lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-929/9

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-929/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 65 lg 6Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korralHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudVangS § 64 lg 2Distsiplinaarmenetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-929

Määruse kuupäev

26. mai 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 17. jaanuar kuni 16. mai 2020 kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-2/332 tunnistati kinnipeetav X süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumises ja määrati karistuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-2/333 tunnistati kinnipeetav X süüdi Tartu Vangla kodukorra p-de 1.6.3 ja 1.7.1 rikkumises ja määrati karistuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine.
3.X esitas Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirjale nr 6-2/333 vaide (registreeritud 15. mail 2020 nr 1-11/334-1 all).
4.X esitas 17. mail 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/333 täitmise peatamiseks või selle täitmise edasi lükkamiseks. Ühtlasi palus taotleja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
5.X esitas Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirjale nr 6-2/332 vaide (registreeritud 21. mail 2020 nr 1-11/337-1 all).
6.Vastusena kohtunõudele esitas X 21. mail 2020 selgitused esialgse õiguskaitse vajaduse kohta. Taotleja põhjendas, et kui vangla täidab käskkirjast tuleneva karistuse enne vaidele vastamist, siis ei ole võimalik tagasi keerata aega ja teha olematuks kartseris veedetud päevi, kui vangla peaks lõpuks otsustama ja kehtetuks tunnistama vaide esemeks oleva käskkirja.

Seejuures palus taotleja esialgse õiguskaitse abinõud rakendada ka Tartu Vangla käskkirjast nr 6-2/332 tuleneva kartserikaristuse suhtes.

7.Tartu Vangla esitas 25. mail 2020 seisukoha X esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tartu Vangla on seisukohal, et X esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei muutu kinnipeetava õiguste kaitse oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Tartu Vangla hinnangul ei kaasne vaidlustatud haldusaktidega kinnipeetavale selliseid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks vajalik esmase õiguskaitse kohaldamine. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. See tähendab, et välditakse põhjendamatut viivitust täitmisele pööramisel ja see põhineb seisukohal, et karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Karistuse täideviimise poolt kõneleb oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Kui pole mõjuvat põhjust arvata, et distsiplinaarkaristus on kaotanud oma eesmärgi, oleks distsiplinaarkaristuse mõjuvate põhjusteta täitmisele pööramata jätmine tõsisem rikkumine kui täitmisele pööramisega viivitamine. Kui distsiplinaarkaristust ei ole täitmisele pööratud kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, siis seda ei täideta (VangS § 65 lg 6). Seega on karistuse täitmisele pööramine seotud ajaliste piiridega ja haldusakti täitmiseks esineb avalik huvi.

KOHTU SEISUKOHT

8.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 15 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X vabakasutuskontost ajavahemiku 17. jaanuar kuni 16. mai 2020 kohta.
9.Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
11.Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Arvestades, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on X esitanud Tartu Vanglale vaided, milles ta palub kehtetuks tunnistada käskkirjad nr 6-2/332 ja 6-2/333, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
12.Selleks, et kohus saaks rahuldada X esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirjade nr 6-2/332 ja 6-2/333 täitmise peatamiseks või käskkirjadega määratud kartserikaristuste edasilükkamiseks, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

13.Vaatamata asjaolule, et Tartu Vangla on kinnitanud, et tõenäoliselt lähinädalatel Xle määratud karistusi täitmisele ei pöörata ehk taotleja saavutab oma eesmärgi käskkirjadega määratud kartserikaristuste täitmise edasilükkamiseks ka ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta, leiab kohus, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus taotleja kannab kartserikaristuse enne vaidele vastuse saamist ning vangla peaks kaebaja vaide rahuldama, siis saab taotlejale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ei saa tagantjärele olematuks teha.
14.HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
15.Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada esitatud vaideid edukaks. Vaidlusaluste käskkirjadega otsustatud kartserikaristused on määratud ebaviisaka käitumise ja ähvardava väljendi kasutamise eest. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt on taotleja viisaka käitumise reegli vastu eksinud korduvalt. Taotleja ei ole vastu vaielnud tema poolt vanglaametnikule öeldule, vaid ennekõike heidab vanglale ette distsiplinaarmenetluses aset leidnud rikkumistele, mis seisnevad näiteks materjalidega tutvumises ja materjalide õiguspärases koostamises. Seejuures seab taotleja kahtluse alla ka dokumentide ehtsuse ja selle, kas väidetud menetlustoimingud (nt telefonikõne) leidsid aset või mitte. Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, ning arvestades vaides toodud taotleja põhjendusi ning ka asjaolu, et taotlejal on kogu distsiplinaarmenetluse vältel õigus anda seletusi (vt VangS § 64 lg 2) ja dokumentide ehtsuse ja menetlustoimingute asetleidmise kahtluse alla seadmiseks puuduvad alused, pole kohtu hinnangul esitatud vaided edukad.
16.Samuti leiab kohus, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on kaalukam kartserikaristusest tulenevast kaebaja võimalikust riivest. Kohus nõustub Tartu Vangla poolt esitatud seisukohas väljatooduga, mille kohaselt kõneleb esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Arvestades, et VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ning vaidemenetlus koos sellele järgneva võimaliku kohtumenetlusega võib seda tähtaega ületada, siis on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral taotleja vaidluse eesmärgi vähemalt osaliselt saavutanud. Riigikohtu halduskolleegiumi
22.septembri 2014. a määruse nr 3-3-1-59-14 p 19 kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. Kohtu hinnangul sellist ülekaalukat vajadust käesoleval juhul ei ole. Samas on avalikes huvides, et vangistuse eesmärgid saavutataks ja et kinnipidamisasutustes oleks minimeeritud julgeolekuoht ühiskonnale.
17.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-1570/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium