Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.11.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-116117
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Nord Collect OÜ hagi XXXXvastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes 614 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht puudub; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-16-116117
2-16-116117
−
−
−
−
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju, s.o võla sissenõudmise kulude 21,08 euro nõudes (kostjale saadetud teated, tl 38-52). XXXXOÜ ja kostja vahel 26.07.2013. a sõlmitud laenulepingu nr XXXX punktide 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3 ja 9.2.4 kohaselt on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt järgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ning 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta. Esmalt välistab hageja nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 koosmõjus VÕS §-ga 421, millest tulenevalt on tühine kokkulepe, millega võimaldatakse krediidiandjal nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel leppetrahvi. Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu tagasimaksetähtaega ületanud. Tegemist ei ole viivisega, kuna hageja nõuab viivist lisaks sissenõudmiskulule. Sisuliselt on tegemist leppetrahviga, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu korral antud juhul lubatud. Isegi, kui asuda seisukohale, et võla sissenõudmise kulu puhul ei ole tegemist leppetrahviga, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele seetõttu, et tegemist on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine mh tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi (vt Riigikohtu 14.01.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 15). Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist krediidisaaja poolt vastavalt hageja enda poolt kehtestatud hinnakirjale, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega, mis on VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tühine. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hageja võla sissenõudmise kulude nõude rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 125 euro ja õigusabikulu 120 euro väljamõistmist, kokku summas 245 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 245 eurot
3 (4)
2-16-116117 ning menetluskuludelt (245 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.