lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1970/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1970/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
731
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-1970

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 05.09.2019 otsuse peale seoses vandeadvokaat Mihkel Gaveri tegevusega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.XX esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse seoses vandeadvokaadi Mihkel Gaveri tegevusega heites ette, et jäi advokaadi tegevusetuse tõttu ilma õigusest tsiviilasjas nr 2-18-582 menetlus peatada teise menetluse tõttu. XX leidis, et advokaat jättis kaebaja huvid Riigikohtus ka muus osas kaitsmata.
2.Eesti Advokatuuri aukohus jättis 05.09.2019 otsusega vandeadvokaat Mihkel Gaveri tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamata. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohtu otsuses on märgitud, et nähtuvalt advokaadi selgitustest said kõik kassatsioonkaebuses välja toodud seisukohad esitatud Riigikohtule koostöös ja kooskõlastatult kliendiga, kellega oli kokku lepitud, et menetluse peatamise taotluse esitamise võimalikkusest ja mõistlikkusest räägitakse uuesti pärast seda, kui Riigikohus on otsustanud, kas menetleda kaebust või mitte. Aukohtu hinnangul oli kaebaja sellekohane etteheide advokaadile põhjendamatu. Seejuures selgitas aukohus, et enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist ei tee kohus ühtegi täiendavat toimingut ning menetluse peatamise taotluse esitamine ei oleks saanud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist mõjutada. Asjaolu, et advokaat oli andnud nõusoleku kaebaja esindamiseks 2 päeva enne kassatsioonikaebuse esitamise tähtaega, näitab advokaadi asjatundlikkust ja võimekust efektiivselt tegutseda piiratud ajalise ressursi tingimustes ja et advokaat ei ole kliendiga isiklikult kohtunud, ei olnud antud juhul määrava tähtsusega, sest

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ta oli kliendiga telefoni teel pidevas suhtluses. Samuti on klient saanud anda advokaadile üle kõik asjas tähtsust omavad dokumendid (Vt vaidlustatud otsuse lk 5).

3.XX esitas 21.10.2019 Eesti Advokatuuri aukohtu 05.09.2019 otsuse peale halduskohtusse kaebuse taotledes: 1) tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 05.09.2019 otsus; 2) tuvastada asjaolu, et aukohus jättis vandeadvokaat M. Gaveri distsiplinaarsüüteo üle otsustamisel läbi viimata advokatuuriseaduses ja kodukorras sätestatud aukohtumenetluse; 3) tunnistada õigusvastaseks toiming, et Advokatuuri aukohus jättis vandeadvokaat M. Gaveri distsiplinaarsüüteo üle otsustamisel läbi viimata advokatuuriseaduses ja Advokatuuri kodukorras sätestatud aukohtumenetluse; 4) kohustada Eesti Advokatuuri läbi viima vandeadvokaat Mihkel Gaveri suhtes aukohtumenetlus; 5) algatada vandeadvokaat M. Gaveri suhtes distsiplinaarsüüteomenetlus ja määrata distsiplinaarkaristus või kohustada Eesti Advokatuuri algatama vandeadvokaat Mihkel Gaveri suhtes distsiplinaarsüüteomenetlus ja määrata distsiplinaarkaristus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1466, p 10). Advokatuuri pädevuses on järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle, mis tähendab seda, et nendest piiridest väljapoole jäävaid vaidlusi aukohus huvitatud isiku taotlusel ei lahenda. Aukohtumenetluses tehtava otsustuse puhul on aukohtul ulatuslik kaalutlusruum. Käesolevas asjas on aukohus XXi kaebuse läbi vaadanud ning leidnud, et distsipliaarsüüteo tunnuseid advokaadi tegevuses ei esinenud. Advokaatide suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lõikes 1 ja § 18 lõikes 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud ning kahjustatud, ei ole tema õiguste edaspidise kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus seonduvalt kutse-eetika nõuete järgimisega või väidetava mittejärgimisega. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
5.Kaebuse tagastamise täiendavaks aluseks võib olla käesoleval juhul veel ka HKMS § 121 lg 2 p
2.Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Aukohtu otsuse teise lehekülje lõpus, milles on toodud välja kaebuse asjaolud, on kahjutasu saamise (võimalikule) eesmärgile viidatud, kuid olukorras, kus kaebaja peaks leidma, et advokaat on tekitanud oma tegevusega talle tsiviilasjas kahju, piirduks kaebaja kui puudutatud isiku subjektiivne õigus seonduvalt aukohtu otsuse vaidlustamisega üksnes sellega, et aukohus tema taotluse menetlusreegleid järgides läbi vaataks. Olenemata sellest, millise otsuse oleks aukohus vastu võtnud, ei kaasneks sellega väidetava kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudega saab taolistes olukordades maakohtusse pöörduda ning vastava hagi eelduseks ei ole see, et advokaadi suhtes oleks aukohtumenetlus eelnevalt algatatud. (allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium