lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1769/17

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1769/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 28 lg 1Kirjavahetus ja telefonikõnedVangS § 23 lg 1Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärkHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 17 lg 1VastustajaHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-2281/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1769

Määruse kuupäev

31.01.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

A.T. kaebus Viru Vanglas annetus- ja lühinumbritele helistamise võimaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.T. Eeldatav vastustaja – Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-20-16 materjalide hulgast käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 21.10.2019 vastus nr 6-10/29654-2.
2.Tagastada A.T. kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
A.T. esitas 16.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Telia Eesti AS toimingu, mis seisneb vanglas kinnipeetavatele kõnesideteenuse osutamisel valitavate numbrite blokeerimises, ning kohustada Telia Eesti AS-i numbrite valikut blokeeringu alt vabastama. Kaebuse kohaselt on kaebaja soovinud korduvalt helistada erinevatele annetusnumbritele, kuid see ei ole olnud võimalik. Lisaks on olnud kaebajal vajadus helistada seoses ettevõtlusega erinevate ettevõtete lühinumbritele, kuid ka neid kõnesid ei ole võimalik teostada, sest sideteenuse osutaja poolt on numbrite valik blokeeritud. Kaebaja pöördus esmalt selle probleemiga vangla poole, kuid vangla sõnul on numbrite valiku blokeerinud kõnesideteenuse osutaja ehk Telia Eesti AS. Telia Eesti AS täidab vanglatele ja kinnipeetavatele kõnesideteenuse osutamisega avalik-õiguslikke ülesandeid, mistõttu on kaebaja Telia Eesti AS-ga avalik-õiguslikus suhtes ning kaebus on esitatud pädevale kohtule. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-st 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg-st 1 tuleneb kaebajale subjektiivne õigus helistamisele vabalt ükskõik kellele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 lg 1), sest seadusandja ei ole kehtestanud kinnipeetavatele numbrite valimise piiranguid. Seetõttu peab olema kinnipeetavatele tagatud helistamine kõikidele numbritele võrdselt vabaduses viibivate isikutega. Telia Eesti AS on kohustatud austama PS §-st 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg-st 1 tulenevat era- ja perekonnaelu puutumatuse põhimõtet ning mitte seadma

3-19-1769 kinnipeetavatele ebaseaduslikke piiranguid.

2.Kohus palus 30.09.2019 kohtunõudes Viru Vanglal edastada kohtule teave selle kohta, millise Telia Eesti AS-ga sõlmitud hankelepingu alusel toimub Viru Vangla kinnipeetavate poolt kõnesideteenuse kasutamine ning kas selle lepingu ja võimalike lisakokkulepete alusel on kinnipeetavatel lubatud helistada lühinumbritele ja eritariifsetele numbritele.
3.Viru Vangla selgitas 07.10.2019 vastuses kohtunõudele järgmist. Kaebaja on esitanud vanglale 30.07.2019 teemakohase pöördumise, millele ei ole jõutud veel kirjalikku vastust koostada. Iseenesest on õige kaebajale antud selgitus, et lühi- ja tasulistele numbritele helistamine on vanglas blokeeritud. Kõnesideteenust kinnipeetavatele osutab kontsessioonilepingu nr 2/92-18 alusel Telia Eesti AS. Lepingu sõlmimisel oli vanglale teadaolevalt aluseks riigihange viitenumbriga 190149. Hankijaks oli Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kelle vastav tööülesanne tuleneb justiitsministri 18.04.2007 määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ §-st 7. Eelmainitud kontsessioonilepingu osas ei ole Viru Vangla teabevaldaja. Vastavalt riigihanke nr 190149 tehnilise kirjelduse punktile 3.2.9 oli lühinumbritele helistamise piirang sees juba hanke algdokumentides. Seega on Telia Eesti AS poolt seatud piirang hanketingimustele vastav. Seetõttu ei aita halduskohtule esitatud tuvastamisnõue Telia Eesti AS vastu ilmselgelt kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

KOHTU SEISUKOHT

4.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-dele 1 ja 8 selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).
5.Kaebaja on palunud tuvastada Telia Eesti AS tegevuse õigusvastasuse ning kohustada Telia Eesti AS-i vabastama numbrite valikule seatud blokeering. Kohus mõistab kaebust selliselt, et selle eesmärgiks on saavutada see, et kaebajal oleks Viru Vanglas võimalik helistada lühi- ning annetusnumbritele.
6.Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud 30.07.2019 Viru Vanglale taotluse (tl 10), milles palus vanglalt viivitamata koostöös Telia Eesti AS-ga võtta maha helistamiste blokeeringud annetustelefonidele ja lühinumbritele. Kohtule on haldusasja nr 3-20-16 materjalide hulgas esitatud Viru Vangla 21.10.2019 vastus nr 6-10/29654-2, millega vangla tagastas kaebaja 30.07.2019 taotluse, leides, et kuna kõnesideteenust osutab kinnipeetavatele riigihanke tulemusel sõlmitud kontsessioonilepingu alusel Telia Eesti AS, ei ole vanglal võimalik taotlust rahuldada. Kohus võtab vangla selle vastuse käesoleva asja materjalide juurde.
7.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta on avalik-õiguslikus suhtes Telia Eesti AS-ga ning ta saab esitada halduskohtumenetluses nõudeid Telia Eesti AS vastu. HKMS § 17 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses vastustaja Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Õige vastustaja määratlemine seondub seaduslikkuse põhimõttega, millest tulenevalt peaks kohtuotsusega menetlusosalisele tehtav ettekirjutus olema kooskõlas haldusorganite materiaalõigusliku pädevusjaotusega (K. Merusk, I. Pilving (toim.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 102).
8.Telia Eesti AS kui eraõiguslik juriidiline isik ei täida kinnipeetavatele kõnesideteenuse pakkumisel avalikku ülesannet. Telia Eesti AS on küll sõlminud Justiitsministeeriumi hallatava asutuse Registrite ja Infosüsteemide Keskusega kontsessioonilepingu, kuid nimetatud lepingu näol ei ole tegemist halduslepinguga, mida kinnipeetaval oleks võimalik halduskohtus

3-19-1769 vaidlustada või mille täitmist saaks kinnipeetav halduskohtu kaudu nõuda. Telia Eesti AS on kaasatud VangS § 28 lg-s 1 sätestatud avalik-õigusliku ülesande (s.o tagada kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus) täitmisele, ilma et talle oleks üle antud avaliku võimu volitusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 määrus nr 3-15-736, p 10).

9.Riigihangete registrist nähtuvalt on käesoleval ajal täitmisel Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Telia Eesti AS vahel hankemenetluse nr 195382 tulemusel sõlmitud kontsessioonileping nr 2/92-18 täitmise tähtajaga 20.06.2022. Viidatud riigihanke hankedokumentide seas oleva kontsessioonilepingu tehnilise kirjelduse p-st 1.2 tulenevalt on kõnesideteenuse eesmärgiks võimaldada kinnipeetavatel helistada vanglates selleks ettenähtud telefoniaparaatidelt vanglast väljapoole ning teenus peab võimaldama kinnipeetavatel helistada Eesti-siseselt kõikidele lauatelefonidele ja mobiiltelefonidele, samuti peab olema võimaldatud helistamine rahvusvahelistele ja eritariifsetele numbritele. Kontsessioonilepingu tehnilise kirjelduse p 3.2.9 sätestab, et pakkuja peab tagama, et kinnipeetavatel ei oleks võimalik helistada lühinumbritele (välja arvatud juhul, kui Justiitsministeerium lubab konkreetsele numbrile helistamise). Tehnilise kirjelduse p 1.3 järgi vastustab lepingu täitmise eest Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Seega oleks õigeks vastustajaks käesolevas asjas Justiitsministeerium.
10.Kohus ei pea eeltoodust hoolimata kaebuse menetlemist võimalikuks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumise tuvastamisel tuleb kohtul lähtuda HKMS §-s 44 reguleeritud kaebeõiguse tingimustest. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Sellest sättest tulenevalt peab olema tegemist isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktiliselt või huvi tasandil (K. Merusk, I. Pilving (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 180).
11.Kohtu hinnangul puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus, sest õigusaktidest ei tulene talle subjektiivset õigust nõuda vanglas helistamist kõigile numbritele, millele ta helistada soovib, sealhulgas lühi- ja annetusnumbritele.
12.Kinnipeetava õigust telefoni kasutamisele reguleerivad VangS §-d 28 ja 29 ning VSkE §-d 51 ja 511. Eelnimetatud sätetes ei ole reguleeritud seda, millise tariifiga numbritele võivad kinnipeetavad helistada. VangS § 28 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kohtupraktikas on selgitatud, et telefoni kasutamise õiguse sisustamisel tuleb täiendavalt arvestada VangS § 23 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärki, milleks on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. VangS § 23 lg 1 ja § 28 lg 1 piiritlevad nende koostoimes sisuliselt selle, millises ulatuses tuleb kitsendusi telefoni kasutamisele pidada vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevaks ebameeldivuseks. Kuna eritariifiga telefoninumbreid kasutatakse esmajoones erinevate teenuste pakkumiseks või meelelahutuseks, ei ole nendel numbritel helistamise võimalus hõlmatud kinnipeetava õigusega vanglavälisele suhtlemisele ja see ei ole vajalik kinnipeetavate muude õiguste kaitseks, mistõttu puudub vastustajal kohustus kinnipeetavale sellist võimalust tagada. Sellest tulenevalt ei saaks kohus kohustada Justiitsministeeriumit võimaldama kaebajal helistada eritariifiga numbritele ka juhul, kui kõnesideteenuseid osutavalt ettevõtjalt on tellitud kõnesideteenuseid suuremas mahus kui õigusaktide järgi minimaalselt nõutav. (vt ka Tallina Ringkonnakohtu 14.07.2016 määrus nr 3-15-3105, p-d 11 ja 12)
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja