Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1(4)

2-13-43976 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Elion Ettevõtted AS esitas 20.09.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1719,29 eurot saamiseks. Võlgnik V F on esitanud avaldaja nõudele vastuväite millega seoses lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus 12.02.2014 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et tema ei sõlminud hageja nõude aluseks olevad lepinguid ja teatas, et 2013.aastal on varastatud temalt dokumendid. Poolte taotlusel peatas kohus 30.03.2015 määrusega asja menetluse kuni kriminaalmenetluse nr 13240102388 lõpetamiseni või kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Viru Maakohus 15.08.2016 määrusega uuendas menetluse tsiviilasjas. Hageja esitas 09.09.2016 kohtule hagist loobumise taotluse. Taotluse kohaselt hageja on esitanud politseile kõik dokumendid tõendamaks V.F nimel sõlmitud lepinguid hagejaga ning hageja on esitanud politseile avalduse sooviga esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses kui süülane on leitud. Politseis on kriminaalasja menetlus viibinud ning hageja ei tea kas politsei on kaasanud Telia Eesti AS menetlusosaliseks kriminaalasjas kuna politsei pole Telia Eesti AS päringutele vastanud. Vaatamata ebaselgusele seonduvalt käimasoleva kriminaalasjaga hageja teeb taotluse loobuda tsiviilhagist V F suhtes. Võimalusel esitab hageja tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames. Hageja palub võtta loobumine vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas. Samuti taotleb hageja tagastada pool tasutud riigilõivust s.o 87,50 eurot ning kanda see Telia Eesti AS arveldusarvele XXX. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude hüvitamise kohta, milles palub jätta kostja menetluskulud summas 260 eurot hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2(4)

2-13-43976 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja taotleb hagejalt menetluskulude (esindaja õigusabi eest) summas 260 eurot väljamõistmist. Hageja esitas seisukoha menetluskulude hüvitamise taotluse osas, milles märgib, et vaatamata sellele, et kostjal on õigus nõuda menetluskulusid, on menetluskulude nõue äärmiselt ebaõiglane alljärgmistel asjaoludel: Kostja avalduse alusel on algatatud kriminaalmenetlus kuna väidetavalt kostja isikut tõendavat dokumenti ära kasutades on sõlminud hagejaga lepingud kostja asemel kolmas isik. Nimetatud asjaolust on saanud hageja teada pärast kostja suhtes nõude esitamist kohtusse. Kostja on esitanud väidetavalt tsiviilhagi kriminaalmenetluses ning osaleb kriminaalmenetluses kui kannatanu. Tegelikkuses on ka hageja kannatanu, kellele on põhjustatud rahalist kahju. Nimetatud asjaolusid silmas pidades saab kostja esitada kõik kulud sh ka käesoleval juhul kulud, mis on tekkinud kostjal seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-43976 kriminaalmenetluses ja taotleda kulude välja mõistmist süüdlastelt, kes talle kahjuliku tagajärje põhjustasid. Tuginedes eelöeldule ja TsMS § 162 lõike 4 palub hageja: - jätta kostja taotlus menetluskulude hüvitamise nõudes rahuldamata. - jätta kulud täielikult poolte endi kanda kuna kulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostjale on hageja seisukoht kätte toimetatud. Kostja ei ole arvamust avaldanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohtu hinnangul olukorras kus mõlemad menetlusosalised on kannatanud kolmanda isiku õigusvastase tegevuse tagajärjel ning et mõlemal on õigus taotleda kulude väljamõistmist süüdlastelt, oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 164 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 3(4)

2-13-43976 Riigilõivu tagastamine Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Tuginedes TsMS § 150 lg 2 p 2, palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 175 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 87,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.