Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-7240
Kohtuasi
X hagi Q, Y ja W vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.03.2026 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23.03.2026 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 12.05.2025 Pärnu Maakohtule Q (kostja I), Y (kostja II) ja W (kostja III) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagiavaldusega ka menetlusabi taotluse hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Maakohus jättis 09.01.2026 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus selgitas, et hageja esitatud hagiavaldus on esitatud nõuete, faktiliste asjaolude ja tõendite osas äärmiselt puudulik. Hagejal tuli hagis selgelt iga kostja osas eristada faktiväiteid (väited, mille tõesus või väärus on tõendatav ja kontrollitav)
2-25-7240 väärtushinnangutest, mida on üksnes võimalik põhjendada, ent mida ei ole võimalik tõendada. Hagejal tuli põhjendada, miks tuleb midagi avaldatust pidada ebaõigeks faktiväiteks või põhjendamatuks/ebakohaseks väärtushinnanguks. Hagejal tuli hagiavalduse nõuetest jätta välja kõik väärtushinnangud, kuna seadus lubab hagejal nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Hagejal tuli selgelt välja tuua, millisel viisil tuleb kohustada kostjat ebaõigeid faktiväited ümber lükkama. Maakohus selgitas, et eelkõige saab andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Ümberlükkav tekst ei saa sisaldada ilmsete väärtushinnangute ümberlükkamist. Selgelt tuleb väljendada, millisel viisil iga ebaõige faktiväide tuleks ümber lükata. Hagejal tuli täpsustada ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel esitatud kahju tekitava tegevuse keelamise nõuet ja tuua välja iga kostja osas nõude kohaldamise eeldused ja selge nõue. Hagejal tuli eelpool viidatut arvestades kõrvaldada nõuetest ebaselgus ja formuleerida nõuded, mis on selged, konkreetsed, täidetavad ja kooskõlas seadusega. Hagejal tuli põhjendada iga kostja osas kahjusumma kujunemist ja suurust. Maakohus selgitas, et iga kostja osaleb menetluses hageja suhtes iseseisvalt. Hageja ei esitanud kostjate vastu solidaarnõudeid, vaid eraldiseisvad nõuded. See tähendab, et kohus saab menetleda kostjate vastu esitatud eraldiseisvaid nõudeid ühe hagimenetluse raames, ent iga kostja osas tuleb määrata eraldi hagihind ning igale eraldiseisvale hagihinnale vastab eraldiseisev riigilõivu summa.
3.Hageja esitas 09.02.2026 hagiavalduse täienduse.
3.1.Kostja I on avaldanud poolte ühistele tuttavatele, hageja esindajatele ja kostja enda tuttavatele (määratlemata isikute ringile) hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjad osalesid koos XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX". Kostja I avaldas TV3 saatejuhile Ä-le, kanal TV3 toimetusele (AS All Media Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed (nime, perekonnanime, foto) ja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid: hageja on valetaja, petis, ebausaldusväärne, hageja süül on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad, hageja kasutab ära naisi laenude võtmiseks, hageja nõuab kohtu kaudu põhjendamatult 400 000 eurot; ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja on värdjas, jõletis. Hageja on pidanud tundma inimeste ees häbitunnet, teda on inimeste ees sildistatud negatiivsete sõnadega, hageja mainet on kahjustatud ja hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot, mis tuleb kostjalt I välja mõista. Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat I hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama TV3 saatejuhile Ä-le ning TV3 saates "XXX" suuliselt avalikkusele järgneva teksti: "Mina Q osalesin koos W, Y ja Fga XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" ning avaldasin Ä-le, TV3 kanali toimetusele ja avalikkusele X kohta järgnevad faktiväited ja väärtushinnangud: hageja on valetaja, petis, ebausaldusväärne, värdjas, jõletis, tema süül on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad, ta kasutab ära naisi laenude võtmiseks, ta nõuab mult kohtu kaudu põhjendamatult 400 000 eurot, mis ei vasta tõele ja on ebaõiged. Hageja taotleb kohtult, keelata kostjal I alates kohtuotsuse jõustumisest hageja maine kahjustamine märgitud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning keelata nende avaldamine tulevikus.
3.2.Kostja II on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid nii isiklikes vestlustes, telefoni, Facebook suhtluses kui e-posti teel suheldes. Kostja II avaldas XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" TV3 saatejuhile Ä-le, kanal TV3 toimetusele (AS All Media Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed ja foto ning hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: hageja on valetaja, ta pidevalt valetab, hageja on petis, hageja süül on kostjal II võlad, hageja süül on hageja emal võlad, hageja otsib lollikesi naisi, kellega abiellub ja et nad võtaksid talle 2
2-25-7240 laenu, hageja elab naiste kulul, hageja süül pidi kostja III ajavahemikul oktoober 2017–2019 koos lastega kolima ja end peitma, hageja võttis ka vanglas enda peale ühe tapmise, tema Facebookis avaldatud foto on tehtud meie abielu registreerimisel, ta nõuab kostjalt kohtus põhjendamatult summasid, mida ta pole mulle andnud, kostja sai aru, et hageja petab kostjat ning andis lahutuse sisse, hageja on haige inimene, hageja ähvardas kostjat, et kui ta vanglast välja saab, võtab ta kostja esimesena ette, ning ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja on täielik värdjas ja jõletis. Kostja II tegevus teotab hageja au, kahjustab mainet ja rikub eraelu puutumatust, sellega on tekitatud hagejale moraalset kahju, mille tõttu taotleb hagejal kostjalt hüvitisena 3000 eurot. Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat II hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama TV3 saatejuhile Ä-le ning saates "XXX" suuliselt avalikkusele järgneva teksti: "Mina W osalesin koos Q, Y ja Fga XX.XX.XXXX.a kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" ning avaldasin Ä-le, TV3 kanali toimetusele ja avalikkusele X kohta järgnevad faktiväited ja väärtushinnangud: X on valetaja. Ta pidevalt valetab, ta on valetaja ja petis, tema süül on mul võlad, tema süül on tema emal võlad, ta otsib naisi, kellega abielluda ja kasutab neid ära laenude võtmiseks, ta elab naiste kulul, ta on täielik värdjas ja jõletis, tema süül pidin ajavahemikul oktoober 2017–2019 koos lastega kolima ja end peitma, ta võttis ka vanglas enda peale ühe tapmise, tema Facebookis avaldatud foto on tehtud meie abielu registreerimisel, ta nõuab mult kohtus põhjendamatult summasid, mida ta pole mulle andnud, ta pole kunagi mulle raha andnud ega mind ülal pidanud, ta on ebausaldusväärne, sain aru, et X petab mind ning panin lahutuse sisse, ta on haige inimene, ta ähvardas mind, et kui ta välja saab, siis võtab ta mind esimesena ette - mis ei vasta tõele ja on ebaõiged. Hageja taotleb kohtult, keelata kostjal II alates kohtuotsuse jõustumisest hageja maine kahjustamine märgitud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning keelata nende avaldamine tulevikus.
3.3.Kostja III on avaldanud nii poolte ühistele lastele, kui ka suurele ringile eraisikutele ja ametiasutustele ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kostja III osales XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" ning avaldas kanal TV3 saatejuhile Ä-le, TV3 toimetusele (AS All Media Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed ja hageja kohta järgnevaid ebaõiged faktiväited: X on valetaja, ta pidevalt valetab, hageja on petis, hageja on organiseerinud kostja tapmist, hageja ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega neid toetanud, hageja süül on kostjal võlad, hageja süül on hageja emal võlad, hageja otsib lollikesi naisi, kellega abiellub ja et nad võtaksid talle laenu, hageja süül on hageja eksabikaasal võlad, hageja süül on kostja emal võlad, hageja on elab naiste kulul, hageja korraldas minu abikaasa Ü peksmise, hageja helistab kostja tööandjatele ning mustab kostjat, võtsin kostjalt ära tema vanemlikud õigused, ja väärtushinnanguid: hageja on jõletis. Kostja III põhjustas hagejale laimamise, maine kahjustamise ja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu moraalse kahju ja taotleb kostjalt III selle eest hüvitist 3000 eurot. Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat III hiljemalt 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama TV3 saatejuhile Ä-le ning saates "XXX" suuliselt avalikkusele järgneva teksti: "Mina Y osalesin koos Q, W ja Fga XX.XX.XXXX.a kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" ning avaldasin Ä-le, TV3 kanali toimetusele ja avalikkusele X kohta järgnevad faktiväited ja väärtushinnangud: X on valetaja. Ta pidevalt valetab. X on petis, ta on organiseerinud minu tapmist, ta ei ole kunagi lastele midagi ostnud ega neid toetanud, tema süül on minul võlad, tema süül on hageja emal võlad, ta otsib naisi, kellega abiellud ja kasutab neid ära laenude võtmiseks, tema süül on ta eksabikaasal Wl võlad, tema süül on minu emal võlad, ta on isik, kes elab naiste kulul, ta on jõletis, võtsin Xlt ära tema laste hooldusõiguse, ta helistab minu tööandjatele ja laimab mind, ta organiseeris minu tapmise, ta 3
2-25-7240 organiseeris minu abikaasa peksmise – mis ei vasta tõele ja on ebaõiged. Hageja taotleb kohtult, keelata kostjal III alates kohtuotsuse jõustumisest hageja maine kahjustamine märgitud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning keelata nende avaldamine tulevikus.
3.4.Hageja märgib, et saab tõendada kostjate õigusvastast tegevust TV3 eetris XX.XX.XXXX kell 20.00 olnud saate "XXX" videoga ja e-kirjadega kui ka erinevate tunnistajate ütlustega. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 23.03.2026 määrusega hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks jättis maakohus rahuldamata hageja 13.01.2026 vastuväite kohtu tegevusele ja tagastas hagejale korduvalt 10.02.2026 esitatud hagiavalduse täpsustuse.
4.1.Hageja tõi hagi asjaoludes välja üksnes üldsõnaliselt, et kostja I on avaldanud poolte ühistele tuttavatele, hageja esindajatele ja kostja enda tuttavatele (määratlemata isikute ringile) hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid; kostja II on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid nii isiklikes vestlustes, telefoni, Facebook suhtluses kui e-posti teel suheldes; kostja III on avaldanud nii poolte ühistele lastele kui ka suurele ringile eraisikutele ja ametiasutustele ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kõik eelmärgitu oli maakohtu hinnangul konkretiseerimata ja ebaselge – hagis ei toodud välja, mida täpselt, kellele, millal ja mil moel on iga kostja avaldanud. Hagiavalduses puudub asjaolude kirjeldus ja nõue. Esitatud asjaolud on niivõrd pealiskaudsed ja puudulikud, et kostjatel ei ole võimalik esitada selles osas ka vastuväiteid ja kohus ei saaks hinnata, kas ja mida iga kostja on väidetavalt avaldanud või mitte.
4.2.Hageja märkis, et lisaks eeltoodule osalesid kostjad XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX" ning avaldasid TV3 saatejuhile Ä-le, TV3 toimetusele (AS All Media Eesti) ja saate kaudu kogu Eesti avalikkusele hageja isikuandmed ja foto ning hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnangud.
4.3.Maakohus leidis, et hagi täpsustuses esitatu alusel ei olnud jätkuvalt selgelt aru saada, millal täpselt (kellaajaliselt) on iga kostja avaldanud hageja osas konkreetse hagis viidatud lause XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX“, mida hageja peab kas ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks väärtushinnanguks. Hageja ei viidanud hagis täpselt ühelegi saate osale, mille alusel oleks iga kostja väidetavalt avaldatut võimalik kontrollida ja millele oleks kostjatel võimalik vastuväiteid esitada. Lisaks on hagis hageja nt omistanud igale kostjale samasisulise väidetavalt saates kõlanud lause: hageja on valetaja, petis, hageja on värdjas, jõletis, hageja tõttu on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad, kuid hagist ei ole aru saada, millises saate osas täpselt iga kostja konkreetse lause avaldas, millises täpses sõnastuses iga kostja vastava lause avaldas. Hageja ei selgitanud, kuidas oli võimalik, et kostjad samas saates täpselt ühel ja samal ajal täpselt samas sõnastuses avaldasid hageja kohta hageja välja toodud sõnastuses lauseid.
4.4.Kõike eelnevat arvesse võttes keeldus maakohus hagi menetlemisest, sest esitatud kujul puudub hageja hagil perspektiiv. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et iga kostja on iga hageja väidetud lause viidatud saates avaldanud. Esitatud hagi pinnalt ei ole võimalik kohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaoludel (eeldades nende õigsust),
4
2-25-7240 on hageja õiguste rikkumine iga hageja väidetud lause osas võimalik ja kas hageja nõue on esitatud asjaoludel (eeldades nende õigsust) õiguslikult põhjendatud.
4.5.Hageja ei lisanud hagile ühtegi tõendit, märkides, et saab tõendada kostjate õigusvastast tegevust TV3 eetris XX.XX.XXXX kell 20.00 olnud saate "XXX" videoga ja e-kirjadega kui ka erinevate tunnistajate ütlustega.
4.6.Ringkonnakohus on sarnases asjas (tsiviilasi nr 2-25-931) välja toonud, et tunnistajate ütlustega asjaolusid menetlusse tuua ei saa, tunnistajad saavad tulla tõendama hagiavalduses esitatud konkreetset faktiväidet.
4.7.Hageja hagiavaldus on jätkuvalt esitatud puudustega, mistõttu keeldus kohus selle menetlemisest. Sarnaselt on ringkonnakohus leidnud ka tsiviilasjades nr 2-25-931 ja 2-25-20527.
4.8.Kuna kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei lahendanud kohus menetlusabi taotlust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.1.Hagejal on põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja hagi nõude õiguslikuks aluseks võib siinsel juhul olla PS §-d 17 ja 26 ning VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 7 ja lg-ga 3 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 ja isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) art 85 lg-te 1 ja 2, art 10 või VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, VÕS §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 4 ja §-ga 1046. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (PS § 25, VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 5, § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised, kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest.
5.2.Hageja tõi selgelt välja, et vaidluse all on üksnes kostjate poolt TV3 saates osalemine ja seal ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine ning seeläbi hageja maine kahjustamine. Hageja ei pea hagi esitamisel tõendeid (saate videot) hagile lisama, kuivõrd ei ole veel teada, kas kostjad vaidlevad hagile vastu või võtavad selle õigeks. Menetlusse võtmisest keeldumisel ei olnud kohtule teada, millised asjaolud vaidluse alla tulevad ning mida on vaja hagejal tõendada. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui nõudis hagejalt tõendeid hagi menetlusse võtmise etapis. Maakohus ei saanud hagi menetlusse võtmisel tõendeid hinnata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
5
2-25-7240
8.Hageja esitas maakohtule hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11).
10.Ringkonnakohus leiab, et ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete avaldamise korral näeb õiguskord üldjoontes ette võimaluse saada õiguskaitset (VÕS § 1046 ja VÕS § 1047). Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude peamiseks materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt on isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, lisaks §-st 1043 tulenevale kahju hüvitamise nõudele võimalik nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste rikkumise korral on kannatanul põhimõtteliselt õigus nõuda talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 131 ja § 134 lg 2). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust tuleb hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses õiguslikult perspektiivitud. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul võimalik asuda seisukohale, et hagis esile toodud asjaolud ja nõuded on esitatud sedavõrd pealiskaudselt ja puudulikult, et kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
12.Ringkonnakohus möönab, et hageja saanuks vastavalt kohtu juhistele esitada oma nõuded selgemalt, kuid sellegipoolest ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et hagi menetlusse võtmisest saab keelduda põhjendusega, et kui hageja ei too hagis konkreetselt esile, millal täpselt (kellaajaliselt) on iga kostja avaldanud hageja osas konkreetse hagis viidatud lause XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates "XXX“, on hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes õiguslikult perspektiivitu. Hagi õiguslikku perspektiivi hinnates lähtub kohus sellest, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral saaks hagi mõnel õiguslikul alusel rahuldada või mitte.
13.Maakohus viitas, et hageja sarnased hagid jäid menetlusse võtmata tsiviilasjades nr 2-25-931 ja nr 2-25-20527. Tegemist on küll sarnaste hagiavaldustega, kuid keeldumise põhjused olid teised. Tsiviilasjas nr 2-25-20527 keeldus maakohus hagejale menetlusabi andmisest ja hagi menetlusse võtmisest tulenevalt sellest, et hageja ei tasunud riigilõivu. Viidatud asjas leidis kohus, et ei ole alust eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine osutub talle 6
2-25-7240 piisavalt edukaks TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 tähenduses, samuti ei ole tegemist hagiga, mille menetlemist saab menetlusosaliste ja riigi huve kaaludes pidada hagejale sedavõrd tähtsaks, et hagejale tuleks tagada riigi arvel võimalus hagi esitada sõltumata hagi eduväljavaatest. Hagi õigusliku perspektiivi ja hageja õiguskaitsevajaduse hindamine TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses ja hagi edulootuse hindamine TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 tähenduses on erinev. Olukorras kus kohus peab hagi edulootust väheseks, võib kohus jätta menetlusosalisele riigi arvel menetlusabi andmata, kuid vähene edulootus ei anna alust jätta hagi menetlemata. Tsiviilasjas nr 2-25-931 nõustus ringkonnakohus hagist keeldumisel maakohtu põhjendustega selles, et hageja ei toonud hagis esile, millal ja kus hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldati. Siinsel juhul on hagis esile toodud, et ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldati osaliselt XX.XX.XXXX kell 20.00 TV3 eetris olnud saates
"XXX“.
14.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Hagi menetlusse võtmist uuesti otsustades tuleb maakohtul hinnata, kas hageja iga nõue iga kostja vastu on õiguslikult perspektiivikas, st kas iga nõude saaks esile toodud asjaolude õigsust eeldades mõnel õiguslikul alusel rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et hagis nimetatud kostjate väljaütlemised võivad riivata hageja au ning kui kostjate hinnangud ei ole põhjendatud ja väited ei vasta tõele, võib hagejal olla kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samas ei pruugi hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue kostjate vastu olla õiguslikult perspektiivikas, kui see sisaldab üksnes hageja kohta kostjate antud hinnangute ümberlükkamist. Selline nõue oleks õiguslikult perspektiivitu, sest VÕS § 1047 lg 4 järgi on isikul õigus nõuda üksnes valede faktiväidete, mitte ebakohase hinnangu ümberlükkamist. Mh tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmist uuesti kaaludes hinnata ka seda, millisel eesmärgil on hagi esitatud. Kui hagi on esitatud kostjate vaigistamiseks või neile ebakohase surve avaldamiseks, ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik andma õiguskaitset TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et enne hagi menetlusse võtmist tuleb maakohtul esmalt uuesti lahendada hageja menetlusabi taotlus ja hinnata eeltoodud selgituste valguses hageja nõudeid eristades, kas on piisav alus eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on iga nõude puhul edukas TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 tähenduses ning kas tegemist võib olla hagiga, mille menetlemist saab menetlusosaliste ja riigi huve kaaludes pidada hagejale sedavõrd tähtsaks, et hagejale tuleks tagada riigi arvel võimalus hagi esitada sõltumata hagi eduväljavaatest. Juhul, kui hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded ei ole õiguslikult perspektiivikad ning mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise nõuete puhul oleks hagejale menetlusest tulenev kasu olematu või ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatava menetlusabikuluga ning kohtumenetluse vastaspoolel vaidluse tõttu tekkivate võimalike menetluskuludega, ei saaks hageja menetluses osalemist riigi kulul pidada TsMS § 181 lg 1 p 2 tähenduses piisavalt edukaks ning hagejale tuleks menetlusabi andmisest keelduda, kuna selliste nõuete kohtus maksmapanekut ei saa pidada hageja jaoks eluliselt tähtsaks.
15.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
7
2-25-7240
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.