X.i kaebus Tartu Vangla vastu seoses spordi- ja jõusaali juurdepääsuga
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.i kaebus.
2.Jätta X.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X.i taotlused eksperdi, õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi menetlusse kaasamiseks, põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X.i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).
1.X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 28. mail 2020 kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagada juurdepääs spordi- ja jõusaalile ning viia läbi kaebaja terviseuuring ja küsitlus kinnipeetavate seas. Kaebaja põhjendab, et viibib alates 21. maist 2020 vahistatuna Tartu Vanglas ning tal puuduvad võimalused sporti teha. Eeltoodu tõttu tema tervis halveneb. Kaebaja soovib, et sõltumatu ekspert annaks arvamuse, millest selguks sportimise keelamise mõju inimese tervisele. Kaebaja soovib antud teemal ka õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi arvamusi. Kaebaja taotleb sportimist piiravate õigusaktide põhiseaduspärasuse kontrollimist, Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist, et oleks tagatud kohene spordi- ja jõusaali kasutamise võimalus. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.
2.Tartu Vangla esitas kohtule 4. juunil 2020 vastuse, milles märgib, et kaebaja ei ole Tartu Vanglasse saabumisest kuni kohtunõudele vastamise hetkeni esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi.
3-20-1047
KOHTU SEISUKOHT
3.Kuigi kaebaja on kaebuse pealkirjastanud kohustamis- ja tuvastamiskaebusena, nähtub kaebusest, et kaebaja on esitanud üksnes kohustamisnõuded. Isegi kui kaebaja esitaks eraldiseisvalt tuvastamisnõuded, ei oleks need lubatavad, kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks leiduvad tõhusamad vahendid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2).
4.Kaebaja palub Tartu Vanglat kohustada läbi viima kaebaja terviseuuring, kuna kaebaja hinnangul halveneb vähese liikumise tõttu tema tervis. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuivõrd eelkirjeldatud kohustamisnõue seondub tervishoiuteenuse osutamisega, on kohus seisukohal, et selles osas ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
4.1.Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 ja § 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, p 9 ja 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9; Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9 ja 8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11).
4.2.Kuna kaebaja soovib, et Tartu Vangla tervishoiuteenuse osutajad viiksid läbi tema terviseuuringu ning tema nõue seondub meditsiiniliste otsustega, on selles osas tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. Eelnevale tuginedes tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel X.i kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks seoses tervishoiuteenuse osutajate tegevusega.
5.Kaebaja nõuab ka Tartu Vangla kohustamist tagada juurdepääs spordi- ja jõusaalile ning viia kinnipeetavate seas läbi küsitlus. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5.
5.1.Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust või vaiet, milles paluks tagada juurdepääs spordi- ja jõusaalile või viia kinnipeetavate seas läbi küsitlus. Seega ei ole kaebaja kohtule esitatud kohustamisnõude osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust
3-20-1047 korrast ning kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X.i kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagada juurdepääs spordi- ja jõusaalile ning viia kinnipeetavate seas läbi küsitlus.
5.2.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, puudub tal õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda kinnipeetavate seas küsitluse läbiviimist ning kaebus kuuluks selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
6.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuid kuna kohus tagastab kaebuse imperatiivsetel alustel (HKMS § 121 lg 1 p-d 1 ja 4), taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes HKMS § 249 lg-test 1 ja 2 kohtu- ega vaidemenetlust, siis pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (vt ka Tartu Halduskohtu 1. juuni 2020. a määrus asjas nr 3-20-1002, p 7). Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi eksperdi, õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi menetlusse kaasamiseks, põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
9.Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus jätab eelnimetatud taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus, sest ta on varasematel aastatel esitanud sadu erinevaid kaebusi halduskohtule ning suutnud kaebustes üldjuhul arusaadavalt välja tuua kaebuse nõude ja aluse. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt ka Tartu Halduskohtu 28. mai 2020. a määrus asjas nr 3-20-1014, p 8).
10.Ühtlasi juhib kohus kaebaja tähelepanu Tartu Halduskohtu määrustes asjades nr 3-20-1014 ja 3-20-1025 esitatud selgitustele menetlusõiguste kasutamise kohta. Kaebaja tegevuses hakkab välja kujunema muster, et kaebaja pöördub kohe kohtu poole eelnevalt vanglale taotlust esitamata ning vaidemenetlust läbimata (vt ka haldusasju nr 3-20-1002, 3-20-1016, 3-20-1025, 3-20-1036, 3-201037 ja 3-20-1039). Kaebajale kui kogenud haldus- ja halduskohtumenetlustes osalejale ei saa tulla üllatusena, et enne kohtusse pöördumist peab vahistatu üldjuhul esitama vanglale taotluse ja tühistamis- ja kohustamisnõuete puhul läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui isik teadlikult eirab nende nõuete täitmist ja järjekindlalt esitab koheselt kaebuse kohtusse, siis viitab see menetlusõiguste pahatahtlikule kasutamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.