German Baueri kaebus Viru Vangla 28.03.2019 käskkirja nr 6-4/82-1 ja 23.05.2019 vaideotsuse nr 612/151-4 tühistamise nõudes
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas seoses enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmisega.
2.Tagastada kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas seoses kohtule valeinformatsiooni esitamisega.
3.Jätta kaebus muus osas käiguta ja kohustada kaebajat 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas pole määrus edasikaevatav.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 26.06.2019 German Baueri poolt esitatud kaebus Viru Vangla 28.03.2019 käskkirja nr 6-4/82-1 ja 23.05.2019 vaideotsuse nr 6-12/151-4 tühistamise nõudes ning Viru Vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine ja vaideotsuse esitamisega viivitamine) õigusvastasuse
3-19-1192 kindlakstegemiseks. Kaebusele oli lisatud 3.05.2019 väärteo otsus, kuid puudusid andmed riigilõivu tasumise kohta.
2.Tartu Halduskohus jättis määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot ning edastama kohtule vaidlusalune käskkiri.
3.Riigilõiv oli tasutud 15.11.2019.
4.Tartu Halduskohus kohustas 04.02.2020 Viru Vanglat esitama seisukoht kaebuse menetlusse võtmise osas.
5.Viru Vangla esitas seisukoha 07.02.2020. Kohtu seisukoht
6.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebaja taotles kohtult Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist seoses asjaoluga, et enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal jättis vastustaja kontrollimata kaebaja vaimse tervise seisundi.
8.Kohus on seisukohal, et Riigikohtu praktika ei toeta kaebeõiguse olemasolu kinnipeetavatel, kellel jäi vangla poolt enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja/või selle kohaldamise ajal vaimse terviseseisundi kontroll teostamata. Riigikohus on leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei ole võimalik edasi lükata või lõpetada pelgalt kinnipeetava õiguse riive (kõne all oli õigus tervisekaitsele seoses üksikvangistusega) leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid.1 Järelikult juhul, kui kinnipeetaval on isegi tuvastatud vaimsed probleemid, ei ole see täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise takistuseks, kuna selle eesmärgiks on üldjuhul kõrvaldada kinnipeetavast tulenevat ohtu teiste isikute julgeolekule jne. Seega isegi juhul, kui kinnipeetaval on diagnoositud vaimse tervise probleemid, ei saa see olla takistuseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, mis omakorda ei kohusta vanglat enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist hinnata üksikvangistuse tingimuste talumatust. Vastasel juhul, kui tuvastatakse, et üksikvangistus on kinnipeetavale tervislikel põhjustel vastunäidustatud, muutuks teiste vanglas viibivate isikute turvalisuse tagamine võimatuks. Kaitstav hüve on siin kindlalt ülekaalus. Konkreetse juhtumi faktilised asjaolud näitavad, et vangla kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vaid 36 päeva järjest, mis tulenevalt kohtupraktikast ei saa nimetada ebaproportsionaalselt pikaks üksikvangistuseks. Juhul, kui kaebaja leiab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati või pikendati tema suhtes õigusvastaselt, saab ta nõuda vangla käskkirja tühistamist ja/või hiljem ka talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
9.Sellest tulenevalt puudus vanglal kohustus enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kontrollida kaebaja vaimset terviseseisundit eesmärgiga, et kohaldatavad täiendavad julgeolekuabinõud saaksid olla kaebaja terviseseisundi tõttu lõpetatud või leevendatud. Riigikohus on rõhutanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel või
RKHKo 3-3-1-10-17, p 18.4.
3-19-1192 kohaldamise pikendamisel on ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks selle käskkirja vaidlustamine. Kohus rõhutab täiendavalt, et kinnipeetaval on kohustus täita vangistust reguleerivaid õigusakte, mistõttu peab ta arvestama, et ähvardades teisi vanglas viibivaid isikuid, võib tema suhtes olla kohaldatud edasilükkamatult ja preventiivsel eesmärgil ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, olememata tema terviseseisundist.
10.Lahtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas seoses enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmisega selle esitajale läbivaatamatult.
11.Kaebaja taotles kohtult Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist seoses kohtule valeinformatsiooni esitamisega.
12.Kaebuse põhjendustest on võimalik aru saada, et Viru Vangla esitas kohtule haldusasjas nr 3-19-659 valeinformatsiooni (väitis, et kaebajal ei esine vaimset tervisehäiret), sellele tuginedes kohus 18.04.2019 määruse p-s 14.
13.Kohus selgitab, et juhul, kui kohus tugines õigusemõistmisel menetlusosaliste poolt esitatud ebaõigetele andmetele ja see mõjutas õigusemõistmist, on isikul õigus vaidlustada seda lahendit ringkonnakohtus ja see oleks ühtlasi kõige tõhusam õiguskaitsevahend. Vajadusel saab kaebaja alati tugineda õigetele andmetele ja edastada need andmed kolmandatele isikutele (sh kohtule). Menetlusosaliste poolt halduskohtumenetluses sooritatud menetlustoimingud ei ole eraldi halduskohtus vaidlustatavad.
14.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas seoses kohtule valeinformatsiooni esitamisega.
15.Kohus selgitab, et kohtumenetlusse jäid Viru Vangla 28.03.2019 käskkirja nr 6-4/82-1 ja 23.05.2019 vaideotsuse nr 6-12/151-4 tühistamise- ja vaideotsusega viivitamise tuvastamisnõuded.
16.Kohus märgib, et vastavalt vastustaja vastusele on Viru Vangla 28.03.2019 käskkiri nr 64/82-1 (ja 23.05.2019 vaideotsus nr 6-12/151-4) oma kehtivuse ammendanud. See, et tühistamiskaebus hõlmab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse, ei tähenda, et kohus võiks tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna igas olukorras. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Nendes sätetes käsitletud olukord on haldusakti kehtivusaja lõppemisele märksa lähedasem kui puudulikult põhjendatud haldusakti jõussejätmine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 alusel. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega). Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014.a. otsus nr 3-3-144-14). Kohus on seega seisukohal, et kaebus ei vasta nii tühistamise- ja tuvastamisnõude osas HKMS § 38 lg-s 4 sätestatud nõudele. Kaebaja ei ole selgitanud kohtule, mis eesmärgiga ta taotleb
3-19-1192 ammendunud haldusakti(de) tühistamist ja Viru Vangla vaideotsusega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemist.
17.Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 120 lg-st 3, jätab kohus kaebuse käiguta. Kohus kohustab kaebajat 3 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama tuvastamisnõudes esinenud puuduse. Kohus selgitab, et tähtaegselt puuduse kõrvaldamata jätmise korral on kohtul õigus kaebus tuvastamisnõude osas tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.