lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-938/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-938/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-938

Määruse kuupäev

20.05.2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Sergei Henningu taotlus riigi õigusabi saamiseks

Resolutsioon

Jätta Sergei Henningu taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest muud selgitused arvates (HKMS § 119 lg 1). Määrus toimetatakse Sergei Henningule kätte tõlgituna vene keelde. Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.Tartu Vanglas kinnipeetav Sergei Henning esitas 15.05.2019 Tartu Halduskohtule avalduse, milles selgitab, et esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kinnipeetavale olevat esitatud 02.15.2015 süüdistus narkootiliste ainete tarvitamises ja levitamises. Käskkirjaga nr 6-1/1491 kohaldati taotluse esitaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (VangS § 69) ning paigutati üksinda kambrisse. Avalduse esitaja ei olnud varem sarnase olukorraga kokku puutunud ega teadnud, kuidas toimida. Käskkirja kinnipeetavale ei tõlgitud, kuigi ta valdab riigikeelt ebapiisaval määral. Vaie käskkirja peale oleks tulnud esitada samuti eesti keeles. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kinnipeetava suhtes kuni 08.01.2016. Hiljem sektsioonis viibides, aitas taotluse kohaselt S. Henningul kahju hüvitamise taotlust kirjutada teine kinnipeetav, kes ei kirjutanud aga kaebusesse kõike. Tartu Halduskohus kohustas asjas nr 3-18-1241 S. Henningut tasuma riigilõivu, kuigi tal ei olnud raha.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohtule 15.05.2019 esitatud avalduses taotleb S. Henning anda temale advokaat, kes aitaks temal kui juriidiliselt kogenematul koostada kaebus kohtusse. Tartu Maakohus mõistis teda 29.03.2017 täielikult õigeks ning taotleja arvates on tal sellest hetkest 3 aastat kaebuse esitamiseks kahju hüvitamiseks selle eest, et teda hoiti üksikvangistuses 92 päeva. S. Henning palub kohtul välja nõuda kõik 02.12.2015. a käskkirjaga seotud dokumendid. Avalduse esitaja palub end vabastada riigilõivust ning palub kohtudokumendid tõlkida vene keelde.
3.Kohus tõlgendab 15.05.2019 esitatud avaldust riigi õigusabi taotlusena, milles palutakse anda riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 8).
4.Kohus leiab, et S. Henningu riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
5.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-18-1241 tõepoolest Tartu Halduskohus 04.07.2018. a määrusega jätnud Sergei Henningu taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, kaebuse käiguta ja andnud kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja. S. Henning esitas kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamist summas 587 euro ja 76 sendi seonduvalt tema suhtes käskkirjaga nr 6-1/1491 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja riigilõivu ei tasunud ning Tartu Halduskohus tagastas S. Henningu kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu 29.08.2018. a määrusega haldusasjas nr 3-18-1241. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud.
6.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
7.Tartu Halduskohus pidas haldusasjas nr 3-18-1241 S. Henningu hüvitamiskaebuse eduväljavaateid kasinateks. Sel põhjusel jättis kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Käesolevas taotluses kohtule kirjeldab kaebaja, et ta ei olnud ise võimeline kahju hüvitamise taotlust koostama ja seda aitas tal teha teine kinnipeetav. Kaebusesse ei saanud kirja kõik, mis oli vaja. Sellest tulenevalt nähtub esitatud taotlusest S. Henningu tahe uuesti kohtu poole pöörduda sama nõudega samal alusel, nagu haldusasjas nr 3-18-1241.
8.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 on kaebuse tagastamise korral õigus pöörduda uuesti kohtusse. Kuna aga kinnipeetava hüvitamiskaebuse puhul on seadusega (VangS § 11 lg 8) ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, mille kaebaja läbis – Tartu Vangla jättis S. Henningu kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 25.05.2018. a otsusega nr 1-13/82-2, siis selle 25.05.2018. a otsuse kättetoimetamisest arvates hakkas kulgema 30-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule. See tähtaeg on praeguseks möödunud ning sama kaebusega uuesti kohtu poole pöördudes peaks kaebaja taotlema kaebetähtaja ennistamist. Kohus ei pea aga vajalikuks võtta seisukohta võimaliku kaebetähtaja ennistamise osas. Kohus jätab kaebajale riigi õigusabi kaebuse koostamiseks andmata, sest S. Henning soovib riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuid asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja leiab, et temale põhjustati mittevaralist kahju 92 päeva üksikvangistuses hoidmisega, kuid kohus on varasemalt (haldusasjas nr 3-18-1241) andnud juba hinnangu, et kaebusel on vähesed eduväljavaated, mis seisnesid mitte halvasti koostatud kaebuses, vaid selles, et kaebaja ei vaielnud vastu 02.12.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1491 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudele. Kaebaja ei esitanud julgeolekuabinõude kohaldamise ajal vanglale mingeid pöördumisi, milles oleks viidanud julgeolekuabinõude õigusvastasusele või palunud nende kohaldamine lõpetada. Kohtu hinnangul oleks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kaebaja poolt võinud kahju tekkimise ära hoida või vähemalt selle ulatust vähendada, mis suure tõenäosusega välistab kahjunõude rahuldamise (vt Tartu Halduskohtu 04.02.2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1241, p 7.2.1.).
9.Halduskohtule ei nähtu, et esineks tungiv avalik huvi S. Hennigu mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks. Kriminaalasjas väidetavast õigeksmõistmisest ei tulene vältimatult julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja õigusvastasust ega üksinda kambris hoidmisega kaebaja õiguste rikkumist. Eeltoodud põhjustel jääb Sergei Henningu riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja