Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-16-16281

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 28. oktoobril 2016 kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad XXX, Narva linn asuva korteriomandi ühisomanikud ja korteriühistu Kangelaste 18 Narva (hageja) liikmed. Alates detsembrist 2012 ei täida kostjad ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Kostjate võlgnevus moodustab 01. septembri 2016 seisuga 4977,26 eurot. Viivist hageja arvestanud ei ole. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse summas 4977,26 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(4)

2-16-16281

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjatele saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-29-30). Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjatele (t.l.-33-38). Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostjad kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 ja lg 3, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja ning VÕS § 108 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja korteriomandi Kangelaste 18-72, Narva majandamiskulude võlgnevuse perioodi eest 01. detsember 2012 kuni 01. september 2016 kokku 4977,26 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause alusel, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 400 eurot ja õigusabi kulud 43 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 400 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 43 eurot juriidilise abi kasutamise eest hagiavalduse koostamiseks kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on esitanud hagi kohtusse oma seadusliku esindaja kaudu.

3(4)

2-16-16281 Kohus jätab hageja menetluskulud 43 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjatelt välja mõistmata. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 400 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks solidaarselt viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.