Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2025.a, Tallinn,
Tsiviilasja number
2-24-136044
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi R. A. nõudes
Tsiviilasja hind
1820,43 eurot Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; lepinguline esindaja: Marie Tsine e-post: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
vastu võlgnevuse
Kostja: R. A., isikukood XXX, materjalid kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu Lihtmenetlus
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt R. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 1820,43 eurot, millest põhivõlgnevus 1357,43 eurot, intress 186,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 241,19 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista kostjalt R. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 335 eurot.
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. A.-l tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem 1
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja E AS (krediidiandja) sõlmisid 18.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 40,9% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 59,28% aastas. Kostja on saanud ajavahemikul 01.12.2020 – 27.03.2022 krediiti kokku summas 2665,08 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 109,28 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 120 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3407,46 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 1078,37 eurot, intressi katteks 2304,96 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 4,12 eurot ja meeldetuletustasu katteks 20 eurot. Kostjat hoiatati 30.05.2024. a iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.06.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati 08.02.2024, siis oli kostja alates veebruarist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.02.2024, 15.03.2024, 15.04.2024 osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 14.06.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja e-mailile. Kostjale edastati 01.07.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja Xxxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt R. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 1 820,43 eurot, millest põhivõlgnevus 1357,43 eurot, intress 186,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 241,19 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot; menetluskulud summas 335 eurot (riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses. 2
Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud 18.12.24 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (59,28%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.2020 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52%. Kostja sõlmis 18.11.2020 krediidilepingu xxxx krediidilimiidiga 2000 eurot, mille krediidi kulukuse määraks on 59,28%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (20,52*3= 61,56%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 335 eurot (315+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (335 3
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.