Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 10. juuni 2020, Tartu
Haldusasi
G.B. kaebus Viru Vangla 28. märtsi 2019. a käskkirja nr 6-4/82-1 ja 23. mai 2019. a vaideotsuse nr 6-12/151-4 tühistamise nõudes ning Viru Vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine, vaideotsusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2020. a määrus G.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja G.B.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 28. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 6-4/82-1 G.B. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 28. märtsist 2019. Seepeale esitas G.B. Viru Vanglale vaide, kuid vangla jättis selle 23. mai 2019. a vaideotsusega nr 6-12/151-4 rahuldamata.
2.G.B. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks ning vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine, vaideotsusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 24. märtsi 2020. a määrusega kaebuse Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete osas seoses enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmisega
ning kohtule valeinformatsiooni esitamisega (resolutsiooni p-d 1 ja 2); muus osas jättis kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused (resolutsiooni p 3).
4.Tartu Halduskohus tagastas 14. aprilli 2020. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30. märtsiks 2020.
5.5. mail 2020 saabus Tartu Halduskohtusse G.B.i puuduste kõrvaldamise taotlus koos tähtaja ennistamise taotlusega puuduste kõrvaldamiseks ning vastuväide kohtu tegevusele.
6.5. mail 2020 saabus Tartu Ringkonnakohtusse G.B.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale koos taotlusega määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.2. juunil 2020 saabus Tartu Ringkonnakohtusse G.B.i määruskaebus Tartu Halduskohtu
14.aprilli 2020. a määruse tühistamiseks. Lisaks taotleb kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 7.1 Tähtaeg tuleb ennistada, sest Viru Vanglas oli 16. märtsist kuni 18. maini 2020 COVID-19 eriolukord, mistõttu ei olnud võimalik interneti vahendusel tutvuda õigusaktide ja kohtulahenditega. Kirju hoiti karantiinis, mistõttu post liikus aeglaselt. Kaebajal puuduvad piisavad õigusalased teadmised, et kohtule iseseisvalt dokumente koostada. Ta vajas tõlkeabi dokumentide koostamisel, kuna kaebaja eesti keele tase ei ole piisav. 7.2 Kuna kaebaja esitas halduskohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse koos puuduste kõrvaldamise avaldusega, siis on kaebuse puudused kõrvaldatud, mistõttu tuleb halduskohtu
14.aprilli 2020. a määrus tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei saa rahuldada.
9.Kaebaja on määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2020. a määruse peale esitanud
30.mail 2020. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajale edasikaebamise korda selgitanud.
10.Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2020. a määruse kätte 21. aprillil 2020 (tl 29). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema
22.aprillist 2020 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli 6. mai 2020. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30. mail 2020, seega 24-päevase hilinemisega.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKm 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 3-2-1-148-06, p 12). Vajaliku hoolsuse
hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17).
12.Tähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et lasi tähtaja mööda seetõttu, et Viru Vanglas oli 16. märtsist kuni 18. maini 2020 COVID-19 eriolukord, kirju hoiti karantiinis ning tal puuduvad piisavad õigusalased teadmised ja ta vajas tõlkeabi dokumentide koostamisel.
13.Teadaolevalt ei olnud Viru Vanglas kehtinud eriolukorra ajal takistatud kinnipeetavate poolt kirjade saatmine ega vastuvõtmine. Isegi kui sissetulnud kirjad hoiti vangla poolt karantiinis, ei saanud see olla takistuseks määruskaebuse tähtaegselt esitamiseks, kuna halduskohtu 14. aprilli 2020. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema kaebaja poolt määruskaebuse kättesaamisest arvates, mitte vastava kirja vanglasse jõudmisest arvates. Kinni peetavate isikute poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib HKMS § 68 lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kohtule edastatavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas, mille § 48 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistujale üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. 2. juunil 2020 ringkonnakohtusse saabunud kaebaja kirja ümbrikul on käsikirjaliselt märgitud kuupäevana 30. mai 2020. Isegi kui vangla oleks väljasaadetavaid kirju karantiinis hoidnud, hindaks ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsust ümbrikul märgitud kuupäevast arvates, mitte kirja ringkonnakohtusse jõudmise kuupäevast arvates. Seega vanglas kehtinud eriolukorrast tingituna ei saanud olla kaebajal takistatud määruskaebuse tähtaegne esitamine Tartu Ringkonnakohtule. Kirjade saatmise võimalikkus nähtub ka asjaolust, et kaebaja esitas 30. aprillil 2020 halduskohtule taotluse tähtaja ennistamiseks puuduste kõrvaldamisel ning samal päeval ka ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 24. märtsi 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 vaidlustamiseks.
14.Kaebetähtaja ennistamist ei põhista ka kaebaja väide piisavate õigusalaste teadmiste puudumise kohta. Kohtupraktikas on selgitatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (RKm 3-3-1-57-02, p 19). Vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebe kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud korduvalt kaebusi kohtutele, millest saab eeldada tema teadlikkust kaebetähtaegadest. Tegemist ei ole sisuliselt keeruka protsessiõigusliku küsimusega.
15.Kaebaja on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses esitanud dokumendid eesti keeles ega ole kohtule teatanud, et soovib saada kohtudokumentidest venekeelset tõlget. Ka ei olnud kaebajal keelatud esitada määruskaebus ringkonnakohtule tähtaegselt vene keeles, kui ta leiab, et ei oska määruskaebuse kirjutamiseks piisavalt eesti keelt.
16.Ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja esile toodud asjaoludest ei ilmne, et esineks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
17.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 203 lg 1, § 207 lg 1 ja § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse
läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.