2-16-10274
Kohtuasja number
2-16-10274
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2016, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtujurist
Maksim Lütter
Kohtuasi
OÜ Skat-Keskus hagi Regata OÜ, T S ja A S vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
23. november 2016
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
OÜ Skat-Keskus (rk 10611957)
Hageja esindaja:
Andres Kuusk (lepinguline esindaja)
Kostja I:
Regata OÜ (rk 12402212)
Kostja I esindaja:
Andrei Seliverstov (seaduslik esindaja)
Kostja II:
T S (ik XXX)
Kostja III:
A S (ik XXX)
Kostjate esindaja:
Aleksandr Pehalenko (lepinguline esindaja)
1(3)
2-16-10274
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Viru Maakohtu menetluses on OÜ Skat-Keskus hagi Regata OÜ, T S ja A S vastu võla nõudes. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. 2(3)
2-16-10274 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.