lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-758/8

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-758/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-758

Määruse kuupäev

6. mai 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Mario Maasiku esialgse õiguskaitse taotlus seoses koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutega Tartu Vanglas

Menetlusosalised

Taotleja - Mario Maasik Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale.

Asjaolud

1.Tartu Vangla direktori 18.03.2020.a käskkirjaga nr 1-1/54 kehtestati koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kinnipeetavatele tagasiulatuvalt alates 16.03.2020 järgmised piirangud: 1) piirati kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust: - lukustati kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad; - lõpetati kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; - peatati Tartu Vangla kodukorraga kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; - peatati kõik Tartu Vangla avavanglaosakonna antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi; - võimaldati helistamist vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 2) jäeti ära kehakultuuriga tegelemine, mis seisnes spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises; 3) peatati Tartu Vangla kaupluse tegevus. Kinnipeetava taotluse alusel lubas vangla tagada hädavajalikud hügieeni- ja kirjatarbed ning kõneaja laadimise telefonikaardile kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. Käskkirjas oli märgitud, et see kehtib kuni vajaduse äralangemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla direktori 31.03.2020.a käskkirjaga nr 1-1/57 jäeti määruse punktis 1 nimetatud käskkirjaga kehtestatud piirangud kehtima.
3.Tartu Vangla direktori 14.04.2020.a käskkirjaga nr 1-1/64 (dtl 60-65, edaspidi vaidlustatud käskkiri) jäeti määruse punktis 1 nimetatud käskkirjaga kehtestatud piirangud kehtima.
4.Tartu Vangla direktori 27.04.2020.a käskkirjaga nr 1-1/65 (dtl 67-72) leevendati kehtestatud piiranguid järgmiselt: - lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele; - lõpetati kaupluse piirangud nende kaupade osas, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Muud piirangud jäeti kehtima.
5.Mario Maasik esitas 20.04.2020 Tartu Halduskohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja 04.05.2020 täiendava avalduse. Taotleja on lukustatud kambrisse alates 16.03.2020 ja on pesta saanud 35 päeva jooksul 5 korda. Kambris on piirangute tõttu tekkinud ebahügieenilised tingimused. Vangla jagab seepi ja hambapastat, kuid mitte nahka niisutavat kreemi või vahendeid nõude pesemiseks ja kambri koristamiseks. Poodi kasutada ei võimaldata. Taotleja saab isiklikke kõnesid teha kaks korda nädalas, kõnede pikkus on maksimaalselt 20 minutit (dtl 25-26). Taotleja hinnangul on seda liiga vähe ning võimalik on korraldada nii, et kinnipeetavad saavad helistada ülepäeviti korraga 30 minutit. Taotleja viitas õiguskantsleri seisukohale, et keeld värskes õhus jalutada ja helistamise võimaluse piiramine ühele korrale nädalas on ülemäärased. Taotleja lõplikuks taotluseks kohtule oli vaidlustatud käskkirja peatamine tema kambrisse lukustamise osas, helistamise võimaldamine vähemalt ülepäeviti 30 minutit, pesemise võimaldamine kaks korda nädalas ning vangla kohustamine tagada taotlejale vahendid nõude pesemiseks ja kambri koristamiseks: nõudepesuvahend, nõudepesu nuustik, vahend põranda ja tualeti puhastamiseks enam kui 1 kord nädalas. Taotleja esitas vaidlustatud käskkirjale 20.04.2020 vaide, mille vangla registreeris numbriga 111/280-1. Taotleja väitel tasuti riigilõiv 15 eurot kolmanda isiku poolt 03.05.2020.
6.Tartu Vangla esitas 04.05.2020 seisukoha, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks pole alust. Vangla kinnitas, et taotleja vaie nr 1-11/280-1 edastati 04.05.2020 lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktika põhjal tähendab eeltoodu, et taotlejal peab esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Seda vajadust tunnustatakse ka siis, kui kohtuotsusega on küll võimalik taotleja õigusi kaitsta, kuid taotleja peab vaidluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid. HKMS § 249 lg 3 ütleb, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse vajadus on seega üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Kohus mõistab HKMS § 249 lg 1 ja 3 koosmõjus nii, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Olukord on analoogiline sellega, kui kaebeõiguse puudumise või

muude HKMS § 121 lg 2 toodud aluste esinemisel on kohtul diskretsioon kaebus tagastada või vaadata see sisuliselt läbi ja jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on HKMS § 249 lg 5 alusel ka see, et taotleja on esitanud samas nõudes kaebuse või vaide.

8.Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav järgmistel põhjustel. Lukustatud kambrisse eraldamise osas ei ole taotleja vaiet esitanud. Vaide (dtl 13-17) kohaselt vaidlustas taotleja piirangud osaliselt - jalutamise keelu, helistamise ja pesemise võimaluste ning puhastusvahendite saamise osas. Sel juhul ei saa taotleja nõuda tema kambrisse eraldamise piirangu leevendamist esialgse õiguskaitse korras. Helistamise ja pesemise võimaluste osas puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Varem taotleja kasutada olnud võimaluste taastamine kohtuotsuse tegemise korral on võimalik. Tegemist on toimingutega, mille minimaalne sagedus on reguleeritud õigusaktidega: vangistusseaduse § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vann või dušš vähemalt üks kord nädalas ning vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 ütleb, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Eeltoodud miinimumnõuded on taotleja suhtes täidetud. Sel juhul ei saa öelda, et piirangud, mida taotleja peab vaide- ja kohtumenetluse ajal taluma, on ebamõistlikud. Tegemist ei ole sedavõrd pakilise probleemiga, mis vajaks lahendamist esialgse õiguskaitse korras. Puhastusvahendite osas on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus menetluse kestel ära langenud. Nõuet oleks saanud sisuliselt kaaluda olukorras, kus taotlejal endal ei olnud puhastusvahendite soetamine võimalik. Praeguseks on vangla kauplus tööd uuesti alustanud ning taotlejal on võimalik endale soovitud puhastusvahendid soetada. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise kaudu lubatavaks muuta. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel taotluse läbi vaatamata.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse sisuline lahendamine ei ole võimalik ka seetõttu, et taotleja ei ole tasunud riigilõivu. Taotleja väitel on riigilõiv tema eest tasutud ning selgitusena on märgitud kohtuasja number, kuid kohus sellist laekumist kohtute infosüsteemist ei leidnud. Taotleja nimetatud kolmas isik on 03.05.2020 tasunud riigilõivu tsiviilasjas 2-19-18663, milles taotleja on hagejaks ja milles tal on kohustus tasuda riigilõivu osamaksetena. Taotleja väidetud selgitusega riigilõivu tasutud ei ole. Riigilõivu tasumata jätmine välistab HKMS § 104 lg 2 alusel asja sisulise lahendamise. Kohu selgitab, et kui riigilõiv oleks tasutud, siis taotluse läbi vaatamata jätmise korral see tagastatakse (HKMS § 104 lg 5 p 3). Kui taotleja või kolmas isik on ülekande riigilõivu tasumiseks käesolevas haldusasjas siiski teinud, siis tuleb taotlejal esitada kohtule seda tõendav maksekorraldus ning teatada, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja