lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-659/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-659/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 69 lg 3Täiendavad julgeolekuabinõudHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 2Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 249 lg 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 55 lg 3Avalduse puuduste kõrvaldamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-1192/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-19-659 18. aprill 2019 Karin Jõks G.B.i taotlus Viru Vangla 28.03.2019.a käskkirja nr 6-4/821 täitmise peatamiseks Taotleja G.B. Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

1.Võtta kohtuasjast 1-15-9308 praeguse asja juurde taotlejale 06.09.2018 Viru Vanglas koostatud iseloomustus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta taotleja menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
5.Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Asjaolud

1.Viru Vangla kohaldas 28.03.2019.a käskkirjaga nr 6-4/82-1 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) kinnipeetav G.B.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, eluosakonna spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist ning käeraudade kohaldamist taotleja kambrisse sisenemise korral. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli see, et taotleja ei täitnud 28.03.2019 vanglaametniku korraldust liikuda tagasi oma kambrisse. Korralduse korduval andmisel taotleja ägestus, karjus valvuri peale ning kasutas ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid (ähvardavana mõistis vangla väljendit ja tebe suka vsjo eto v zhopu zasunu). Taotlejale anti võimalus oma seisukoha esitamiseks, ta loobus sellest. Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist sellega, et taotleja agressiivne käitumine võib kujuneda füüsiliseks vägivallaks. Taotleja võib olla ohtlik teistele vanglas viibivatele isikutele ning neid ähvardada ja rünnata. 24.07.2018 lõhkus taotleja ravimipinali ja ähvardas vanglaametnikku. 16.02.2019 solvas taotleja vanglaametnikke. Taotleja muutub oma tegudes järjest ründavamaks ja agressiivsemaks. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleb rakendada, et takistada edasisi ründeid vanglaametnike vastu. Tegemist on ennetava meetmega, mida kohaldatakse kuni asjaolude väljaselgitamiseni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.Viru Vangla lõpetas 11.04.2019.a käskkirjaga nr 6-4/82-2 taotleja suhtes käeraudade kasutamise. Muud vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud jäid kehtima.
3.G.B. esitas 08.04.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, see jõudis kohtusse 10.04.2019. Taotleja soovis vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist. Taotleja esitas 08.04.2019 Viru Vanglale vaide vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, see registreeriti numbriga 6-12/151-1. Taotleja tasus riigilõivu 12.04.2019. Taotleja põhjendas taotlust järgmiselt. Taotleja ei eita, et ta käitus 28.03.2019 valvuriga ebaviisakalt ja rikkus sellega vangla kodukorda. Valvur käitus taotlejaga üleolevalt ja provotseerivalt, tegemist on kinnipeetavate suhtes vaenulikult meelestatud valvuriga. Taotleja ärritus ja solvas valvurit, mida ta kahetseb. Taotlejal ei olnud mõttes kasutada füüsilist vägivalda, ta ei ole seda teinud ja ei tee ka edaspidi. Vangla ei ole taotlejalt juhtumi kohta selgitusi küsinud. Vangla reageeris üle, kui kohaldas taotleja suhtes pikaajalist üksikvangistust ja käeraudu. Vaidlustatud käskkiri on ebaproportsionaalne. Taotleja vaimne tervis on halb, tal on tugev stress ja depressioon. Taotleja on sellega seoses pöördunud vangla meedikute poole. Üksikvangistus mõjub taotleja psüühikale laastavalt. Arst ei ole seoses üksikvangistuse kohaldamisega taotlejat üle vaadanud. Vaidlustatud käskkirjas taotlejale ette heidetud rikkumiste osas ei ole taotlejale distsiplinaarkaristusi määratud, seega ei saa neile tugineda. Viru Vanglas toimub kinnipeetavate piinamine üksikvangistusega.
4.Viru Vangla esitas 17.04.2019 seisukoha, milles ta palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla on hinnanud taotleja ohtlikuks vangla julgeolekule. Olemuslikult tuleb täiendavaid julgeolekuabinõusid kohalda koheselt vajaduse tekkimisel, abinõud peavad olema ohuprognoosile vastavad ja vähim isiku õigusi piiravad, kuid siiski efektiivsed. Kohus saab haldusorgani kaalutlusõigusesse sekkuda ainult siis, kui kaalutlusõigust on teostatud ilmselgelt ebaõigesti ja/või valitud meetmed on ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Avalik huvi vangla julgeoleku tagamisel on suur. Taotleja tunnistab konflikti olemasolu ametnikuga ning muuhulgas seetõttu ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ka ilmselgelt põhjendamatu. Avalik huvi kaalub üles taotleja õiguste piiramise. Vangla jälgib jooksvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. Seda näitab asjaolu, et taotleja suhtes on ühe meetme kohaldamine lõpetatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei ole vajalik arsti nõusolek. Halb tervislik seisund (kui see esineb) ei välistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, sel juhul tagatakse isikule kohane tervishoiuteenus.
5.Vastuseks kohtu küsimustele selgitas vangla, et - vaidlustatud käskkirja andmise seisuga oli taotlejal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. 31.07.2018.a käskkirjaga nr 6-3/667-1 määrati taotlejale noomitus, kuna ta viibis 01.07.2018 võõras kambris, ei allunud kohe valvuri korraldusele kambrist väljuda ja nimetas valvurit haigeks inimeseks (balnoi tšelovek). 06.11.2018.a käskkirjaga nr 6-3/932-1 määrati taotlejale kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks, kuna taotleja ei allunud 11.10.2018 vanglaametniku korraldusele asuda tööle koristajana; - taotlejal ei ole diagnoositud psüühika- või käitumishäireid; - vangla ei hinnanud vaidlustatud käskkirja andmisel kohaldatavate abinõude võimalikku mõju taotleja tervisele.

Kohtu seisukoht

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise.
7.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja on vaide esitanud. Täidetud on ka muud taotluse lubatavuse formaalsed eeldused, sh on taotleja tasunud riigilõivu.
8.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi. Kolmandaid isikuid, kelle õigusi esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks mõjutada, praeguses asjas ei ole.
9.Kohtu hinnangul ei saa võimalikku tulevast kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.
10.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 28.06.2019. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.
11.Ühelt poolt on õige, et julgeolek vanglas on oluline avalik huvi, vanglal peab olema õigus ja võimalus teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi, sh kohaldada VangS § 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kohtulik kontroll selliste abinõude kohaldamise üle on

piiratud. Samuti nõustub kohus sellega, et elu ja tervis on reeglina kaalukamad õigushüved kui liikumis- ja suhtlemisvõimalus. Teiselt poolt tuleb kohtul siiski sekkuda ka kaalutlusõiguse alusel vangla julgeoleku tagamiseks tehtud otsustesse, kui need on ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Seda tunnistab oma seisukohas ka vangla.

12.Praeguses kohtuasjas on olukord kohtu hinnangul piiripealne. Taotleja tunnistab, et ta käitus vaidlusaluse juhtumi ajal ebaviisakalt. Määruse punktis 5 toodud andmetel on taotleja jätnud ka varem täitmata vanglaametniku korralduse ja olnud suhtluses ebaviisakas. Kohus selgitab taotlejale, et ta ei saa oma käitumist õigustada vanglaametniku võimaliku ebaviisaka või provotseeriva käitumisega. Taotlejal tuleb leida endas meelekindlust mitte vastata sellisele käitumisele samaga. Samas kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid seetõttu, et vangla hinnangul on taotleja ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Ebaviisakate, ebatsensuursete või solvavate väljendite kasutamine või kõrgendatud hääletooni kasutamine ei kujuta endast ohtu isikute elule või tervisele. Vaidlustatud käskkirjas toodud asjaoludest jääb kohtule mõnevõrra arusaamatuks, mille põhjal prognoosib vangla, et taotleja võib kasutada füüsilist vägivalda või kedagi rünnata või millel põhineb väide, et taotleja muutub oma tegudes järjest ründavamaks ja agressiivsemaks. Kirjeldatud ei ole taotleja tegusid (sh žeste vms), üksnes sõnakasutust. Määruse punktis 5 toodud andmetest taotleja distsiplinaarkaristuste kohta ja taotlejale 06.09.2018 vanglas koostatud iseloomustusest ei nähtu, et taotleja oleks olnud vägivaldne.
13.Kohus näitas eespool, et täiendavate julgeolekuabinõude puhul võib nii esialgse õiguskaitse kohaldamine kui ka kohaldamata jätmine olla pöördumatu tagajärjega, esimesel juhul taotleja õigustele ja teisel juhul vangla võimalusele teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Praeguses asjas saab kohtu jaoks kaaluvaks asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ehk taotleja õiguste piiramine ei ole kestnud väga kaua ning kõige koormavama abinõu ehk käeraudade kohaldamine on lõpetatud. Taotleja on viibinud eraldatud lukustatud kambris ning tema suhtlemis- ja sportimisvõimalusi on piiratud ligikaudu kolm nädalat. Sellest tingitud riive taotleja õigustele ei ole sedavõrd suur, et see kaaluks üles vangla õiguse ja võimaluse teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine taotleja suhtes jätkub, siis tulevikus võib see muutuda ebaproportsionaalseks. Kohus soovitab vanglal nende abinõude kohaldamise jätkuvat vajalikkust hinnata oluliselt varem kui vaidlustatud käskkirja märgitud kolmekuulise tähtaja möödumisel.
14.Taotleja väitis, et üksikvangistus mõjub halvasti tema psüühilisele tervisele. Vangla andmetel ei ole taotlejal psüühika- või käitumishäireid diagnoositud. Kohus nõustub sellega, et kinnipeetava tervislik seisund iseenesest ei välista täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohtu hinnangul on vanglal kohustus ennetavalt küsida arsti arvamust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja nende mõju leevendamise vajalikkuse kohta juhul, kui kinnipeetaval on diagnoositud psüühikahäire. Taotleja puhul see nii ei ole. Kui taotleja hinnangul esineb tal tervise, sh psüühilise tervise häireid, siis on taotlejal õigus pöörduda omal algatusel arsti poole. Taotleja ei tugine sellele, et vangla oleks talle arsti visiidi võimaldamisest keeldunud.
15.Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitab taotlejale, et üldjuhul ei saa isik HKMS § 55 lg 3 alusel esitada kohtule samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust. Kuna määruse punktis 13 toodud põhjendusel on praeguses asjas üheks oluliseks asjaoluks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestus, siis võib taotlejal olla mõistliku aja möödumisel õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti.
16.Määrus lõpetab praeguse kohtuasja menetluse, seetõttu tuleb kohtul HKMS § 109 lg 2 alusel esitada määruses ka menetluskulude jaotus. Kuna taotlus jääb rahuldamata, siis jäävad taotleja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja