Kaebaja – XX Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada XX kaebus. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/11 (edaspidi 19.03.2020 käskkiri) piirati kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust, mh lõpetati kinnipeetavate saatmised jalutuskäigule (punkt 1.2), ning sätestati muud julgeolekuabinõud, tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusest eriolukorra välja kuulutamise kohta ning arvestades COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohtu Eestis. Piiranguid kohaldati tagasiulatuvalt alates 16.03.2020.
2.XX esitas 13.04.2020 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise registreerimisnumbriga 515/20/76-1, mida vangla käsitas 19.03.2020 käskkirja peale esitatud vaidena. Vaidele oli lisatud taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks, kuid tõlketeenuse eest tasumisega XX nõus ei olnud. Tallinna Vangla selgitas 15.04.2020 kirjas nr 5-15/20/76-2 (edaspidi 15.04.2020 kiri), et vaie on esitatud puudustega ja andis XXile 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vangla selgitas XXile 15.04.2020 kirjas, et vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 491 lg-le 1 võõrkeelseid vaideid ei menetleta ja need tuleb esmalt eesti keelde tõlkida. Vangla leidis, et XXi võõrkeelse pöördumise tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud. Vaides esines ka muid puuduseid, mistõttu ei vastanud see haldusmenetluse seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja vaide esitajal tuli
ka need puudused vaides kõrvaldada. Vaide esitajat hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral on Tallinna Vanglal õigus vaie läbivaatamatult tagastada. XX sai Tallinna Vangla kirja kätte 16.04.2020 ja vaide puudused tuli tal kõrvaldada hiljemalt 27.04.2020.
3.Tallinna Vangla tagastas 30.04.2020 vastusega nr 5-15/20/76-3 (edaspidi 30.04.2020 vastus) XXi vaide, sest XX ei esitanud eestikeelset vaiet, ega nõusolekut tõlketeenuse eest tasumiseks, samuti ei kõrvaldanud ta muid kaebuses esinenud puuduseid. Seetõttu ei olnud Tallinna Vanglal võimalik vaiet Justiitsministeeriumile sisuliseks menetlemiseks edastada.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 18.05.2020 võõrkeelse avalduse, milles märkis, et ta jäeti ajavahemikul 16.03.2020–29.04.2020 ilma õigusest üks kord päevas jalutada ja hingata värsket õhku. Kaebaja leiab, et sellega on rikutud tema õigusi ning tema närvid ja tervis kannatasid piirangu tõttu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtuvalt XXi avalduse eesmärgist, milleks on võimalus vabas õhus jalutada, tõlgendab kohus, et kaebus on esitatud Tallinna Vangla 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 punkti 1.2 ja selles sisalduva liikumispiirangu tühistamise nõudes. Kuigi kaebaja märgib avalduses, et jalutamisvõimaluste piiramise tõttu kannatasid tema närvid ja tervis, siis kahju hüvitamise taotlusega ei ole kaebaja vangla poole pöördunud1 ning selline soov ei nähtu ka kohtule esitatud avaldusest.
6.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
8.Seega VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav on esitanud vaide ning vaie on tagastatud. Kohtu poole pöördumine on VangS § 11 lg 81 kohaselt sõnaselgelt välistatud kui vaie on tagastatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt (Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg‐st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.
9.Selleks, et otsustada, kas kaebaja on läbinud kaebusega kohtusse pöördumise eeldusena nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kohtul hinnata, kas vangla on vaide
Vastustaja 20.05.2020 vastus kohtunõudele.
tagastanud õiguspäraselt. Kohus on seisukohal, et vangla tagastas kaebaja võõrkeelse vaide õiguspäraselt. Kohtu põhjendused on järgmised:
9.1.Tallinna Vangla 20.05.2020 vastusest kohtunõudele ja sellega koos esitatud haldusmenetluse materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 19.03.2020 käskkirja peale vanglale vaide 13.04.2020. Vaidele oli lisatud ka tõlkimise taotlus, mille lahtrisse „Olen nõus tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt“ oli kaebaja märkinud „ei ole nõus“.2 Vangla andis 15.04.2020 kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja tõlke esitamiseks või tõlketeenuse eest tasumiseks nõusoleku andmiseks.3 Vangla selgitas 15.04.2020 kirjas ja 30.04.2020 vastuses vaidele õigesti, et Eesti riigiasutuste asjaajamise keeleks on eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 6 ja 52) ning vangla direktori haldusakti peale esitatud võõrkeelsete vaiete menetlemise kord on sätestatud VSkE §-s 491. Sellest tulenevalt saadetakse võõrkeelne vaie üldreeglina kinnipeetava kulul tema nõusolekul tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping (VSkE § 491 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel isikuarvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest tõlkekulude kandmiseks, ei võeta tema võõrkeelset avaldust menetlusse (VSkE § 491 lg 3). Olukorda, kus kinnipeetaval ei ole tema vanglasisesel isikuarvel vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks, reguleerivad VSkE § 491 lg-d 4 ja 5. Nendest sätetest tulenevalt tasub vanglateenistus sellisel juhul tõlketeenuse eest ise vaid siis, kui vanglateenistuse hinnangul ei ole kinnipeetav võimeline eesti keeles oma õigusi kaitsma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, tuleb tal VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätta kahjunõue tõlkijale edastamata.
9.2.Vanglale nähtus kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto (edaspidi K-Raha) andmetest, et tal on regulaarsed sissetulekud ning tal oleks võimalik isiklike vahenditega tõlketeenuse eest tasuda. Kohus kontrollis samuti kaebaja rahalisi vahendeid K-Raha väljavõttel ajavahemikul 13.04.2020 kuni 30.04.2020, millest nähtus, et vaide ja tõlkimise taotluse esitamise kuupäeval (so. 13.04.2020) oli kaebajal K-Raha kontol 59,12 eurot ning 30.04.2020 oli kontojääk 35,58 eurot.4 Kuna vene-eesti keele suunal on tõlkimise tähemärgi hinnaks 0,00611 eurosenti5, siis olid kaebajal olemas piisavad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Vaatamata sellele kaebaja teenuse eest tasumisega ei nõustunud.
9.3.Tallinna Vangla toob 15.04.2020 kirjas ja 30.04.2020 vastuses vaidele välja, et kaebaja oskab kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmete kohaselt eesti keelt B2 tasemel ning Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud kaebaja eestikeelseid pöördumisi. Seega on vangla seisukohal, et kaebaja on võimeline oma pöördumisi eesti keeles kirjutama. Kohtul ei ole põhjust nende andmete õigsuses kahelda. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist kättesaadavatest andmetest nähtub, et kaebaja on ka haldusasjade materjalide seas varem esitanud eestikeelseid avaldusi (nt viimati haldusasjas nr 3-14-50838). Seega võib eeldada, et ta on võimeline ennast eesti keeles väljendama ja ka vaide eesti keeles esitama. Arvestades, et vanglale esitatud vaie ei ole mahukas ega keeruliste sisuliste põhjendustega, ei tohiks kohtu hinnangul selle eesti keeles kirjutamine olla B2 tasemel eesti keelt valdavale isikule üle jõu käiv. Järelikult isegi kui kaebaja oleks olnud maksejõuetu, oleks ta olnud võimeline vaide ise eesti keeles kirjutama.
9.4.Tallinna Halduskohus on kaebajale 23.04.2020 määruses haldusasjas nr 3-20-754 samuti selgitanud, et tal tuleb 19.03.2020 käskkirja nõuetekohaseks vaidlustamiseks kõrvaldada
Vastustaja lisa: XXi võõrkeelne vaie koos tõlketaotlusega. Vastustaja lisa: TV 15.04.2020 kiri nr 5-15/20/76-2 kättesaamise kinnitusega.
Vabakasutuskonto päring.
Vastustaja lisa: XXi võõrkeelne vaie koos tõlketaotlusega, lk 3.
puudused 13.04.2020 esitatud vaides, mis tähendab eelkõige seda, et vaie tuleb esitada eesti keeles. Seega oli kaebajale nii vangla 15.04.2020 kui ka kohtu 23.04.2020 selgitustest teada, et vaide sisuliseks menetlemiseks tuleb tal kõrvaldada selle puudused, st eelkõige nõustuda tõlketeenuse eest tasumisega või esitada vaie eestikeelsena, kuid sellele vaatamata ei esitanud kaebaja vanglale nõuetekohast vaiet.
10.Kuna vaie tagastati kaebajale õiguspäraselt, siis lähtuvalt VangS § 11 lg-test 5 ja 81 ning HKMS § 47 lg-st 1 ei ole kaebajal 19.03.2020 käskkirja punkti 1.2 tühistamise nõudes kohtusse pöördumise õigust ning kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et kui kaebaja siiski leiab, et 19.03.2020 käskkiri on õigusvastane ning selle alusel vabas õhus jalutamise piiramisega on talle tekkinud kahju (nt kahju tema tervisele, millele kaebuses viidatakse), on tal võimalik pöörduda kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole (VangS § 11 lg 8, riigivastutuse seaduse §-d 17 ja 18). Kahju hüvitamise taotluse lahendamise raames peab vangla hindama ka käskkirja õiguspärasust. Muid tõhusaid õiguskaitsevahendeid kohus praegusel juhul ei näe, arvestades, et tühistamisnõudes on nõuetekohase vaide Justiitsministeeriumile esitamise tähtaeg möödunud.
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud menetlusabi taotlust, siis kohtulahendit kaebajale ei tõlgita (HKMS § 111 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.