Xxxx hagi XXXX (Xxxx üldõigusjärglane) vastu võlgnevuse 1655,38 euro, viivise 1165,36 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
4852,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja Hannes Kink (Lexar Õigusbüroo OÜ, e-post xxxx) Kostja XXXX(Xxxx (registrikood xxxx, kustutatud) üldõigusjärglane, registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxx (kustutatud) 17. novembri 2016 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
4.Välja mõista XXXX-lt Xxxx kasuks 1. oktoobri 2014 üürilepingust tulenev võlgnevus (põhinõue) 1088,50 eurot, seisuga 22. august 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 1087 eurot ning viivis 0,5% põhinõudelt (1088,50 eurolt) päevas alates 23. augustist 2016 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista XXXX-lt Xxxx kasuks 1. oktoobri 2014 kokkuleppest tulenev võlgnevus (põhinõue) 566,88 eurot, seisuga 22. august 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 78,36 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (566,88 eurolt) alates 23. augustist
2-16-109664 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud XXXXkanda.
2.Välja mõista XXXX-lt Xxxx kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Xxxx. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Xxxx (hageja) ja Xxxx(kustutatud) vahel 01.10.2014 sõlmitud üürileping nr P227/.08, millest tulenevaid kohustusi ei ole Xxxx(kustutatud) kohaselt täitnud. Autostrada OÜ-l (kustutatud) on tasumata ajavahemiku oktoober 2014 kuni juuni 2016 eest üür summas 749,70 eurot ja ajavahemiku november 2014 kuni juuli 2016 eest kommunaalkulud summas 338,80 eurot. Samaaegselt üürilepinguga, s.o 01.10.2014, allkirjastasid nimetatud lepingupooled ka kokkuleppe, mille kohaselt Xxxx(kustutatud) võttis enda kanda eelmise üürniku Europe Logistics Europe OÜ võlakohustuse summas 566,88 eurot, kohustudes selle tasuma kolme kuu jooksul igakuiste osamaksetega 188,96 eurot. Kuivõrd Xxxx(kustutatud) ei teinud hagejale mitte ühtegi makset, moodustas hagi esitamise seisuga (23.08.2016) Xxxx(kustutatud) võlgnevus nimetatud (01.10.2014) kokkuleppest tulenevalt 566,88 eurot.
2.Äriregistrist nähtub, et XXXX(ühendav ühing, registrikood xxxx) ja Xxxx (ühendatav ühing, registrikood xxxx) on ühinenud (31.08.2016 sõlmitud ühinemislepingu alusel, ühinemisotsused
2-16-109664 võeti vastu 31.08.2016). Ühinemine on kantud äriregistrisse 17.10.2016, misjärel on Xxxx17.10.2016 äriregistrist kustutatud. Kohtu selgitused
3.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et asja materjalidest nähtuvalt on menetlusse võtmise määrus ning hagimaterjalid Autostrada OÜ-le (kustutatud, Xxxx esindaja Xxxx kaudu) kätte toimetatud avaliku e-toimiku vahendusel 07.10.2016. Vaatamata eeltoodule ei esitanud Xxxx(kustutatud) tähtaegselt, s.o hiljemalt 07.11.2016, kohtule hagi vastust. Äriregistrist nähtub seejuures, et XXXX (ühendav ühing, registrikood xxxx) ja Xxxx(ühendatav ühing, registrikood xxxx) ühinesid (31.08.2016 sõlmitud ühinemislepingu alusel, ühinemisotsused võeti vastu 31.08.2016) ning ühinemine on kantud äriregistrisse 17.10.2016, misjärel on Xxxx17.10.2016 äriregistrist kustutatud. Seega peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas XXXXsuhtes tagaseljaotsuse tegemist (vt ka kohtu selgitusi käesoleva kohtuotsuse p-s 5).
4.Seejuures on Xxxx(kustutatud) esitanud kohtule 17.11.2016 e-kirja, milles avaldas, et soovib (tähtaja) pikendust novembri lõpuni. Seoses eeltooduga juhib kohus tähelepanu, et TsMS § 64 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus rõhutab, et menetlustähtaja pikendamise eelduseks on seega mõjuva põhjuse olemasolu. Xxxx(kustutatud) esindaja (Kristjan Ojatalu) ei ole aga esitanud 17.11.2016 e-kirjas kohtule ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei olnud võimalik hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul vastata. Kohus on seisukohal, et Autostrada OÜ-l (kustutatud) oli enne kohtu poolt määratud tähtaja saabumist piisavalt aega, et teavitada kohut tähtaja järgimise võimatusest ja esitada tähtaja pikendamise taotlus enne tähtpäeva saabumist. Ühtlasi ei ole Xxxx(kustutatud) põhistanud, et tal ei olnud objektiivselt võttes võimalik esitada tähtaja pikendamise taotlust hiljemalt 07.11.2016, samuti ei ole Xxxx(kustutatud) ega ka XXXXkuni käesoleva ajani täitnud kohtu korraldust esitada kirjalik vastus hagile. Seetõttu ei pea kohus ka põhjendatuks hagile vastamise tähtaja pikendamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xxxx(kustutatud) 17.11.2016 taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et kostja soovis tähtaja pikendust novembri lõpuni, kuid ka selle tähtaja jooksul kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud.
5.Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et äriühingute ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühendatav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga. Äriregistrist nähtub, et XXXX(ühendav ühing) ja Xxxx(ühendatav ühing, kustutatud) on ühinenud ning ühinemine on kantud äriregistrisse 17.10.2016, misjärel on Xxxx17.10.2016 äriregistrist kustutatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 mõttes. Xxxx(kustutatud) menetluslik positsioon läks üle XXXX-le TsMS § 353 alusel. Nimelt tuleneb TsMS § 353 lg-test 1, 3 ja 4, et sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu. Selle käsitlusega on kooskõlas ka TsMS § 460 lg 1 esimene lause, mille järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Eeltoodu alusel loeb kohus Xxxx(kustutatud) menetluses üldõigusjärgluse tõttu asendatuks XXXX-ga (kostja).
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
2-16-109664 takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 79,32 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 320,68 eurot ja õigusabikulud 720 eurot (s.o 8 tundi x tunnihind 90 eurot, käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjalt hageja kasuks väljamõistmist.
7.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.