3-19-620/15 - Teenistussuhted - Riigiteenistus - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

X on pöördunud kaebusega 04.04.2019 halduskohtu poole, milles taotleb PPA peadirektori 05.03.2019 käskkirja nr 1.3-3/15d tühistamist, teenistusse ennistamist, teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu ja teenistusest kõrvaldamise tõttu saamata tasu väljamõistmist. X on esitatud distsiplinaarkahtlustus selles, et ta III menetlusgrupi juhina on maksnud talle määratud lisatasust kuuele grupi liikmele ümbrikus 100 eurot tulemustasu, millega on eiranud grupi liikmete suhtes tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmisel prefekti kehtestatud nõudeid. Kaebaja väidete kohaselt ei ole tema grupiliikmetele tulemustasu maksnud ning sellekohane vastustaja väide on tõendamata. Kaebaja märgib, et tulemustasuna on käsitletav üksnes tööandja poolt töötajatele makstav tasu, mis määratakse tulemuslikuma töö eest. Kaebaja märgib, et tulemustasu saab maksta ainult tööandja, kuid ametniku poolt raha andmine kolmandatele isikutele on kingitus. Kaebaja märgib, et ükski distsiplinaarmenetluse käigus üle kuulatud grupiliikmetest ei ole väitnud, et sai tulemustasu. Kaevatavas käskkirjas ei ole näidatud, millist õigusakti kaebaja rikkunud on. Kaebaja ei ole pannud toime talle distsiplinaarsüüteoks arvatavat vääritut tegu. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et ta on asutuse juhte petnud ning käitunud ebaväärikalt ja ebaausalt. Käskkirjas ei ole viidatud ühelegi konkreetsele normile, mis oleks keelanud ametnikele kingituste tegemise. Kaebajale määratud töötasu on tema oma ning ta võib seda kasutada oma äranägemist mööda. Kaebaja märgib, et samas on talle määratud karistus ebaproportsionaalne. X puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, X on töötanud politseiametis üle 13 aasta. Kaebaja leiab, et käskkiri ei ole nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud, käskkirjas ei ole arvestatud tema seisukohtadega. Kaebaja on märkinud, et tal on õigus nõuda käskkirja tühistamist ja teenistusse ennistamist, kuna tal on alla 7-aastane laps. Samuti nõuab kaebaja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja märgib, et alates 11.09.2018 oli ta distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ning sellest tulenevalt nõuab kaebaja ka tasu, mis jäi kaebajal saamata (40% palgast) seonduvalt teenistusest kõrvaldamisega ajavahemiku 11.09.2018 kuni 06.03.2019 eest. Kaebaja on esitanud kaebuse täienduse 08.08.2019 ja menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on eiranud tulemustasu maksmise põhimõtteid, mis on distsiplinaarsüütegu. Vastustaja arvates on X läinud vastuollu tulemustasu jagamise nõuetega. Vastustaja märgib, et X on leidnud võimaluse tulemustasu maksmiseks grupiliikmetele ning tulemustasu said ka ametnikud, kes tulemustasu saamise tingimustele ei vastanud. Vastustaja on seisukohal, et X on tulemustasu maksmisel eiranud ka tulu arvestamise ja maksmise nõudeid. PPA leiab, et X tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tegemist on vääritu teoga. X tegu on piisavalt ja arusaadavalt kirjeldatud, rakendatud on kaalutlemisõigust, haldusakt sisaldab nii faktilisi kui ka õiguslikke aluseid, käskkiri vastab haldusakti tunnustele, on proportsionaalne ja antud selleks pädeva isiku poolt. PPA arvates on X käitumine sobimatu ning ei ole politseiametniku vääriline. Vastustaja märgib, et karistuse liik on valitud õigesti ning selleni jõuti põhjaliku kaalumise tulemusena. PPA on märkinud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud.

1.Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebus kuulub rahuldamisele osas, milles nõuti PPA peadirektori distsiplinaarkaristuse määramise 05.03.2019 käskkirja nr 1.3-3/15d tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ja tasu väljamõistmist teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebus jääb rahuldamata osas, mis puudutab saamata jäänud tasu väljamõistmist aja eest, mil kaebaja oli teenistusest kõrvaldatud. 2.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on tuvastatud, et Ida prefektuuri Jõhvi PJ EMT menetlusgrupi III juhtivuurija komissar X on maksnud 2018. juunikuu alguses EMT III menetlusgrupi juhina kuuele grupiliikmele tulemustasuna ümbrikus 100 eurot, kuigi maikuu alguses on hinnatud, et grupis pole nõutavast tulemuslikuma töö eest tulemustasu saamiseks väärilisi ja prefekti kehtestatud nõuetele vastavaid ametnikke. PPA peadirektori 30.05.2018 käskkirjaga nr 51t „Lisatasu maksmine nõutavast tulemuslikuma töö eest“ määrati X lisatasu 1200 eurot. X jagas juunikuu alguses peale palgapäeva oma grupi kuuele liikmele ümbrikus 100 eurot. Kuuest ametnikust kaks ei vastanud prefekti poolt kehtestatud nõuetele, eelkõige keelenõuetele. 3.PPA peadirektori 27.12.2016 käskkirjaga nr 160 kinnitatud „PPA palgajuhendi“ p 4.9 sätestab lisatasu maksmise nõuded. Siseministri 02.05.2013 määrusega nr 18 on kehtestatud „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ja lisatasude maksmise alused“, mille kohaselt võib maksta politseiametnikele lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest vastavuses PPA palgajuhendiga ja töötasustamise korraga. 4.Kaevatava käskkirja kohaselt on X asutuse juhte petnud ehk pole pidanud vajalikuks järgida iga ametniku kohustust olla väärikas. Käskkirja kohaselt on X end kolleegide ees diskrediteerinud, ametniku töö eesmärgiks on ausalt ja väärikalt tegutseda riigi ja ühiskonna hüvanguks. Käskkirjas on viide avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 50-le ja 51-le, mille kohaselt peab ametniku tegevus vastama seadustele ja õigusaktidele ning ametnik peab olema aus, asjatundlik ja hoolikas ning teenistusülesandeid täitma kooskõlas seadustega ja vastavalt ametijuhendile. Kokkuvõtvalt on märgitud, et X on teadlikult ja kavatsetult maksnud raha ümbrikus töötajatele, kes ei vastanud asutuses tulemustasu maksmise põhimõtetele ja kehtestatud nõuetele. Vastustaja seisukohalt on X tegutsenud omavoliliselt. X on asutuse juhte petnud ehk pole pidanud vajalikuks järgida kohustust olla aus ja väärikas. X on käitunud tahtlikult, sest raha maksmist ei saa toime panna kogemata. X ́i käitumise tagajärg on ametniku ja seeläbi ka politsei usalduse diskrediteerimine. Kaevatava käskkirja kohaselt süüd kergendavad ja objektiivsed asjaolud, mis soodustasid süüteo toimepanemist, puuduvad. Kogumis on X toime pannud PPVS § 86 p 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo, mille eest on distsiplinaarkaristuseks määratud teenistusest vabastamine (PPVS § 88 p 5 ja ATS § 94). 5.Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja ei ole maksnud grupiliikmetele tulemustasu. Kogu distsiplinaarkaristuse määramine kaebajale põhineb sellel, et kaebaja on maksnud tulemustasu sellekohast korda, mis puudutab tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmist, eirates. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja on ümbrikus andnud grupiliikmetele 100 eurot raha, kuid oluline on see, kuidas raha andmist tõlgendada. Kaebaja viitab õigesti, et ükski grupi liikmetest pole andnud sellekohast tunnistust, et neile maksti tulemustasu. Kohus leiab, et pole ka oluline, kas raha anti kohe pärast palgapäeva või mitte, kuna asja materjalide kohaselt on X jaganud grupiliikmetele oma raha ning kohus nõustub siinjuures kaebajaga, et oma raha kulutab

inimene oma soovide kohaselt. Kohus märgib, et kuna kaebaja maksis 100 eurot oma grupiliikmetele oma rahast, pole ka oluline, kas raha saajateks olid isikud, kes tulemustasu saamiseks vastasid prefekti kehtestatud nõuetele (sh keelenõuetele) või mitte. Tegemist ei olnud tulemustasu maksmisega ning seega ei ole kaebaja saanud ka sellekohast kehtestatud korda rikkuda. Tulemustasuna on käsitletav üksnes tööandja poolt töötajatele makstav tasu tulemuslikuma töö eest. Pigem nähtub PPA poolt ülekuulatud isikute selgitustest, et X on soovinud teha grupiliikmetele kingitust üle antud raha näol. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja ei ole läinud vastuollu oma käitumisega ATS § 50, ATS § 51 lg 3 ega rikkunud ka siseministri 02.05.2013 määrust nr 18, peadirektori 30.05.2018 käskkirja nr 51t sätteid, ega PPA palgajuhendi nõudeid, kuna kaebaja käitus kingituste tegemisel eraisikuna, mitte ametnikuna ning seega ei ole kaebaja pannud toime ka talle süüks pandavat vääritut tegu (PPVS § 86 p 3). Antud juhul ei ole tegemist usalduse kaotusega ega asutuse juhtide petmisega, kaebaja ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu. Kohus nõustub ka selle kaebaja väitega, et pole tõendatud, et X maksis grupiliikmetele raha just talle PPA poolt eraldatud rahast ja samas on PPA poolt eraldatud raha (töötasu või tulemustasu) X kuuluv raha ning selle jagamisel teistele grupiliikmetele ehk raha kinkimine on X oma otsus kuidas oma rahalisi vahendeid kasutada ning see ei ole vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega. Kohus nõustub ka kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkirja põhjendused ei ole kaebaja teo kirjeldamisel ja süüteokoosseisu selgitamisel üheselt selged ja mõistetavad. Haldusorgan peab lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ja toimima läbipaistvalt ja erapooletult. Antud juhul ei saa öelda, et ametnik oleks oma teenistusülesandeid täitnud ebaausalt või hoolimatult ja vääritult, mistõttu ei ole põhjendatud vastustaja viide ATS § 50 ja 51, et kaebaja on nimetatud sätetega vastuolus tegutsenud. Kohus nõustub vastustaja väitega, et tegu on toime pandud tahtlikult, kuna raha jagamist ei saa teha kogemata. Kuid kohus on seisukohal, et kaebaja poolt talle kuuluva raha andmine ehk kinkimine teistele isikutele ei saa olla käsitletav tulemustasu maksmisena. Seega ei ole X oma raha andmisega kolleegidele rikkunud õigus- ega ka kõlblusnorme ning sellise teoga ei saa kahjustada ka vastustaja mainet. Kohus nõustub kaebaja väitega, et rikutud ei ole tulumaksuseadusest tulenevaid õigusnorme, kuna tegemist on olnud oma isikliku raha andmisega kingituse näol, mis ei ole tulumaksuga maksustatav. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kaebajale etteheidetav süütegu ei ole aset leidnud ning seega ei ole ka kaebaja poolt toime pandud süülist käitumist. 6.Kohus märgib, et kaebajat on karistatud kõige rangeima karistuse liigiga ehk teenistusest vabastamisega avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel. Kohus nõustub ka siin kaebajaga, et isegi kui süüks pandav tegu oleks tõendatud, võinuks kohaldada kergeimat karistusliiki. Seega leiab kohus, et distsiplinaarkaristus tuleb määrata proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega ning arvestama peab ATS § 75 lg 2 tulenevate nõuetega. Asja materjalide kohaselt puuduvad X kehtivad distsiplinaarkaristused, X on hinnatud kui kohusetundlikku ja head töötajat, tööstaaž politseiametnikuna on 13 aastat. Nimetatud asjaolusid ei ole vastustaja oma käskkirjas piisavalt hinnanud.

7.Kuna kohus on leidnud, et kaebajal ei lasu süülist käitumist, puudub vajadus rohkemalt kaevatava käskkirja põhjendusi analüüsida. Kuna kohtu arvates ei ole kaebaja toime pannud PPVS § 86 p 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüütegu, puudus ka alus teenistusest vabastamiseks. Seega leiab kohus, et kaevatav käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna kaebaja on õigusvastaselt teenistusest vabastatud. 8.ATS § 105 lg 4 kohaselt ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kuna kaebajal on alla 7 aasta vanune laps, laieneb kaebajale eelnimetatud säte. Kaebaja on soovinud kaevatava käskkirja tühistamist ja enda teenistusse ennistamist. Kaebaja soovib teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 167 lg 1 sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse; kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu; ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul nõuaks rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt suurt ajakulu ja täiendavate dokumentide küsimist, lähtub kohus menetlusökonoomiast ja teeb vastustajale ettekirjutuse rahasumma väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks. Kohus teeb PPA-le ettekirjutuse määrata väljamaksmisele kuuluv rahasumma kindlaks vastavalt töötasule, mida kaebaja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud. 9.Sealjuures peab arvesse võtma ka ATS § 105 lg 5 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt võib ATS § 105 lg-s 4 nimetatud tasust maha arvata teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest. Samuti saab PPA arvestada ATS § 105 lg 5 p. 1 sätestatuga, mille kohaselt saab vajadusel maha arvata hüvitise, mida õigusvastaselt vabastamise tõttu ametnikule on makstud. Antud juhul on kaebaja esitanud kohtule tõendi, et X on makstud töötutoetust ning X ei ole tulu teeninud ega töötasu saanud pärast teenistusest vabastamist. 10.Kohus on seisukohal, et kaebaja kuulub teenistusse ennistamisele ning PPA-l tuleb välja maksta kaebajale tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest lähtudes X töötasust, arvates 07.03.2019 kuni teenistusse ennistamiseni. 11.Samas on taotlenud kaebaja ka tasu väljamõistmist, mis tal on jäänud saamata seonduvalt sellega, et teda on kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. PPA 10.09.2018 käskkirja nr 1.3-3/68d p 3 kohaselt on kaebaja kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest makstes ametnikule 60% ametniku keskmisest palgast, kaebajal jäi saamata arvates 11.09.2018 kuni 06.03.2019 40% palgast ja kaebaja nõuab käesoleva kaebusega selle väljamaksmist. Kohus märgib, et selles osas jääb kaebus rahuldamata. ATS § 78 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks. Kuna kaebaja ei ole teenistusest kõrvaldamist vaidlustanud ega haldusakti tühistamist taotlenud, on teenistusest kõrvaldamine jõus. Ei käesolevas asjas ega