Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid osapooled laenulepingu, mille alusel kanti kostjale 04.02.2013 üle laenusumma 150 eurot. Kostja taotles laenu perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 06.märts 2013.a. Kostja ei ole tähtaegselt oma kohustusi täitnud ega laenu tagastanud. Hageja arvestab intressi vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 791% aastas, seega laenu perioodiga 30 päeva puhul summas 30 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 1,5% päevas alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o alates 07.märtsist 2013 kuni 14. märtsini 2016, summas 2479,50 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise summat 150 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 150 eurot, intressi 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 150 eurot, lisanduvad viivised, kuid mitte rohkem kui 150 eurot, võla sissenõudmisekulud 26 eurot ning menetluskulud, milleks on riigilõiv. Hageja täpsustatud seisukohtade kohaselt /tl 63-64/on laenusumma üle kantud kostja arveldusarvele vastavalt laenutaotluses taotletud summale 150 eurot. Kuna kostja tähtaegselt (06.03.2013) nõuet ei tasunud edastas hageja nõude inkasso osakonnale, kellel õnnestus kostjaga sõlmida laenu tagasimakse graafik 18.04.2013.a , mille kohaselt oli ta kohustatud tasuma maksegraafiku sõlmimise tasu summas 22,37 eurot ning iga kuu tasuma 35 eurot, kokku 345,10 eurot. 08.05.2013 tasus kostja maksegraafiku sõlmimistasu summas 22,37 eurot ning esimese osamakse summas 35 eurot. Seega on hageja arvamusel, et kostja võttis laenu ise. Politsei poolt ei ole tuvastatud kostja andmete kuritarvitamist. Kostja oma vastuses /tl 52/ selgitab, et tema ei ole laenu võtnud, kasutatud on tema dokumenti. Politsei poolt on algatatud ka kriminaalmenetlus.

2(6)

Kohtuistungil, mis toimus 09.11.2016 selgitas hageja, et laen võeti tema tuttavate poolt, kasutades ID kaarti, mis kuulus talle. Kostja palub määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord, ajatades võla tagasimaksmise selliselt, et väljamakseid tehakse osade kaupa aasta jooksul, kuna pensioni suurus on 167,40 eurot kuus ning hetkel ei tööta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtus 09.11.2016 kohtuistungil ärakuulatud kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud, kostja selgituse kohaselt andis ta kolmandale isikule nõusoleku oma id-kaardi ja pangakaardi koos paroolidega kasutamiseks kiirlaenu võtmisel. Kostja taotles kohtult kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramist võla tagasimaksmiseks osamaksetega 12 kuu jooksul, sest on hetkel töötu ning tema igakuine sissetulek on töövõimetuspension 167,40 eurot. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

3(6)

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 04. veebruaril 2013 laenu summas 150 eurot 30 päevaks intressiga 30 eurot. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise kulukuse määr 2013.a oli 37,21%. Hagile lisatud tarbijakrediidi standardinfo teabelehest nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 791 % . Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 3 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ja viivist. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (150 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 - 0,50 % . Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 30 päeva eest (04. veebruar 2013 kuni 06. märts 2013) summas 6 eurot. Intress 150 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 0,96 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja saab nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu tervikuna tagastamise tähtajast, s.o alates 07. märtsist 2013.

4(6)

Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt (150 eurot) perioodil 07. märts 2013 kuni 13. märtsini 2016. Kohus arvestab viivise seadusega kehtestatud määras, tuues välja nimetatud perioodi viivisemäära (VÕS § 94 ja § 113 alusel): Võlaperiood

% aastas

07.03.2013-14.04.2013 15.04.2013-30.06.2013 01.07.2013-31.12.2013 01.01.2014-30.06.2014 01.07.2014-31.12.2014 01.01.2015-30.06.2015 01.07.2015-31.12.2015 01.01.2016-13.06.2016

KOKKU

7,75 8,75 8,5 8,25 8,15 8,05 8,05 8,05

% päevas 0,021 0,023 0,023 0,022 0,022 0,022 0,022 0,021

Summa päevas 0,031 0,035 0,034 0,033 0,033 0,033 0,033 0,032

Perioodis päevi

Perioodi summa 1,24 2,76 6,42 6,13 6,16 5,98 6,08 2,37 37,15

VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla meeldetuletusega seotud kulude hüvitamist summas 26 eurot. Kohus leiab, et nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla meeldetuletuse tasu summas 26 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 150 eurot, intress summas 0,96 eurot, viivis perioodi eest 07. märts 2013 kuni 13. märts 2016 summas 37,15 eurot ja võla meeldetuletus tasu summas 26 eurot, kokku 214,11 eurot, millele lisanduvad viivised alates 14. märtsist 2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 alusel. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes poolte poolt avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud temalt väljamõistetud summa 214,11 eurot tasuma hagejale 6 kuu jooksul osamaksetena, kusjuures kolme kuu jooksul tuleb tasuda igakuiselt 35,38 eurot ning järgneva kolme kuu jooksul igakuiselt 35,39 eurot 39,25 eurot kuus hageja pangakontole alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus tuvastas, et kostja saab pensioni summas 167,40 eurot ning tema vastu on algatatud mitu täitemenetlust. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, paneks võlgnevuse tasumine ühekordse maksena kostja halvemasse olukorda, mis tooks kaasa uue täitemenetluse. Seega on põhjendatud kohaldada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 445 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 214,11 eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude täitmiseni.

5(6)

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 482 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 214 eurot, seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb 48% ulatuses jätta hageja ja 52% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel 55 eurot, kokku 100 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Õigusabikulude arvete kohaselt on õigusabi teenust ostutatud 2 tunni 40 minuti jooksul summas 120 eurot, tunnihinne 50 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest ajakulu on ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakukuks 1 tund. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 50 eurot. Kokku moodustavad menetluskulud 150 eurot. Kohus jättis menetluskulud 52% ulatuses kostja kanda, mis teeb summaarselt 78 eurot. Kostja menetluskulud jätab kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.