Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-116117/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1321

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Nord Collect OÜ11897588(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-116117

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Nord Collect OÜ hagi XXXXvastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes 614 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht puudub; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt XXXX hageja Nord Collect OÜ kasuks võlgnevus 568,92 eurot, sealhulgas põhinõue on 300 eurot, intress 72 eurot ja 26.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 196,92 eurot.

3.Mõista kostjalt XXXX hageja Nord Collect OÜ kasuks välja alates 27.10.2016 kuni põhinõude (300 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 103,08 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole 2 (4)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju, s.o võla sissenõudmise kulude 21,08 euro nõudes (kostjale saadetud teated, tl 38-52). XXXXOÜ ja kostja vahel 26.07.2013. a sõlmitud laenulepingu nr XXXX punktide 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3 ja 9.2.4 kohaselt on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt järgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ning 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta. Esmalt välistab hageja nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 koosmõjus VÕS §-ga 421, millest tulenevalt on tühine kokkulepe, millega võimaldatakse krediidiandjal nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel leppetrahvi. Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu tagasimaksetähtaega ületanud. Tegemist ei ole viivisega, kuna hageja nõuab viivist lisaks sissenõudmiskulule. Sisuliselt on tegemist leppetrahviga, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu korral antud juhul lubatud. Isegi, kui asuda seisukohale, et võla sissenõudmise kulu puhul ei ole tegemist leppetrahviga, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele seetõttu, et tegemist on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine mh tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi (vt Riigikohtu 14.01.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 15). Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist krediidisaaja poolt vastavalt hageja enda poolt kehtestatud hinnakirjale, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega, mis on VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tühine. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hageja võla sissenõudmise kulude nõude rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 125 euro ja õigusabikulu 120 euro väljamõistmist, kokku summas 245 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 245 eurot