A. T kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks (esindajale helistamise piiramine) ja piirangute keelamiseks
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus tervikuna.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Kõrvaldada volitatud esindaja O. M menetlusest haldusasjades 3-19-1981, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19279 ja 3-19-429.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud
1.A. T esitas 05.12.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse. Kaebuse kohaselt on haldusasjades nr 3-19-1769, 3-19-1803, 3-19-1852, 3-19-1923, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19279, 3-19-1981, 3-19-2105, 3-19-2123, 3-19-429 registreeritud kaebaja kaebused ja määratud kaebaja volitatud esindajaks tema abikaasa O. M. Esindusõiguse olemasolu eeldab, et kaebaja ja volitatud esindaja saavad igas asjas ja piisaval määral omavahel suhelda. Viru Vangla lubab helistada esindajale vaid plaanipäraselt 10 minuti jooksul, mis ei ole piisav, et arutada 11 haldusasja asjaolusid. Kaebaja leiab, et vangla poolt kehtestatud piirang on vastuolus põhiseadusega ja kohtupraktikaga ning omavoliline. Sellest tulenevalt palub kaebaja: 1) tunnistada preventiivsel eesmärgil Viru Vangla toimingud seoses esindajale O. M helistamise piiramisega õigusvastaseks; 2) keelata Viru Vanglal esindajale O. M helistamise piiramine. Esialge õiguskaitse korras palus kaebaja: 1) keelata Viru Vanglal esindajale O. M helistamise piiramine
2) kohustada Viru Vanglat tagama esindajale O. M helistamised 3 korda nädalas 15 minuti jooksul. Lisaks palus kaebaja kohtul jätta kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 osas, milles see ei sätesta keeldu volitatud esindajale, kes ei ole advokaat, helistamise piiramisel, vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 2, Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1., 13.9.14.1. ja lisa 1.8. punkti 3 põhiseadusega ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kohtu seisukoht
2.Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub tagastamisele tervikuna.
3.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS 121 lg 2 1g 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
4.Kaebaja taotles haldusasjades nr 3-19-1769, 3-19-1803, 3-19-1852, 3-19-1923, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19-279, 3-19-1981, 3-19-2105, 3-19-2123, 3-19-429 lugeda HKMS § 32 lg 1 p 7 alusel tema volitatud esindajaks abikaasa O. M. Kohus lisas nimetatud haldusasjade Etoimikusse kaebaja volitatud esindajaks tema abikaasa O. M. Vaatamata sellele ei luba vangla kaebajal helistada graafikuväliselt (rohkem kui üks kord nädalas) O. M, et arutada 11 haldusasja asjaolusid.
5.Vastavalt VangS § 28 lg-le 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 teise lause kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval peab olema ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul võimalik telefoni teel suhelda oma esindajaga, kes ei ole advokaat, põhjendatud vajaduse korral suuremas ulatuses, kui tuleneb VangS § 28 lg-st 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast. Vanglal on seejuures kohustus eelkõige hinnata kinnipeetava õiguskaitsevajadust ja kaaluda esindajaga suhtlemisest lähtuvaid võimalikke julgeolekuriske.1
6.Eelnevast nähtub, et kinnipeetav saab helistada graafikuväliselt mitteadvokaadist esindajale vaid põhjendatud vajaduse korral. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub ilmselgelt kaebajal põhjendatud vajadus suhelda väidetava esindaja O. M telefoni teel graafikuväliselt ehk rohkem, kui plaanipäraselt 10 minuti jooksul. Kohus selgitab, et haldusasja materjalidest ei nähtu, milliseid menetlustoiminguid kaebaja kavatseb sooritada just esindaja kaudu ning menetlustoimingute sooritamise vajadust. Pelgalt kaebaja soov arutada 11 haldusasja (tegelikult 10, haldusasja nr 3-19-1852 menetlus on lõpetatud 21.10.2019 määrusega, määrus jõustus 07.11.2019) asjaolusid ei kinnita, et kaebajal oleks tegelik ja põhjendatud vajadus suhelda telefoni teel mitteadvokaatist esindajaga graafikuväliselt. Sellist helistamise vajadust ei kinnita ka haldusasjade nr 3-19-1769, 3-19-1803, 3-19-1923 (menetlus on lõpetatud 03.12.2019 määrusega), 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19-279, 3-19-1981, 3-19-2105, 3-19-2123, 3-19-429
RKHKm 3-3-1-26-14, p 15.
menetluslikud seisundid. Kohus rõhutab, et esindusõigus eeldab seda, et esindaja teeb kaebaja nimel protsessuaalseid toiminguid iseseisvalt. Seega ei pea esindaja olema pidevas kontaktis esindatavaga, seda enam olukorras, kus kohtule on juba esitatud põhjendatud kaebus või taotlus ja kohus ei nõua selle täpsustamist, parandamist jne. Võttes arvesse kaebuste ja muude kaebaja poolt esitatud pöördumiste põhjendusi, aga samuti kaebaja protsessuaalset kogemust haldusasjades, puudub kohtu arvates kaebajal ilmselgelt esindaja vajadus. Ühtlasi näitab kaebaja poolt viimasel ajal kohtule esitatud pöördumiste arv nii kirjalikult kui ka telefoni teel, et tal on olemas kõik vahendid: nii paber kui ka kirjutusvahend ning ka rahalised võimalused kasutada pidevalt telefoni.
7.Riigikohus on leidnud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Kuna halduskohtus toimunud menetluses ei ole esindaja menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks.2
8.Kohus tuvastas, et haldusasjades 3-19-1769, 3-19-1803, 3-19-1923, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19-279, 3-19-1981, 3-19-2105, 3-19-2123, 3-19-429 kõik toimingud (kaebuste koostamine ja nende esitamine, kohtuga suhtlemine jne) on sooritatud kaebaja enda poolt. O. M oli antud kaebaja volikirja alusel esindusõigus 06.08.2019. Kaebajal oli võimalus helistada esindaja O. M vanglast nii graafiku alusel kui ka graafikuväliselt (Viru Vangla 25.11.2019 vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-19-1356), kuid ta ei teinud volitatud esindajana 10 haldusasjas kuni käesoleva hetkeni mitte ühtegi menetlustoimingut ega pole ka reaalselt osalenud kohtumenetlustes. Käesoleva kaebuse esitas kohtule kaebaja isiklikult, mitte kaebaja esindaja. Kohtute infosüsteemis (KIS) olemasolevatel andmetel ei ole väidetav esindaja kaebusi ja muid kaebaja poolt esitatud pöördumisi kordagi avanud ja vaadanud. Seega ei ole üheselt selge, millise haldusasja(de) asjaolusid kavatseb kaebaja arutada telefoni teel abikaasaga. Eelpoolnimetatu viitab pigem sellele, et kaebaja on näiliselt taotlenud kohtult halduskohtumenetluses abikaasa O. M esindaja staatuse määramist, et tuginedes kohtupraktikale, saada võimalus suhelda temaga kui abikaasaga telefoni teel vanglast graafikuväliselt, millega on ta ühtlasi kuritarvitanud oma menetluslikke õigusi.
8.Lisaks märgib kohus, kuna alates 06.08.2019 väidetav esindaja tegelikult ei esindanud kaebajat halduskohtumenetluses, puudub halduskohtul alus arvata, et ta teeb nimetatud haldusasjades menetlustoiminguid edaspidi. Eluliselt ei ole usutav, et väidetav esindaja, kellel puudub juriidiline haridus ja protsessuaalne kogemus, hakkab reaalselt arutama kaebajaga haldusasjade õiguslikke küsimusi sellistes spetsiifilistes vaidlustes vanglaga; kaebajat nõustama ning koostama ja esitama kohtule kaebaja eest õiguslikke dokumente. Ilmselgelt sellest, et mõnes haldusasjas tasus O. M kaebaja eest riigilõivu või lasi seda teha kolmandal isikul ei piisa, et lugeda teda esindajaks.
9.Kokkuvõttes leiab kohus, et hetkel ilmselgelt puudub kaebajal O. M graafikuväliseks helistamiseks õiguslik vajadus. Samas ei saa kohus lugeda O. M kaebaja tegelikuks esindajaks haldusasjades nr 3-19-1769, 3-19-1803, 3-19-1923, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19-279, 3-191981, 3-19-2105, 3-19-2123, 3-19-429. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vangla toimingutega, millega kaebajal keelati helistada graafikuväliselt O. M ilmselgelt ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ning tuginedes kohtu poolt tuvastatule, see ei toimuks ka tulevikus.
RKHKo 3-3-1-46-12, p 33.
10.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse nii tuvastamise kui ka keelamisnõuetes selle esitajale läbivaatamatult.
11.Seoses kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata. Läbi vaatamata jäävad ka teised menetluslikud taotlused.
12.Ühtlasi teatab kohus kaebajale, et vastavalt HKMS § 32 lg-le 4, kõrvaldab kohus esindaja O. M menetlusest haldusasjades 3-19-1981, 3-19-1924, 3-19-1356, 3-19-279 ja 3-19-429 kuni O. M hakkab reaalselt kaebajat esindama. Hetkel puudub kohtul veendumus, et O. M on võimeline iseseisvalt ja nõuetekohaselt menetluses osalema.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.