Xi kaebus tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja paigutamisel karantiiniosakonda ning piirates tema õigust jalutada
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Tagastada Xi kaebus. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Jätta taotlus koguda täiendavaid tõendeid rahuldamata.
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 24.05.2020 kaebuse (kuupäev ümbrikul), milles nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses jalutamisõiguse piiramisega ja karantiini paigutamisega. Kaebuse kohaselt paigutati X Tartu Vanglasse 21.05.2020, enne viibis kaebaja Soomes Helsingi vanglas. Kaebaja sõnul on ta terve, mille kohta on ta esitanud soomekeelse tõendi. Kaebaja on paigutatud kaebuse kohaselt Tartu Vangla karantiini osakonda ja tema õigust viibida 1 tund päevas värskes õhus on piiratud. Tartu Vanglal on olemas jalutusboksid ja kaitsevahendid. Kaebaja jalutamisõiguse piiramine ei ole õigustatud. Kaebaja taotleb kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist, et temal võimaldatakse 1 tund päevas viibida värskes õhus. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist, kuna tal puuduvad sissetulekud. Kaebaja soovib, et kohus võtaks täiendava tõendina asja juurde tervisetõendi, taotleb paikvaatlust ning riigi poolt advokaati.
Kohus palus 28.05.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal teada anda, kas kaebaja on pöördunud kohtueelselt vaide või muude avaldustega Tartu Vangla poole seoses jalutamise piiramisega ja karantiinis viibimisega. Samuti kohustas kohus Tartu Vanglal esitama seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
3.Tartu Vangla esitas 29.05.2020. a vastuse kohtunõudele, milles leiab, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu. Vangla selgitas, et X saabus Tartu Vanglasse 21.05.2020 Tartu arestimajast ning ta paigutati karantiiniosakonda, kus viibivatele isikutele seoses COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse pandeemilise leviku ja sellest tingitud nakatumise ohuga jalutamisi ei võimaldatud. Seoses nakatumise ohu vähenemisega võimaldatakse Tartu Vangla direktori 22.05.2020 käskkirja nr 1-1/77 alusel alates 25.05.2020 ka karantiiniosakonnas viibivatele isikutele 1 tund värskes õhus viibimist. Vastuseks kohtunõudele annab vangla teada, et Tartu Vangla dokumendiregistri andmetel ei ole X Tartu Vanglasse saabumisest kuni käesoleva hetkeni esitanud pöördumisi seoses tema karantiiniosakonda paigutamise või jalutuskäigu mittevõimaldamisega. Kuna X pole esitanud Tartu Vanglale vaiet tema õigusi piirava haldusakti tühistamiseks, puudub asjakohane menetlus, milles halduskohus saaks esialgset õiguskaitset kohaldada ning kuna Xile on jalutamine alates 25.05.2020 tagatud, puudub Tartu Vangla hinnangul reaalne vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu seisukoht
4.Kohus on kindlaks teinud, et kaebaja paigutati Tartu Vangla karantiiniosakonda 21.05.2020. Vangla teatas vastuseks kohtunõudele, et Tartu Vangla direktori 22.05.2020. a käskkirja nr 11/77 punktiga 1 otsustati jätkata Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakavajärgsete tegevuste peatamise käskkiri“ punktides 1.1. (lukustada kõik kinnise vangla eluosakonnad), 1.2. (lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised), 1.3. (peatada kõik Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (viimati muudetud direktori 05.02.2020. a käskkirjaga nr 1-1/27)) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused) ja 1.5. (helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele) kehtestatud meetmete rakendamist karantiinija isolatsiooniosakondades, kuid lõpetada jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 25.05.2020. Kaebaja ei ole vangla kinnitusel esitanud vanglasse saabumisest kuni 29.05.2020 pöördumisi seoses tema karantiiniosakonda paigutamise või jalutuskäigu mittevõimaldamisega.
5.Kohus leiab, et kaebuse esitajal on oma õiguste kaitseks efektiivsem õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus.
6.Pole vaidlust, et kaebaja on paigutatud käesoleval hetkel Tartu Vangla karantiiniosakonda. Kui kaebaja soovib vaidlustada enda paigutamist Tartu Vangla karantiiniosakonda ja tema eesmärk on ümberpaigutamine, siis tuleb vanglale kohtueelselt esitada taotlus. Kaebajal puudub seejuures subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist temale meelepärasesse osakonda, kuid kaebajal on õigus õiglasele menetlusele ning juhul, kui kaebaja seda taotleb, siis on vanglal kohustus kaebaja taotlus tema ümberpaigutamiseks läbi vaadata.
7.Kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikkus vangla tegevus ajal, mil temale ei võimaldatud jalutuskäike, siis on kaebajal tõhusaks õiguskaitsevahendiks hüvitamiskaebuse esitamine. Kohtule ei või esitada tuvastamiskaebust üksnes põhjusel, et veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 esimese lause järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema rehabiliteeriv või preventiivne huvi (Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 11). Kohtule ei nähtu, et kaebajale jalutuskäikude mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks esineks põhjendatud huvi. Jalutuskäikude piiramine Tartu Vanglas oli tingitud erakorralistest asjaoludest ning isegi, kui need peaksid uuesti esinema, tuleb kaebajal vaidlustada enne kohtusse pöördumist konkreetset tema õigusi piiravat haldusakti. Kui isik on vaidemenetluses haldusakti vaidlustanud, siis saab kohus ka vaidemenetluse kestel vajaduse korral esialgset õiguskaitset kohaldada.
8.Kohtule tühistamis-, kohustamis- ja ka hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebaja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5 ja 8. Kohus ei saa võtta menetlusse kaebust, kui kaebajal on läbimata vangistusseadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1).
9.Seega ei aita kohtu arvates kaebaja õiguste kaitsele kaasa Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Tartu Vangla kinnitas 29.05.2020. a kohtule, kaebaja ei ole vangla poole pöördunud oma väidetavate õiguste rikkumiste osas. Kohtu hinnangul on kaebajal tõhusamad vahendid, et oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas põhjendatud ega lubatav. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et Xi tuvastamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
10.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse nõuetekohase kaebusega. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna Xi kaebus kuulub tervikuna tagastamisele ning käesolevalt ei toimu ka vaidemenetlust vanglas, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-tele 2 ja 5. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
12.Kohus leiab, et Xil on esialgse õiguskaitse vajadus ka ära langenud. Tartu Vangla teatas kohtule, et vanglas lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud karantiiniosakonnas alates 25.05.2020. Tartu Vangla direktori 22.05.2020 käskkirja nr 1-1/77 alusel võimaldatakse alates 25.05.2020 ka karantiiniosakonnas viibivatele isikutele 1 tund värskes õhus viibimist. Seega isegi, kui kaebuse esitamise hetkel (24.05.2020) võis kaebajal olla esialgse õiguskaitse vajadus, siis praeguseks on vajadus ära langenud.
13.Kohus selgitab, et Tartu Vangla direktori 22.05.2020 käskkirja nr 1-1/77 on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile 30 päeva jooksul käskkirja kättetoimetamisest.
14.HKMS § 249 lg 3 teise lause kohaselt jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel kohus taotluse läbi vaatamata. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
15.Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
16.Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud soovi, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks.
17.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses.
Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
19.Kohus ei pea vajalikuks koguda asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleva kaebuse juurde on juba lisatud soomekeelne tervisetõend. Täiendava tõendi, mh paikvaatluse läbiviimist ei pea kohus vajalikuks ning jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.