Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal avatud 25 täitetoimikut. Toimikud on avatud perioodil 25.04.2005 kuni 30.05.2016. a. Võlgnikul on avatud pangakonto SEB Pank AS-s, mille saldo on 0,04 eurot; Nordea Bank AB Eesti filiaalis ja LHV Pank AS-is, kus rahalised vahendid puuduvad. Võlgnikul on vanglas vabakasutuskont, mille peamised laekumised on ema või kolmandate isikute tehtud maksed. Vabanemistoetusena on hoiustatud 70,05 eurot. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et J. Šabalin on maksejõuetu ja maksejõetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur leiab, et J. Šabalin'i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kuritegudega kaasnenud menetluskulude ja hüvitiste nõuded ning ebamõistlik väikelaenude võtmine tingimustes, kus tal nende tagasimaksmiseks vahendid puudusid. Ajutine haldur palub kuulutada välja Juri Šabalin'i (isikukood *) pankrot. Nimetada pankrotihaldur (ajutine haldur on nõusoleku selleks andnud). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks 640 €, millele lisandub käibemaks 128 €, millest: 243,00 € ja lisanduv käibemaks 48,60 € mõista välja võlgnikult ning 397,00 € ja lisanduv käibemaks 79,40€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul teadaolev vara puudub. Võlgnikul puudub sissetulek ja võlgnik kannab Pärnu Maakohtu 17.03.2015. a kohtuotsuse alusel 5 aasta, 11 kuu ja 23 päeva pikkust vanglakaristust *. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on liitunud ka kogumispensioniga, kuid investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 kohaselt on pankrotimenetluses pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 38 700,49 eurot. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Juri Šabalin'i pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 Andrus Õnnik'u. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Juri Šabalin on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Juri Šabalin'it trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 64 eurot tunnis, millest tulenevalt oleks ajutise halduri tasu 640 eurot. Seoses asjaoluga, et käesolevas menetluses ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluskulude katteks palub ajutine haldur kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 640 eurot, millest 397 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 79,40 eurot hüvitada see PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditestja 243 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 48,60 eurot mõista välja võlgnikult. Tasu palub haldur kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, s.o büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest ja osaline väljamõistmine võlgnikult tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole PankrS § 23 lg 6 alusel. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud ja ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Puuduolev osa, s.o 243 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 48,60 eurot, kokku 291,60 eurot mõista välja võlgnikult Juri Šabalin.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.