Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-287
Haldusasi
XX kaebus Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-287.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-287 muutmata.
3.Jätta XX taotlus anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu erikogule läbi vaatamata.
4.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot Natalia Lausmaa arvelduskontole nr EE162200221013678994. Selgitusse märkida: „XX, nr 3-19-287.“
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg 3).
1.Kinnipeetav XX esitas 15. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt (Viru Ringkonnaprokuratuuri kaudu) kahju hüvitise 23 799 euro väljamõistmiseks. Kaebaja märkis kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebajale kuulus kinnistu (registriosa nr XXXXXXX), millel asus elamu ja seal olid kaebaja asjad; 2) kaebaja peeti kahtlustatavana kinni. Viru Maakohus vahistas kaebaja. Viru Maakohus mõistis kaebaja 22. märtsil 2016 süüdi ja karistas teda vangistusega (otsus jõustus
28.veebruaril 2017). Kaebaja on kuni tänaseni kinni peetud; 3) pärast kaebaja vahistamist jäi tema vara elamusse. Elamus ei olnud teisi alalisi elanikke, kellele vara hoiule anda. Kaebajal ei olnud võimalik oma pojaga ühendust võtta, kuna Viru
3-19-287 Ringkonnaprokuratuur kohaldas suhtluskeeldu. Pärast suhtluskeelu tühistamist ei olnud võimalik pojaga ühendust saada. Vald keeldus võtmast vastutust vara hoidmise eest; 4) kohtutäitur müüs vara 8. augustil 2018. Vara omandanud isiku sõnul olid tundmatud isikud vara kas hävitanud või ära viinud. Vara vähenemine toimus pärast kaebaja vahistamist; 5) Viru Prokuratuur rikkus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 p-st 5 tulenevat kohustust tagada kaebaja vara säilimine. Kaebaja teavitas prokuratuuri 13. märtsi 2016. a avaldusega, et elamusse jäänud vara võetaks hoiule. Prokuratuur ei täitnud enda kohustust anda vara hoiule kaebaja nimetatud isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele; 6) vallasvara väärtus oli 23 799 eurot.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 15. veebruari 2019. a määrusega XX kaebuse. Halduskohus põhjendas enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) halduskohtul puudub pädevus vaidlust lahendada. Vaidlus tuleb lahendada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel ja korras; 2) KrMS § 8 p 5 kohaselt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Tegemist on kriminaalmenetluses menetlusosalise õiguste tagamiseks seatud kohustusega. Kui selline kohustus jäeti süüliselt täitmata ja sellega tekitati kaebajale kahju, on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Süüteomenetluses tekitatud kahju nõuete lahendamine kuulub maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse (vt SKHS §-d 17–21); 3) asjaolu, et kaebaja võib olla kaebetähtaega ületanud, ei anna talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse; 4) halduskohus oleks pädev lahendama kohtu vastu riigivastutuse seaduse alusel esitatud kahju hüvitamise nõudeid (SKHS § 7 lg 3). Praeguses asjas peab kaebaja talle kahju tekitanuks aga Viru Ringkonnaprokuratuuri. Prokuratuuri peale saab kahju hüvitamise kaebuse esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel maakohtusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub XX saata asi lahendamiseks Riigikohtu erikogule. Määruskaebuse esitaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kahju ei tekitatud süüteomenetluses. Kahju ei tekitatud menetlustoiminguga. Järelevalveta vara hoidmine ei ole menetlustoiming; 2) SKHS § 5 lg 1 loetelu ei näe ette kahju hüvitamist, kui prokuratuur rikub KrMS § 8 p-st 5 tulenevat kohustust; 3) maakohus võib keelduda nõuet lahendamast, kuna kahju ei tekitatud süüteomenetluses; 4) halduskohus on alusetult analüüsinud kaebetähtaja küsimust. Kaebus on esitatud kolmeaastase tähtaja jooksul; 5) Riigikohtu hinnangul kuulub asja lahendamine halduskohtu pädevusse (RKHKm 3-3-1-73-12); 6) kaebaja eesmärgiks on, et talle tekitatud kahju hüvitatakse. Kaebaja jaoks ei ole oluline, millise seaduse alusel seda tehakse; 7) kui ringkonnakohus leiab, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb asi saata lahendamiseks Riigikohtu erikogule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-19-287
4.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1). Kuna määruskaebuse esitamine on lõivuvaba, tuleb tasutud riigilõiv XX-le tagastada (HKMS § 104 lg 1 ja lg 5; riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 6). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Viru Prokuratuuri seisukohta.
5.Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt, kuna halduskohus pole pädev vaidlust lahendama (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest võrsunud vaidlusega HKMS § 4 lg 1 mõttes, näeb kehtiv õigus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Seetõttu ei saa vaidlust lahendada halduskohtumenetluse seadustiku alusel.
6.Kaebaja väidete kohaselt tekitas Viru Prokuratuur talle varalist kahju, kuna rikkus KrMS § 8 p-st 5 tulenevat kohustust, sest ei taganud kaebaja kui kinni peetud isiku järelevalveta vara säilimist. Prokuratuur ei andnud kaebaja vara kaebaja nimetatud isikule või kohalikule omavalitsusele hoiule.
7.KrMS § 8 p 5 kohaselt on mh uurimisasutus kohustatud andma vahistatu, kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule.
8.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on pädev vaidlust lahendama, kuna vara hoiuleandmine ei ole süüteomenetluse menetlustoiming. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.
8.1.Süüteomenetluses kahtlustatava või süüdistatava vara hoiule andmise kohustus on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. KrMS § 8 p 5 reguleerib süüteomenetleja kohustust süüteomenetluse läbiviimisel. Tegemist ei ole normiga, mis reguleeriks süüteomenetleja kohustusi väljaspool süüteomenetlust. Normi eesmärgiks on kaitsta menetlusaluse isiku õigusi süüteomenetluses. Norm on seega mõeldud kohaldamiseks süüteomenetluses.
8.2.Asjaolu, kas KrMS § 8 p-st 5 tuleneva kohustuse täitmine on kriminaalmenetluse seadustiku mõttes menetlustoiming või mitte, ei ole kohtute pädevuse hindamisel asjakohane. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus ei piira seaduse kohaldamisala üksnes menetlustoimingutega. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras (SKHS § 4). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Süüteomenetluse seadustikust järeldub seega üheselt, et kahju hüvitamise nõude saab esitada süüteomenetleja kõigi tegevuste peale. SKHS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eeldusteks menetleja tegu, kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel, teo õigusvastasus ning süü.
8.3.Määruskaebuse esitaja viide SKHS § 5 lg-le 1 ei ole praeguses asjas asjakohane. Viidatud norm kohaldub olukorras, kus isik on õigeks mõisted või tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel ning isiku suhtes kohaldati tõkendit. Kahju nõudmine ka eespool viidatud alusel lahendatakse prokuratuuris või maakohtus (vt SKHS § 14–17 ja 18–21). 3(4)
3-19-287
9.Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-73-12 ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Viidatud lahend tehti 6. märtsil 2012 ehk enne süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse jõustumist (seadus jõustus 1. mail 2015).
10.Kohtu pädevus ei sõltu sellest, kas kahju hüvitamise nõue on esitatud kaebetähtaja jooksul või mitte . Kaebetähtaega kontrollib see organ, kes on pädev nõuet lahendama.
11.Halduskohtu vaidluse lahendamise pädevus ei sõltu sellest, kas maakohus võib väidetavalt keelduda pädevuse puudumise tõttu nõuet lahendamast. Pädevus on määratletud normis. Kui halduskohus on keeldunud pädevuse tõttu nõuet lahendamast ja seda peaks tegema ka maakohus, tuleb maakohtul saata asi lahendamiseks Riigikohtu erikogule (KrMS § 262 lg 2). Kuna praegusel juhul pole maakohus keeldunud pädevuse tõttu nõuet lahendamast, ei saa ringkonnakohus saata asja lahendamiseks Riigikohtu erikogule (HKMS § 121 lg 3). HKMS § 121 lg 3 ei anna menetlusosalisele õigust nõuda, et kohus annaks asja lahendada Riigikohtu erikogule. Viidatud normi adressaadiks on asja lahendav kohus, mitte menetlusosaline.
12.Kuna praegusel juhul tekitati kaebajale väidetav kahju Viru Prokuratuuri tegevusega süüteomenetluses, oli tal õigus nõuda SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamist maakohtu menetluses (SKHS §-d 18–21). Kui taotlus jäeti mõjuval põhjusel kohtumenetluses esitamata, on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist prokuratuurilt seaduses sätestatud tähtaja jooksul (SKHS § 21 lg 4). Kas mõjuv põhjus esineb ning kas nõue on esitatud tähtaegselt, seda küsimust lahendab kas prokuratuur või maakohus.
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui väidetava kahju peaks olema tekitanud kohus, ei kuuluks ka see vaidlus halduskohtu pädevusse. Riigikohtu seisukohtade kohaselt reguleerib SKHS § 7 lg 3 üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk õigusemõistmist materiaalses tähenduses, seejuures menetlustoiminguteks nõutavaid kohtu lube ei käsitata õigusemõistmisena materiaalses tähenduses (RKKKm 3-1-1-34-16, p 26; 1-16-2675, p 18). Maakohtu võimalikku tegevust KrMS § 8 p 5 alusel ei tuleks käsitada õigusemõistmisena materiaalses tähenduses. Isegi kui tegemist oleks materiaalses tähenduses õigusemõistmisega, kuuluks vaidluse lahendamine ka sellises olukorras maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Halduskohtul puudub pädevus lahendada süüteomenetluses maakohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi (RKEKm 3-18-1652, p 9).
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.