lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-504/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-504/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1713
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 41, 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-884/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.10.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-504

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt alates 16. märtsist 2020 eriolukorra tõttu kohaldatavate piirangutega

Menetlusosalised

Kaebaja – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Vladimir Fartõgini kaebus.
2.Jätta Vladimir Fartõgini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Vladimir Fartõgini taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Vladimir Fartõgin (kaebaja) esitas 16. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebaja märgib, et sama päeva hommikul teatati vanglas, et kõik avatud osakonnad suletakse Justiitsministeeriumi korraldusel koroonaviiruse levimise tõttu. Kaebaja leiab, et olukord on absurdne ja kinnipeetavad on sisuliselt pandud karantiini. Potentsiaalsed viiruse levitajad on vangla töötajad, kes võivad nakatuda vabaduses. Kinnipeetavad, kellel ei ole väliseid kontakte, on jäetud aga ilma oma õigustest. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kui tööle tulevad ametnikud on terved, siis miks avatud osakonnad suletakse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
HKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine

3-20-504

Kaebaja toob välja, et vangla rikub tema järgmisi õigusi: 1) liikumine sektoris; 2) tegelemine erinevate tegevustega väljaspool kambrit (kaaskinnipeetavatega suhtlemine, telefoni teel sugulastega suhtlemine mis tahes ajal; televiisori vaatamine; mängude mängimine vaba aja veetmiseks mõeldud toas; rääkimine ja toidu valmistamine; külmkapi ja elektripliidi kasutamine; värskes õhus jalutamine ja erinevate tegevustega tegelemine (jooksmine, spordivahendite kasutamine). Kaebaja palub erandkorras kaebuse läbi vaadata viivitamata, sest vangla sekkub intensiivselt kinnipeetavate õigustesse. Kaebuse juurde on lisatud riigilõivust vabastamise taotlus.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 20. märtsil 2020 kohtule Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakavajärgsete tegevuste peatamine“. Nimetatud käskkirjaga on kehtestatud piirangud, millele kaebaja oma kaebuses viitab. Tartu Vangla märgib kohtule esitatud vastuses, et tegemist oli Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korraldusega ning V. Fartõgin ei ole esitanud ühtegi vaiet otsuse vaidlustamiseks. Käskkiri on antud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel, koostoimes § 8 lg-ga 2, § 69 lgga 4, justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 1 lg 6, § 3 lg 2 p 1 ja 2 alusel ja justiitsministeeriumi 15.03.2020. a antud korralduse1 alusel ning tuginedes Vabariigi Valitsuse 12.03.2020. a korraldusele eriolukorra välja kuulutamise kohta ning seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.
3.Kaebaja esitas 19. märtsil 2020 kohtule kaebuse täienduse (saabus kohtusse 20. märtsil 2020), milles toob välja, et tema õigusi rikutakse ka sellega, et ta ei saa vangla kauplusest sisseoste teha. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla administratsioon ületab oma volitusi. Kohtul on õigus kohustada haldusorganit koheselt tagama tema õigused ja vabadused vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 punktidele 1 ja 3. Kaebaja leiab, et kui kinnipeetav ei saa eriolukorras soetada vangla poest esmavajalikke kaupu (näiteks vitamiine, toidukaupa ja jooke, samuti sulepead), siis on see otseselt vastuolus põhiseadusega. Kaebaja arvates on vangla kohustamise nõue õiguspärane, sest kaupade soetamise keeld eriolukorra ajal ei ole proportsionaalne meede eesmärgi saavutamiseks.
4.Kaebaja esitas 22. märtsil 2020 veel ühe kaebuse täienduse, milles märgib, et tutvus 20. märtsil 2020 Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54. Kaebaja leiab, et käskkirja vaidlustamiseks Justiitsministeeriumi poole pöördumine ei ole õigustatud, sest sellisel juhul tekib halduskohtusse pöördumise võimalus alles 30 päeva pärast ehk alates 17. aprillist 2020. Kohus vaatab asju läbi laekumise järjekorras ja sellisel juhul võib tekkida olukord, et HKMS § 251 lg 1 punktide 1 ja 3 kohaldamine osutub võimatuks. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla
18.märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/54 on osaliselt õigusvastane. Tema hinnangul võib osaliselt põhjendatuks pidada lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste piiramist ning avatud sektorite sulgemist, kuid mitte jalutuskäikude piiramist, vangla kaupluse vahendusel kaupade soetamise piiramist ja telefonikõnede piiramist. Kaebaja palub peatada Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 täitmine osaliselt ja palub kohustada vanglat lubama soetada kaupu vangla kaupluse vahendusel, lubama jalutuskäike ja lubama igapäevaselt telefonikõnesid.

„Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lg 2 p 3.

3-20-504

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
5.1.Kuigi kaebaja ei ole kaebuses välja toonud konkreetset nõuet, mida ta soovib halduskohtule esitada, on kaebuse eesmärk kohtule selge. Kaebaja soovib, et vanglas alates 16. märtsist 2020 kohaldatavad piirangud enam ei kehtiks (täielikult või osaliselt) ja taastuks endine olukord. Kaebuse täiendustes sisalduv viide vangla kohustamisele seondub kohtu hinnangul kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega, mille osas võtab kohus seisukoha allpool (määruse p 6).
5.2.Tartu Vangla poolt kohtule 20. märtsil 2020 edastatud käskkirjast (18. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/54) nähtub, et selle käskkirjaga on otsustatud oluliselt piirata kinnipeetavate õigusi tingituna eriolukorrast riigis. Piiratud on kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumisja suhtlemisvabadust (kinnise vangla eluosakonnad on lukustatud, lõpetatud on kõik kinnipeetavate saatmised (sh jalutuskäigule), peatatud on päevakavade järgsed tegevused, peatatud on kõik avavanglaosakonna load väljaspool vangla territooriumi liikumiseks, helistamist võimaldatakse taotluse alusel, ära on jäetud spordisaali ja spordiväljakute (sh osakonnas paikneva trenažööri) kasutamine). Peatatud on Tartu Vangla kaupluse tegevus. Piirangute mõju kompenseerimiseks võimaldab vangla käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Käskkirja kohaselt tagatakse vanglas kinni peetavatele isikutele iga päev lisatoitlustamine. Eeltoodust nähtub, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud on vanglas kehtestatud Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes K. Kulo 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54. Sellele viitab ka kaebaja oma 22. märtsi 2020. a kaebuse täienduses, olles 20. märtsil 2020 nimetatud käskkirjaga tutvunud. Kaebuse eesmärgi saavutamine oleks seetõttu võimalik vaid nimetatud käskkirja osalise või tervikuna tühistamise korral. HKMS § 2 lg 4 viimane lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna kaebaja tahe on selge, siis tuleb asuda seisukohale, et ta soovib kehtestatud piirangute tühistamist.
5.3.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. VangS § 11 lg 41 sätestab, et vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi Justiitsministeerium. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõikest 1 tulenevalt esitatakse

3-20-504

vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Tartu Vangla poolt 20. märtsil 2020 kohtule esitatud vastusest nähtub, et kaebaja ei ole seonduvalt piirangute kehtestamisega vanglale ühtegi vaiet esitanud. Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 vaidlustamisviites on märgitud, et vaie tuleb Justiitsministeeriumile esitada vangla kaudu, mistõttu saab kohus praegusel juhul tugineda vangla antud informatsioonile, et kaebaja ei ole vaiet esitanud. Lisaks on kaebaja 22. märtsi 2020. a kaebuse täienduses märkinud, et ta ei pea käskkirja vaidlustamist Justiitsministeeriumi kaudu õigustatuks. Eelnevat arvestades on tühistamisnõude lubatavuse eeldus – kohustuslik kohtueelne menetlus – täitmata.

5.4.Vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks praegusel juhul asjakohane ega lubatav tulenevalt HKMS § 45 lõikes 2 sisalduvast kaebeõiguse piirangust („Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.“). Nõuete esitamine vangla kohustamiseks ei oleks samuti lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral. Seetõttu ei ole kohtul võimalik suunata kaebajat ka muu tema õiguste kaitseks kohase nõude esitamisele.
5.5.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 osalise või tervikuna tühistamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
5.6.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik kaebusega uuesti kohtu poole pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
6.Vladimir Fartõgini kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse kohaldada HKMS § 251 lg 1 punktides 1 ja 3 nimetatud abinõusid. HKMS § 251 lg 1 p 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise ja sama lõike p 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Kohus mõistab V. Fartõgini esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib vaidlusaluse käskkirja (Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkiri nr 1-1/54) kehtivuse osalist peatamist ja vangla kohustamist taastada piirangute-eelne olukord (võimaldada osta vangla kauplusest kaupa, võimaldada jalutuskäike ja igapäevaseid telefonikõnesid). Kohus märgib, et vaidlusaluse käskkirja kehtivuse peatamine tooks juba iseenesest kaasa piirangute-eelse olukorra ning seetõttu ei ole eraldiseisev taotlus vangla kohustamiseks vajalik. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada. Kaebaja on ekslikult arvamusel, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks üldjuhul lubatav vaid pärast kohtueelse menetluse läbimist. HKMS § 249 lg 1 ja 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis ning seda ka juba vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav

3-20-504

kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja küll koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega kohtule ka kaebuse, kuid kohus tagastab selle kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna vaidemenetlust seonduvalt Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 ei ole käimas, on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb HKMS § 55 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

7.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium