lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-287/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-287/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-287

Haldusasi

H. K. kaebus väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Eesti

Vabariigilt

kahju

hüvitise

RESOLUTSIOON

Tagastada H. K. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Kinnipeetav H. K. (kaebaja) esitas 15.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale kuulus alates 04.07.2014 kinnistu asukohaga XXXXXXXXX tee 6, XXXXXXX küla, XXXXXXX vald, Lääne-Viru maakond, mis oli tema alaliseks elukohaks. Kaebaja peeti 18.02.2016 kinni süüteo toimepanemises kahtlustatava ja Viru Maakohus kohaldas 19.02.2016 määrusega tema suhtes tõkendina vahistamist. Viru Maakohus mõistis 22.03.2016 otsusega asjas nr 1-15-6341 kaebaja kuriteo toimepanemises süüdi ning karistas teda 4 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Kaebaja on alates vahi alla võtmisest viibinud kinnipidamisasutuses. Kaebaja kinnipidamisel ei elanud temale kuuluvas elamus teisi elanikke. Tema täisealine poeg elas omaette Rakveres. Viru Ringkonnaprokuratuur kohaldas kaebaja suhtes 22.02.2016 lisapiiranguna täielikku suhtlemiskeeldu. Kaebaja palus lisapiirangu tühistada, et suhelda pojaga elamusse jäänud vara hoidmise eesmärgil, kuid Viru Ringkonnaprokuratuur jättis tema taotluse 21.03.2016 määrusega rahuldamata. Lisapiirang tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 11.04.2016 määrusega. Selleks ajaks oli poeg asunud elama alaliselt välismaale ja tema asukoht oli kaebajale teadmata. Sõmeru Vallavalitsus teatas 13.09.2016 kaebajale, et tema poja suhtes tingimisi kohaldatud vanglakaristus oli juunis 2016 täitmisele pööratud. Vald keeldus kaebaja järelevalveta vara enda hoida võtmast. Kinnistu müüdi täitemenetluses 08.08.2018 toimunud enampakkumisel Venner OÜ-le. Viimaselt saadud teabe kohaselt olid tundmatud isikud tunginud kaebaja vahi all oleku ajal akna kaudu elamusse ja elamus olnud vara hävitanud, rikkunud või ära viinud. Vara hävitamise ja kaotsiminekuga tekitati kaebajale varalist kahju vähemalt 30 000 euro ulatuses. Kahju tekitati seeläbi, et Viru Ringkonnaprokuratuur ei täitnud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-287

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 p-st 5 tulenevat kohustust anda vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Järelikult vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Kaebus tuleb kaebajale tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1). HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul näeb sellise teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda.
3.KrMS § 8 p-st 5 nähtuvalt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Tegemist on kriminaalmenetluses menetlusosalise õiguste tagamiseks seatud kohustusega. Kui selline kohustus jäeti süüliselt täitmata ja sellega tekitati kaebajale kahju, siis on kaebajal õigus nõuda SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebuste lahendamine kuulub maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse (vt SKHS § 17-21). See, et kaebaja võib olla kaebetähtaega ületanud, ei anna talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Halduskohus oleks pädev lahendama kohtu vastu RVastS-i alusel esitatud kahju hüvitamise nõudeid (SKHS § 7 lg 3). Praeguses asjas peab kaebaja talle kahju tekitanuks aga Viru Ringkonnaprokuratuuri. Prokuratuuri peale saab kahju hüvitamise kaebuse esitada SKHS-i, mitte RVastS-i alusel, ja maakohtusse, mitte halduskohtusse. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.
4.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium