Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses kaupluse hindadega
1.Jätta Vladimir Fartõgini taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-19-892 menetlus. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vladimir Fartõgin esitas Tartu Vanglale 10. jaanuaril 2019. a taotluse kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. V. Fartõgin põhjendab, et Tartu Vangla kaupluse kaudu soovib ebaseaduslikult rikastuda. Vaadates jaanuari 2019 tellimislehte ja võrreldes seda detsembrikuu tellimislehega tundub imelik, et Aktsiaselts Kaupmees & Ko otsustas korraga kõikide kaupade hindu tõsta ligi 20% võrra. Vangla rikub seadust kauplusele lubatud 20% juurdehindluse osas. Kaupade juurdehindlus on alandav ja diskrimineeriv. Tartu Vangla 2. augusti 2013. a käskkiri nr 1-1/119 kehtestab normid sisseostude ühe korra kohta ning käskkiri tuleb viia kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega. V. Fartõgin märgib, et hagi võib rahuldada kohtuvälises korras 90 päeva jooksul.
2.Tartu Vangla 11. märtsi 2019. a otsuses nr 1-13/23-2 jättis V. Fartõgini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.V. Fartõgin esitas Tartu Halduskohtule 8. mail 2019. a kaebuse, milles palub end tunnistada kannatanuks seoses keeluga osta Tartu Vangla kaupluse vahendusel ajavahemikul märts 2016 kuni 8. mai 2019 kaupu hindadega, mis ei ületa ülemäära analoogsete kaupade hindu vabaduses, ja hüvitada seoses sellega kahju. Kaebaja põhjendab, et vangla rikastub kinnipeetavate arvel. Kaupluse tegevus kauba valiku, hinna kujundamise ning pakutava limiidi puhul on võrreldav kannatustega, mis on seotud vangistusega ja ei saa kaasa aidata seadusekuulekale teele suunamisele. Kaebaja palub kontrollida käibemaksuga 20% hinna vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko hinnakirja alusel. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 alusel seoses sellega, et Tartu Vangla jättis rahuldamata 11. märtsil 2019 kahju hüvitamise taotluse, s.t 90 päeva jooksul, 10. jaanuar 2019 – 10. aprill 2019. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 24. mai 2019. a kohtunõudele 27. mail 2019. a vastuse, milles teatab, et V. Fartõgin sai Tartu Vangla 11. märtsi 2019. a otsuse nr 1-13/23-2 kätte
12.märtsil 2019. Vanglale teadaolevalt ei ole kinnipeetav varasemalt ega hiljem esitanud ühtegi kaebust seoses kaupluse hindadega.
5.Tartu Halduskohus 29. mai 2019. a määruses jättis V. Fartõgini kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus palus kaebajal teatada: kas kohus on õigesti mõistnud, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaupluse hindadega; nõutava hüvitise suurus; millises menetlusvormis kaebaja haldusasja arutamist soovib. Samuti, kuna kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav Tartu Vangla 11. märtsi 2019. a otsus nr 1-13/23-2 kätte 12. märtsil 2019, möödus kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg 11. aprillil 2019 ning V. Fartõgin esitas kaebuse
8.mail 2019 kaebetähtaega ületades. Kaebajal tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja mööda laskmise põhjused.
6.V. Fartõgin esitas kohtule 2. juunil 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et on esitanud kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hindadega kaupluses, mille raames tuleb kontrollida erinevaid asjaolusid. Kaebaja palub hüvitada kahju kohtu äranägemisel ning on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja esitab taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Mõjuvaks põhjuseks on juriidilistest peensustest ebaõige arusaamine ja juriidilise hariduse puudumine. See põhjus langes ära, kui kaebaja sai aru, et vangla jättis 90 päeva jooksul, s.t 10. jaanuar 2019 – 10. aprill 2019 vastuse andmata. Seepärast on kaebus esitatud 8. mail 2019, mida kaebaja pidas õigeks tulenevalt RVastS § 18 lg-st 2. Kusjuures kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 10. aprillist 2019 ja oleks läbi saanud 10. mail 2019.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
8.V. Fartõgin on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse, mille puhul on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud, kuna esitas Tartu Vanglale 10. jaanuaril 2019. a taotluse kahju hüvitamiseks, mille Tartu Vangla 11. märtsi 2019. a otsuses nr 1-13/23-2 rahuldamata jättis.
9.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
10.Tartu Vangla teatel toimetati kaebajale Tartu Vangla 11. märtsi 2019. a otsus nr 1-13/23-2 kätte 12. märtsil 2019. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
13.märtsil 2019 ning möödus 11. aprillil 2019. V. Fartõgin esitas kaebuse kohtule alles
8.mail 2019, s.t kaebetähtaega ületades, mistõttu peab kohus lahendama V. Fartõgini kaebetähtaja ennistamise taotluse.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
12.Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegiumi
16.jaanuari 2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. V. Fartõgini selgitustest tulenevalt peaks kohus kaebetähtaja ennistama, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ning ta sai juriidilistest peensustest ebaõigesti aru. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited põhjendatud ning puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
13.Tartu Vangla 11. märtsi 2019. a otsuses nr 1-13/23-2 on korrektne vaidlustamisviide, milles on kaebajale selgitatud, et otsusega mittenõustumise korral on tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates. Kaebajat ei saa pidada haldusja halduskohtumenetluses nii kogenematuks, et ta ei suudaks vaidlustamisviitest aru saada. Kaebaja on korduvalt esitanud vanglatele kahju hüvitamise taotlusi ning kohtule tähtaegselt hüvitamiskaebusi (nt haldusasjad nr 3-14-51646, 3-15-714, 3-16-609, 3-16-1248, 3-16-1690, 3-16-1686, 3-16-1684, 3-16-2325, 3-17-1828 jne). Juba varasemalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 17 kohaselt tuleb vajaliku hoolsuse hindamisel arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest lugeda õigustatuks. Kaebajat ei saanud kaebuse esitamisel takistada teadmatus või suutmatus aru saada kaebuse esitamist korrast ja tähtajast, mistõttu oli tal võimalik kaebus kohtule õigeaegselt esitada.
14.Eeltoodust tulenevalt esineb alus V. Fartõgini kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus ei kaalu täiendavalt vastanduvaid õigushüvesid.
15.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega tuleb haldusasja nr 3-19-892 menetlus lõpetada.
16.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
17.Kuna haldusasja menetlus lõpetatakse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.