lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-9102/7

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9102/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9102

Tsiviilasi

OÜ Rannarohi (likvideerimisel) hagi J.L. ja O.L. vastu ühisvara jagamiseks Avalduse üleandmine kohtualluvuse järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

OÜ Rannarohi (likvideerimisel) määruskaebus

liik Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja) OÜ Rannarohi (likvideerimisel) (registrikood 11649755), likvideerija Tarmo Villman

esindajad

Vastustajad (kostjad) J.L. (isikukood XXXXX) ja O.L. (isikukood XXXXX )

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse (likvideerimisel) kanda.

menetlemisega

seotud

menetluskulud

OÜ

Rannarohi

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.OÜ Rannarohi (likvideerimisel) (hageja) esitas 10. juunil 2016 Tartu Maakohtule hagi J.L. ja O.L. vastu ühisvara jagamiseks. Hageja märkis, et tsviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 86 lg 2 järgi tuleb vaidlus lahendada Tartu Maakohtus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 22. juuni 2016. a määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmata ja andis asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Maakohus tuvastas, et kostjate elukoht on Soomes ja kontrollis TsMS § 75 lg 1 järgi asja alluvust Eesti kohtule. Praeguse asjas ei reguleeri kohtualluvust ükski rahvusvaheline leping ega Euroopa Liidu õigusakt. TsMS § 102 lg 1 p 4 järgi on ühisvara jagamise nõue abieluasi ning kuna mõlemad kostjad on Eesti kodanikud, võib TsMS § 102 lg 2 p 1 järgi asja lahendada Eesti kohus. Kuna kummalgi kostjal ei ole Eestis elukohta, ei ole TsMS § 102 lg 3 järgi võimalik kindlaks määrata, milline Eesti kohus on pädev kostjate ühisvara jagama. Eeltoodut arvestades lahendab asja TsMS § 72 lg 2 järgi Harju Maakohus. Kohtualluvust ei saa määrata praegusel juhul TsMS § 86 lg 2 alusel vara asukoha järgi, sest TsMS § 102 sätestab abieluasjade erandliku kohtualluvuse. Erandliku kohtualluvusega määratakse TsMS § 69 lg 4 esimese lause kohaselt kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus kohaldas TsMS-i sätteid valesti, kui saatis asja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Olukorras, kus asi võib alluda mitmele kohtule (vt TsMS § 86 lg 2 ja § 102), tulnuks lähtuda TsMS § 74 lg-st 1 ja asja pidanuks menetlema Tartu Maakohus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgi ringkonnakohus järgmist.
5.Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Seega tuleb kohtul avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama (vt Riigikohtu 28. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 15). Maakohus tuvastas TsMS § 70 lg 2 ja § 102 lg 2 järgi, et vaidlus allub Eesti kohtule, ja kontrollis seejärel hagiavalduse siseriiklikku kohtualluvust. Maakohus keeldus hagiavaldust TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hageja nõustub määruskaebuse kohaselt, et asi allub Eesti kohtule, kuid vaidlustab maakohtu järelduse, et Tartu Maakohus tema hagi ei menetle ning asi saadetakse kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et riigisisese kohtualluvuse sätete järgi ei ole Tartu Maakohus asja lahendamiseks pädevaks kohtuks, mistõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. TsMS § 102 on lisaks abieluasjade rahvusvahelisele kohtualluvusele (TsMS § 102 lg 2) erisätteks ka abieluasjade riigisisese kohtualluvuse (TsMS § 102 lg 3) määramisel. Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse TsMS § 102 lg 3 järgi hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi ning kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kui asi allub Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule, lahendab TsMS § 72 lg 2 esimese lause järgi asja Harju Maakohus (vt Riigikohtu 29. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10, p 14). Kuivõrd tuvastatud asjaoludel ei ole kummalgi kostjal Eestis elukohta, leidis maakohus õigesti, et kohtualluvust ei ole võimalik TsMS § 102 lg 3 järgi kindlaks määrata, ning juhinduda tuleb TsMS § 72 lg-st 2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kuivõrd praegune asi võib alluda mitmele kohtule, tulnuks kohaldada TsMS § 74 lg-t 1. Viidatud sätte järgi, kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 74 lg-s 1 sätestatud hageja valikuvabadus on piiratud seaduses sätestatud kohtualluvuse reeglitega. Hagejal on küll õigus pöörduda kohtusse üldise kohtualluvuse järgi või eelistada valikulist kohtualluvust (praegusel juhul on hageja tuginenud TsMS § 86 lg-le 2), kuid seda juhul, kui asja alluvust ei reguleerita erandliku kohtualluvuse sätetega. TsMS § 69 lg 4 esimese lause kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Erandlikku kohtualluvust ei saa pooled ka kokkuleppel muuta (TsMS § 106 lg 1 p 4). Seega leidis maakohus põhjendatult, et kuna abieluasjade kohtualluvust reguleeritakse erandliku kohtualluvuse sättega (TsMS § 102), ei saa kohtualluvust määrata TsMS § 86 lg 2 alusel. Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja saata asi TsMS § 75 lg 2 alusel kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.
7.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Kuivõrd menetluses ei ole teisi isikuid (kostjat) osalenud, jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja