime. Viinapitsid on Tchaikovskys 5 cl-ised, ühest pudelist viinast Smirnoff Black 70 cl tuleb 14 pitsi. Sealses kassasüsteemis oli võimalus postitada nii pudel arvele kui pitsikaupa. Ma ei mäleta, kuidas seda sel korral tehti. Viina oli kokku abilaual 4 pudelit, kõik olid Smirnoff Black 70 cl. Minu mäletamist mööda valati kõik Smirnoff Black pudelid tühjaks. Mittealkohoolsed veinid on esitaks väikesed pudelid 0,2 liitrised pudelid. Palju neid läks, ma ei oska öelda. Neid joodi paar tükki. Joodi veel Kinzmaraulit ma arvan, et üks 4-5 pudelit, joodi ka natuke valget veini, valget veini joodi vähem 2-3 pudelit. Jah, saite õigesti minust aru, ca 5 pudelit läks Kinzmaraulit ja poole vähem valget veini. Tegemist oli Hennesey VSOP konjakiga. 1 pudel on 1liitrine ja sellest ma arvan joodi ära umbes 15 pitsi. Mälu järgi mäletan, kui palju jäi pudelisse konjakit järgi ja ülejäänud osa, mis ära joodi, oskan hinnata pitside järgi. Selline teguviis oli klassikaline Tchaikovsky restoranis. Kui härrasmehed tellivad endale mingi joogi, siis see kallatakse käe järgi. Seda ei valatud ühekorraga välja, külalised istusid, klaase täideti. Roble Mogar on Hispaania punane vein. Mina ei pakkunud Roble Mogarit. Seal oli teisi kelnereid, kes võisid seda välja kallata. Grüner Smaragd on Austria valge vein, mis on tehtud Grüner Veltliner marjast. Ma arvan, et käesoleval juhul olen ma segi ajanud riislingu ja Grüneri, ma arvan, et pigem läks Grüner. Kuna seda joodi vähem, siis seda võis minna 2 pudelit“ (I kd, lk 160 pöördel, 161).
36.Tunnistja RK, kes töötas vaidlusalusel õhtul restoranis kelnerina, andis kostja külaliste poolt tarbitud alkoholi markide ja koguste kohta järgmisi ütlusi: “Alkoholi joodi põhiliselt veini ja viina, tervitusjook oli vahuvein, lõpetuseks oli konjak. See võis olla 4-5 pudelit vahuveini. Ma ei oska öelda, kui millises koguses valget ja punast veini joodi. Ma ei mäleta, kas tarbiti alkoholivaba veini... valge veini marki ei mäleta. Viinad olid mustad Smirnoffid, kuidas kogust arvestati, seda ma ei tea. Viinapudeleid oli 4-5. Ma ei tea, kas need joodi kõik tühjaks, aga usun, et küll. Viinapudelid olid 700 ml-sed ehk 70 cl-sed. Konjakid olid veel. Eks seda konjakit üle pudeli pidi olema, sest
inimeste arv oli suur. Võis olla konjak Hennesey, too pudel on vist liitrine, kui ma ei eksi (I kd, lk 162).
37.Tunnistajana üle kuulatud hageja hotelli toitlustusjuht KP ütles, et teab tarbitud alkoholi kogusest ainult nii palju, kui arve peal oli (I kd, lk 162 pöördel).
38.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tõendatuks saab lugeda arvel näidatust järgmised alkohoolsete jookide kogused: *5 pudelit roosat vahuveini Bichot Rose, 45 eurot pudel, kokku 225 euro;t *5 pudelit veini Kinzmarauli, 47 eurot pudel, kokku 235 eurot; *2 pudelit valget veini Grüner Smaragd, 55 eurot pudel, kokku 110 eurot; *6 pitsi viina Smirnoff Black, 6 eurot pits, kokku 336 eurot; *16 klaasi konjakit Hennesey VSOP, 11 eurot klaas, kokku 176 eurot *2 pudelit alkoholivaba veini, 10 eurot pudel, kokku 20 eurot. Nimetatud kogused nähtuvad kassa väljatrükist ja nende serverimist kostja külalistele kinnitavad eelkõige tunnistaja TS ütlused ning osaliselt ka tunnistaja RK ütlused. Konjaki osas märkis tunnistaja TS, et joodi ära umbes 15 pitsi, kuid kuna konjakit valati vaba käega ja kassasse on sisestatud 16 pitsi, saab lugeda tõendatuks ka 16 pitsi.
39.Tõendatuks ei saa lugeda järgmisi arvel näidatud alkohoolsete jookide koguseid: *2 pudelit punast veini Roble Mogar, 49 eurot pudel, kokku 98 eurot: *6 pudelit valget veini Grüner Smaragd, 55 eurot pudel, kokku 330 eurot; *2 pudelit alkoholivaba veini, 10 eurot pudel, kokku 20 eurot.
40.Ringkonnakohtu arvates ei ole p-s 39 nimetatud jookide tarbimine kostja külaliste poolt tõendamist leidnud. Joogid kajastuvad üksnes kassa väljatrükis, ainuüksi millest ringkonnakohtu arvates ei piisa tõendamaks vaidlusalust küsimust, et need joogid ka kostja külaliste poolt ära tarbiti.
41.Tunnistaja TS kinnitas, et tema ei ole punast veini Roble Mogar pakkunud, kuid seda võis teha mõni teine kelner. Tunnistaja RK nimetas punasest veinist ainult Kinzmaraulit ning samuti ei maininud, et oleks pakkutud veini Roble Mogar. Muud tõendit veini Roble Mogar pakkumise kohta hageja ei ole esitanud. Valge veini osas mäletas TS, et seda joodi poole vähem, kui punast veini. Seega ei saanud seda olla 8 pudelit, kui punast veini joodi 5. TS ütles esialgselt, et valget veini joodi 2-3 pudelit, kuid hiljem kinnitas, et valget veini võis minna 2 pudelit. RK ei mäletanud valge veini marki ega samuti seda, millises koguses seda joodi. Alkoholivaba veini kohta ütles TS, et neid joodi paar tükki, RK alkoholivaba veini tarbimist ei mäletanud.
42.Kostja ei ole tunnistajate ütlusi ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et alkoholi oleks tarbitud vähem. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kostjale võimalust taotleda enda vande all ülekuulamist, selleks, et saaks tema poolt antud ütlusi kasutada tõendina. Kostja ei ole oma seletustes esile toonud alkohoolsete jookide koguseid, mida tarbiti, seega ei toonud ta välja konkreetseid asjaolusid, mida vande all kinnitada.
43.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja põhinõue on õigesti rahuldatud 2365,50 euro ulatuses ja hagi tuleb jätta rahuldamata 448 euro osas.
44.Alusetu on kostja seisukoht, et tal pole viivisenõude osas tekkinud maksekohustust, kuna hageja ei ole seniajani esitanud talle korrektset arvet, mis põhineks kostja poolt antud võlatunnistusel ehk allkirjastatud tšekil. Arve vaidlustamine mingis osas ei välista maksekohustuse tekkimist ega lükka nõude sissenõutavaks muutumist edasi. Tegemist on kostja riskiga. Kostja ei ole maksnud kahe aasta jooksul arvet ka selles osas, millele tal pole kunagi vastuväiteid olnud, see on toidu ja mittealkohoolsete jookide maksumus. Alkohoolsete jookide osas leiab kostja, et nii suure koguse alkoholi joomine 21 inimese poolt, kellest osa alkoholi ei tarbinud, ei ole mõeldav,
kuid ei ole välja toonud, millist kogust ta peab siis tõenäoliseks. Kostja on kinnitanud, et kõiki nimetatud alkoholi liike tarbiti.
45.Toitlustusteenusel põhinev nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks arve esitamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et õhtu lõppedes esitati kostjale arve, mille kostja allkirjastas. Kostja väide, et esialgselt esitati talle mingi muu arve, mitte see, mis hiljem e-kirjaga saadeti ja mis on kohtule esitatud, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Kostja ei ole sellist arvet kohtule esitanud ega ole esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaks kahe erineva arve esitamist. Asjaolu, et kostjale tuldi vastu ja lubati tal arve tasuda mitte kohapeal, vaid ülekandega, ei tähenda täiendava tähtaja andmist. Kostja ei ole ka täiendavale tähtajale tuginenud.
46.Seega muutus arve 2365,50 euro osas sissenõutavaks alates arve esitamisest. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Viivisenõue tuleb rahuldada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
47.Viivise arvestus põhinõudelt 2365,50 eurot perioodi 16.11.2014 – 06.12.2016 eest on järgnev: - viivis perioodi 16.11.2014 – 31.12.2014 eest on 23,94 eurot (viivise määraks on 8,15 % aastas, mis teeb 0,022 % päevas x viivituses oldud päevade arv 46). - viivis perioodi 01.01.2015 – 30.06.2016 eest on 284,66 eurot (viivise määraks on 8,05 % aastas, mis teeb 0,022 % päevas x viivituses oldud päevade arv 547). - viivis perioodi 01.07.2016 - 06.12.2016 eest on 82,75 eurot (viivise määraks on 8 % aastas, mis teeb 0,022 % päevas x viivituses oldud päevade arv 159). - kokku on viivis perioodi 16.11.2014 – 06.12.2016 eest 391,35 eurot.
48.Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt välja mõista ka viivis protsendina põhinõudelt (2365,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
50.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
51.Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
52.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.