Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 29.04.2021, Tartu 3-21-181 Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.01.2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 Mikhail Simtsovi määruskaebus Kaebaja – Mikhail Simtsov Vastustaja ‒ Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla poolt esitatud kaebaja 17.12.2020. a taotlus võõrkeelse vaide tõlkimiseks ja kaebaja vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 17.12.2021–12.01.2021 kohta. Tagastada Viru Vanglale määruskaebuse kohta esitatud arvamusele lisatud kaebaja vaie ja kolm pöördumist (nr 6-10/1834-1, nr 6-10/2596-1 ja nr 6-14/2754-1).
2.Rahuldada Mikhail Simtsovi määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 27.01.2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.01.2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Üleäänud osas ei ole käesolev määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
Viru Vangla määras 07.12.2020. a käskkirjaga nr 6-3/878-1 Mikhail Simtsovile distsiplinaarkaristuseks vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest kuus ööpäeva kartserisse paigutamist ning Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude rikkumise eest neli ööpäeva kartserisse paigutamist neljakuulise katseajaga.
2.M. Simtsov esitas 07.12.2020 Viru Vanglale võõrkeelse vaide, mis registreeriti 09.12.2020 numbriga 6-12/378-1. Kinnipeetav esitas 17.12.2020 taotluse enda võõrkeelse vaide tõlkesse saatmiseks. Taotluses märkis M. Simtsov, et ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma vanglasiseselt isikuarvelt.
3.Viru Vangla jättis 12.01.2021. a kirjaga M. Simtsovi võõrkeelse vaide läbi vaatamata ja tagastas selle. Vangla esitatud põhjenduste kohaselt on vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-le 1 haldusmenetluse keeleks eesti keel ja sellest tulenevalt tuleb esitada pöördumine eesti keeles. Võõrkeeles esitatud dokumentide puhul tuleb järgida justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) §-s 491 sätestatut ning vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vaide esitaja kinnitas 17.12.2020 enda allkirjaga, et ta ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma oma vanglasiseselt isikuarvelt. Arvestades, et vaide esitaja isikuarvel on piisavalt vabu vahendeid, ei ole põhjendatud võõrkeelse vaide tõlkimine vangla kulul.
4.M. Simtsov esitas 24.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 vaidlustamiseks. Kaebaja märkis, et jääb vaidemenetluses antud selgituste juurde ning lisas, et talle ei antud korraldusi ja ta ei ole kedagi solvanud. Kaebaja hinnangul kandis ta kartserikaristust alusetult. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Samuti palus kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna ta ei valda eesti keelt ja tal puuduvad juriidilised teadmised, mistõttu võivad tema õigused kohtumenetluses jääda kaitseta.
5.Tartu Halduskohus tagastas 27.01.2021. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui vaie on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti. Kuna kaebaja esitas vanglale taotluse võõrkeelse vaide tõlkimiseks saatmiseks ning vangla tuvastas, et tal oli isikuarve vabakasutuskontol 38,40 eurot, pidi kaebaja VsKE § 491 lg-st 3 tulenevalt ise tõlketeenuse eest tasuma. Viru Vangla 12.01.2021. a kirjast ilmneb, et kaebaja kinnitas vanglale, et ta ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma, kuigi rahalised vahendid olid tal selleks olemas. Eeltoodust tulenevalt esines VSkE § 491 lg-s 3 sätestatud alus kaebaja vaide menetlusse võtmata jätmiseks ning vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Seega ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 tühistamise nõudes nõuetekohaselt läbituks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas halduskohtu 27.01.2021. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla tagastas tema vaide õigusvastaselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kasutab Viru Vangla ära asjaolu, et kinnipeetavad ei oska eesti keelt ja paneb sellega kinnipeetavad väljapääsmatusse olukorda. Kaebaja selgitab, et ta kirjutas 17.12.2020 avalduse vaide tõlkimiseks, kuid kuna tal oli isikukontol olev rahasumma 38 eurot juba 14.12.2020 reserveeritud poeostude jaoks, siis ei olnud tal enam vaba raha.
7.Viru Vangla leiab oma vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu ja palub selle rahuldamata
jätta. Kaebaja võõrkeelse vaide tõlkimiseks saatmise avaldusest nähtub kaebaja omakäeline kinnitus selle kohta, et ta keeldub vaide tõlkimise eest tasumast. Vangla lisas vastusele kolm kaebaja poolt esitatud pöördumist, mis on kirjutatud täiesti arusaadavas eesti keeles. Seega ei ole vangla hinnangul esiteks usutav, et kaebaja ei saanud aru, mille kohta ta allkirja andis. Teiseks tuleb arvestada, et VSKE §-s 491 sätestatud võimalus vaide tõlkimiseks vangla kulul ei ole piiramatu. Vangla kulul ei tõlgita vaiet, kui vangil on endal selle jaoks raha (lg 3) või kui vaide esitaja tegelikult valdab eesti keelt (lg 5). Kuna haldusmenetlus, s.h vaidemenetlus toimub HMS § 20 lg 1 kohaselt eesti keeles, siis peab menetlusosaline arvestama, et võõrkeeles esitatud taotlus võib jääda rahuldamata. Vangla tagastas kaebaja vaide, sest kaebajal oli raha, et vaie tõlkida (tõlke hinna määramisel arvestatakse tähemärke ning vaide pikkus ei oleks ületanud eeldatavasti ühte lehekülge). Samuti on tagastamise otsuses viidatud, et vangla on veendunud kaebaja eesti keele oskuses. Kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt ning seetõttu on distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
8.Kuna Viru Vangla ei vastanud määruskaebuses esitatud väitele, et kaebaja isikukontol olnud rahasumma oli juba broneeritud poeostude jaoks, siis palus ringkonnakohus vanglal esitada ringkonnakohtule kaebaja vabakasutuskonto väljavõte ja/või muu tõend, millest nähtub, et kaebaja 17.12.2020. a taotlusele kontaktisiku poolt märgitud summa (38,40 eurot) näol oli tegemist vabade vahenditega või et kaebajal oli ka väidetavat broneeringut arvestades piisavalt vabu vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks. Viru Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et kaebajal oli juba 14.12.2020 broneeritud 38,40 eurot poeostude jaoks. Kaebaja sai tellitud kauba kätte 22.12.2020 ning 28.12.2020 arvestati see summa isiku kontolt maha. Vangla selgitas, et kui kinnipeetaval on broneeritud raha ostudeks vangla kauplusest, siis tõlketeenuse eest olev raha broneeritakse ja arvestatakse maha pärast seda, kui kinnipeetav on enda kauba kätte saanud. Lisaks on kinnipeetaval võimalus tühistada kauplusele broneeritud summa ning maksta selle asemel tõlketeenuse eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus otsustab kõigepealt asjas esitatud tõendite vastuvõtmise. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Viru Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud kaebaja 17.12.2020. a taotluse võõrkeelse vaide tõlkimiseks (registreeritud 18.12.2020, nr 6-12/378-2) ja kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 17.12.2021–12.01.2021 kohta. Ringkonnakohus tagastab Viru Vanglale määruskaebuse kohta antud vastusele lisatud kaebaja vaide, kuna see on kohtuasja toimikus juba olemas, ning kaebaja eesti keele oskuse tõendamiseks esitatud pöördumised (nr 6-10/1834-1, nr 6-10/2596-1 ja nr 6-14/2754-1), kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o halduskohtu 27.01.2021. a määruse resolutsiooni p 1 osas. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei takista vaide õigusvastane läbi vaatamata jätmine vaides vaidlustatud haldusakti kohtulikku kontrolli (nt RKHK 03.12.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-63-13, p 18). Halduskohus lähtus õigesti sellest, et kaebuse esitamine kohtule on lubatav siis, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses on vaie õigusvastaselt tagastatud. Selleks tuli kohtul hinnata, kas Viru Vangla 12.01.2021. a kirjaga kaebaja vaide tagastamine oli õiguspärane. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et praegusel juhul esines VSkE § 491 lg-s 3 sätestatud alus kaebaja vaide menetlusse võtmata jätmiseks ning vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1) ja et võõrkeelse avalduse esitamisel on asutusel üldjuhul õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Määruskaebemenetluses on vaidluse pooled eri meelt selles, kas vaide tõlkimiseks saatmisest keeldumine ja kaebajale tagastamine oli õiguspärane. Halduskohus hindas vaide tagastamise õiguspärasust üksnes vangla 12.01.2021. a kirjas esitatud põhjendustele tuginedes. Riigikohtu praktika kohaselt ei või kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kontrollides piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt RKHK 29.04.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 20). Ringkonnakohus kontrollib alljärgnevalt vaide tagastamise õiguspärasust määruskaebemenetluses esitatud väiteid ja tõendeid arvestades.
12.Kinnipeetava poolt esitatud võõrkeelse vaide tõlkimist reguleerib VSkE § 491. Nimetatud paragrahvi lg 2 näeb ette, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. VSkE § 491 lg-s 3 on sätestatud, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE § 491 lg 4 näeb ette, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla.
13.Viru Vangla tagastas kaebaja võõrkeelse vaide PS §-de 6 ja 52, keeleseaduse § 12, HMS § 20 lg 1 ja VSkE § 491 lg 3 alusel. Kaebaja 17.12.2020. a taotlus võõrkeelse vaide tõlkesse saatmiseks sisaldab inspektor-kontaktisiku 18.12.2020 tehtud märget, mille kohaselt oli kaebaja vabakasutuskontol 38,40 eurot. Märkest ei nähtu, et tegemist ei olnud vabade vahenditega. Vangla 12.02.2021. a vastuses on aga selgesõnaliselt märgitud, et menetleja tegi selgeks, et vaide esitajal oli isikuarvel vabaks kasutamiseks 38,40 eurot. Sellest lähtudes asus vangla 12.02.2021. a vastuses seisukohale, et kuna vaide esitajal oli isikuarvel piisavalt vabu vahendeid, siis ei ole vaide tõlkimine vangla kulul põhjendatud.
14.Viru Vangla ei ole määruskaebemenetluses ümber lükanud kaebaja väidet, et tema kontol olnud rahasumma oli tõlkimise avalduse esitamise ajal tegelikult juba broneeritud ning seetõttu ei olnud tal tõlketeenuse eest tasumiseks raha. Vangla märgib vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele, et kaebaja isikuarvel olev raha 38,40 eurot broneeriti 14.12.2020 poeostude jaoks, 22.12.2020 sai kaebaja enda tellitud kauba kätte ning 28.12.2020 arvestati see summa tema isikukontolt maha. Vastusele lisatud isikukonto väljavõttest ajavahemiku 17.12.2021–12.01.2021 kohta nähtub täpsemalt, et 28.12.2020 arvestati kaebaja arvelt maha 38,17 eurot (kaupluses tasumine). Seega ei arvestanud vangla kaebaja vaiet tagastades asjaoluga, et tõlkesse saatmise avalduse koostamise ajal olid kaebaja isikukontol olnud rahalised vahendid juba broneeritud.
15.Vangla selgitas täiendavalt, et kui kinnipeetaval on broneeritud raha ostudeks vangla kauplusest, siis tõlketeenuse eest olev raha broneeritakse ja arvestatakse maha pärast seda, kui kinnipeetav on enda kauba kätte saanud. Lisaks on kinnipeetaval võimalus tühistada kauplusele broneeritud summa ning maksta tõlketeenuse eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda need
selgitused asjaolu, et kaebajal puudusid avalduse esitamise ajal vanglasisesel isikuarvel vabad vahendid. Vangla selgitusest broneeringu tühistamise võimaluse kohta ei nähtu, et tasumisele kuuluv summa oleks olnud enne vaide tõlkesse saatmist teada. Kuivõrd VangS § 491 lg 2 ls 2 järgi makstakse tõlketeenuse eest tõlkija esitatud arve alusel, siis ei ole kohus veendunud, et kinnipeetaval oleks olnud võimalik tõlketeenuse eest koheselt tasuda. Samuti ei nähtu, et vangla oleks kauplusest tellitud kauba eest tasumiseks tehtud broneeringu tühistamise võimalust kaebajale selgitanud.
16.Kuivõrd vastustaja väitis kaebajal vabade vahendite olemasolu olukorras, kus need tegelikkuses puudusid, oli kaebaja vaide tagastamine VSkE § 491 lg 3 alusel õigusvastane.
17.Viru Vangla viitas vaide tagastamise põhjendamisel ka kaebaja piisavale eesti keele oskusele, kuid ei nimetanud VSkE § 491 lg-t 5 vaide tagastamise õigusliku alusena. Vastustaja rõhutas VSkE § 491 lg-le 5 tuginemist alles ringkonnakohtule määruskaebuse kohta esitatud vastuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see vaide tagastamist õiguspäraseks alljärgnevatel põhjustel.
18.Keeleseaduse § 12 lg 1 näeb ette, et kui asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud sama seaduse §-s 9 sätestatud juhul (s.o vähemusrahvuse keele kasutamise õiguse korral). Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. VangS § 11 lg 1 järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Tõlke nõudmisel vangistusseadus erisusi ette ei näe ning seega tuleb lähtuda HMS-is sätestatust. HMS § 15 lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Seega olukorras, kus vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, tuleb vanglal anda vaide esitajale täiendav võimalus eestikeelse vaide esitamiseks. Võõrkeelse dokumendi esitamisel puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramist on tunnustatud nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas. Samuti on see kohtupraktikast nähtuvalt tavapärane näiteks Tallinna Vangla praktikas (vt TlnRkk 11.06.2020. a määrus asjas nr 3-20-937, p 3; TlnRkk 18.12.2015. a määrus asjas nr 3-15-2521, p 3). Võõrkeelse dokumendi (sh vaide) esitamisel puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmist on kohtupraktikas käsitatud menetlusveana (TlnRkk 28.06.2019. a määrus asjas nr 3-19-423, p 6). Viidatud asjas asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et tõlke esitamata jätmine on menetlust takistav puudus, ning selgitas, et vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud (määruse p 7). Kohtupraktika kohaselt on ka Viru Vangla oma varasemas praktikas käsitanud tõlke esitamata jätmist kõrvaldatava puudusena (vt TrtRkk 04.12.2012. a määrus asjas nr 3-11-713, p 3). Viidatud asjas tagastas Viru Vangla vaided pärast seda, kui kinnipeetav oli jätnud puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata.
19.Seega ei saa VSkE § 491 sätted olla võõrkeelse vaide tagastamise vahetuks aluseks, vaid neid tuleb kohaldada kooskõlas haldusmenetluse seaduse asjakohaste sätetega. Lisaks puuduste kõrvaldamist ja vaide tagastamist puudutavatele sätetele tuleb vaide lubatavuse üle otsustamisel silmas pidada ka haldusmenetluse eesmärki ja põhimõtteid. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et vaideorgani ülesandeks on tagada, et vaidemenetlus aitaks vaide esitaja õiguste kaitsele kaasa ning vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda (HMS § 1 ja § 5 lg 2). Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vaide esitaja eeldatavaid
õigusteadmisi ja eesti keele oskuse taset. Ka selgitamiskohustust tuleb täita nii, et vaide esitaja olukord puuduste kõrvaldamise asemel ei halveneks. Vaideorgan ei tohi oma tegevusega isikut eksitada. Riigikohus rõhutas, et eeltoodu on eriti oluline vaidluste puhul, mille kohtulik lahendamine on võimalik pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (RKHK 28.06.2019. a määrus asjas nr 3-18-253, p 17).
20.Eeltoodust tulenevalt on ekslik vangla väide, et kuna haldusmenetlus (sh vaidemenetlus) toimub HMS § 20 lg 1 kohaselt eesti keeles, siis peab menetlusosaline arvestama, et võõrkeeles esitatud taotlus võib jääda rahuldamata. Rahuldamata jätmine eeldab taotluse (vaide) sisulist läbivaatamist ja sisuliselt on võimalik taotlust lahendada pärast selle lahendamist takistavate puuduste kõrvaldamist. Viru Vangla 12.01.2021. a kirjast ja kohtule esitatud selgitustest ei nähtu, et vangla oleks enne vaide tagastamist andnud kaebajale täiendava tähtaja eestikeelse vaide esitamiseks ja selgitanud puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Kaebaja ei pidanud mõistma, et inspektor-kontaktisiku juhiste järgi 17.12.2021 koostatud avalduse esitamise tulemuseks on vaide tagastamine.
21.Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla ei saanud ilma kaebajale täiendava tähtaja andmiseta vaiet läbi vaatamata jätta ja seda tagastada ka VangS § 491 lg-le 5 tuginedes. Arvestades, et vaide tagastamine oli õigusvastane juba VangS § 491 lg 3 ebaõige kohaldamise tõttu ning ka piisava eesti keele oskuse korral oleks tulnud anda kaebajale tähtaeg eestikeelse vaide esitamiseks, ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul vajalikuks sisuliselt hinnata seda, kas vangla väited kaebaja eesti keele oskuse kohta on põhjendatud.
22.HKMS § 210 lg 3 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuivõrd praeguses asjas ei olnud kaebaja võõrkeelse vaide tagastamine õiguspärane, siis ei olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendatud. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas tühistada ja asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
23.Kaebaja määruskaebust ei ole alust rahuldada talle riigi õigusabi korras esindaja määramata jätmise osas (halduskohtu määruse resolutsiooni p 3). Kaebaja esitatud põhjenduste kohaselt taotles ta advokaati eelkõige keelebarjääri tõttu. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Arvestades, et kohus tõlgib kaebaja esitatavad menetlusdokumendid eesti keelde ning kaebajale on tagatud võimalus pöörduda kohtu poole enda emakeeles, milleks on vene keel, puudus vajadus kaebajale riigi kulul esindaja määramiseks. Kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt halduskohtumenetluses suutnud esitada ise kohtule kaebuse, omapoolsed põhjendused, taotlused ja tõendid, samuti on ta iseseisvalt esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse. Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtu vaidlustatud määruse p-des 14-15 toodud põhjendustega.
24.Kõike eeltoodut arvesse võttes rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu 27.01.2021. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus kaebuse tagastas, ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.